4-20-5014/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-5014 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2021 määrus aresti täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.J (isikukood määruskaebus XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnal. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu 19.03.2021 otsusega karistati T.J KarS § 218 lg 1 järgi 30 päeva arestiga, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 30 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 27.03.
6. 30.07.2021 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb T.J-ile määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramist. T.J-ile määrati üldkasuliku töö sooritamiseks piisavalt pikk aeg 30 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks. Kuna isik jättis teadmata põhjusel oma tunnid sooritamata, leiab ametnik, et süüdlaselt tuleb karistus ära kanda vangistuses.
7. Tartu Maakohtu 08.09.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, tühistati T.J-i suhtes üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati 4 päeva aresti reaalselt täitmisele. T.J on kohustatud ilmuma 4 päeva aresti kandma Tartu Vanglasse määruse jõustumisest arvates 2 nädala jooksul. 3.
8. T.J mõjuvaid põhjuseid 4 tunni üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei olnud. Ta oli teadlik, et selle tegemata jätmisel tuleb tal arest reaalselt kinnipidamisasutuses ära kanda. 3.
9. Maakohus ei tuvastanud T.J mõjuvaid põhjusi üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks. T.J nimetas istungil küll põhjuseks, miks pidi varem üldkasuliku töö tegemise kohast lahkuma, et elukaaslase 8-aastane laps oli üksinda kodus ja elukaaslane oli tööl. See põhjus ei olnud maakohtu jaoks veenev olukorras, kus ta samal päeval üldkasuliku töö tegemise ajakava koostamise ajal ja ka hiljem samal päeval nendest asjaoludest kriminaalhooldusametnikule teada ei andnud. Maakohtu hinnangul on need asjaolud T.J-i poolt mõeldud kohtule esitamiseks. Kriminaalhooldusametnikku T.J nendest asjaoludest ei teavitanud ning vältis üldkasuliku töö tegemata jätmise järgselt üldse kriminaalhooldusametniku telefonikõnede vastuvõtmist ja temaga suhtlust. T.J saanuks soovi korral enda elukaaslase 8-aastase lapse ka õue Eesti Rahva Muuseumi juurde välitööde juurde kaasa võtta, kuid ka seda võimalust T.J ei kasutanud. Aresti kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.
10. Tartu Maakohtu 08.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse T.J, kes soovib, et ta ei peaks aresti kandma, vaid et talle antakse nädal aega tundide tegemiseks. T.J selgitab veel, et kuna laps on varasemalt tikkudega mänginud ning korteris tulekahju põhjustanud, siis ei julgenud teda koju üksi jätta. Lisaks toob T.J välja, et tema teada ei tohtinud last muuseumisse kaasa võtta. T.J ei nõustu, et aresti täitmisele pööramist välistavad asjaolud puuduvad. T.J leiab, et ta ei ole jätnud tunde pahatahtlikult tegemata. Küll arvas süüdlane, et tegemata on 2 tundi üldkasulikku tööd. Aresti kohaldamine ei ole otstarbekas. 30 tunni tegemiseks anti küll 3 kuud aega, kuid asjaolude kokkulangemisel ei õnnestunud viimased 4 tundi määratud tähtajaks sooritada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et T.J-i määruskaebus jääb edutuks.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus asuda seisukohale, et T.J ei ole tahtlikult rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust. T.J on näidanud oma käitumisega, et puudub alus uskuda, et ta ülejäänud 4 tundi üldkasulikku tööd sooritaks ning ei esitaks üksnes paljasõnalisi ennastõigustavaid argumente. Nii nähtub juba erakorralisest ettekandest, et süüdlane on olnud kriminaalhooldajale peale tundide tegemata jätmist kättesaamatu. Ka maakohtu määrusest tuleneb, et T.J ei ole sobiv isik, kellele anda võimalus jätkata üldkasuliku töö sooritamist. Nii nähtub, et isik arvas, et tal on tegemata 2 tundi üldkasulikku tööd. Ka see asjaolu ei põhjus, miks isik võiks olla kriminaalhooldajale kättesaamatu. Ja 30 tunni üldkasuliku töö tegemiseks oli isikul aega 4 kuud, mitte 3 kuud nagu ta kaebuses välja toob. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et T.J on olnud teadlik kehtivast süsteemist. Nii on T.J korduvalt teatanud kriminaalhooldusametnikule, et tal ei ole võimalik tunde sooritada, kuid kokku on lepitud uus aeg. Kogu üldkasuliku töö sooritamise aega iseloomustavad pigem T.J-i ennastõigustavad väiteid, mis on jäänud sageli tõendamata. Lisaks, üldkasuliku töö tunnid tulnuks sooritada siis, kui on kavas kokku lepitud. On märkimisväärne, et 29.07.2021 proovis ametnik viiel korral isikuga telefoni teel ühendust saada, kuid T.J ei vastanud kõnedele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et T.J on võimeline edukalt sooritama üldkasuliku töö tunnid. Kohtul puudub alus tema väidete uskumiseks. Isikul tuleb ära kanda 4 päeva aresti.
13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus T.J-i määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik 2