← Eesti

1-21-3072/7

Obsah (10)§ 424§ 68§ 73§ 65§ 74§ 75§ 751§ 78§ 50§ 55

1-21-3072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3072 (19233001570) Kohtunik Innokenti Menšikov Koht

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatav K.T (videokonverentsi teel) isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistatud 01.11.2019 Harju Maakohtu otsusega

§ 424lg 1 järgi kohaldades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 sätestatut vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mida ei pööratud

§ 73alusel täitmisele katseajaga 1 aasta (s.o 01.11.2019-31.10.2020).

tõkendit kohaldatud ei ole Maarika Pähklemäe (videokonverentsi teel) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 308, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada K.T süüdi

§ 424

lg 2 sätestatud süüteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 01.11.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja käesoleva otsusega mõistetud karistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista K.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 1-21-3072

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 1 (üks) kuu. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda vanglasse saabumise päev. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus K.T-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks K.T vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu K.T ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa liitkaristusest, s.o 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.T ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt kohustub K.T alluma elektroonilisele valvele vastavalt

§ 751

lg 3 p-le 1 tähtajaga 1 (üks) kuu.

§ 75

¹ lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse K.T keha külge.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.06.2021. Lisakaristusena võtta K.T-lt

§ 424

lg 4 p 2 ning

§ 50lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 4 (neljaks) kuuks ära sõiduki juhtimise õigus.

LS § 127 kohaselt peab K.T kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Mõista K.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summa 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot); - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 204,36 eurot ja joobe tuvastamise kulu summas 37,71 eurot, s.o menetluskulu kokku summas 242,07 eurot (kakssada nelikümmend kaks eurot ja 07 senti). 2 1-21-3072 KrMS § 180 lg 3 alusel peab K.T temalt väljamõistetud menetluskulu kokku summas 1 118,07 eurot (üks tuhat ükssada kaheksateist eurot ja 07 senti) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul ositi. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700022290 ning selgitus „K.T , 1-21-3072, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K.T süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

K.T , olles karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8692

§ 424

lg 1 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 29.11.2019 kella 23:45 ajal Sillamäe linnas Ranna tänaval mootorsõidukit Citröen Berlingo registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholi veres 3,12 mg/g) ning põhjustades liiklusõnnetuse. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani K.T toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

2. Kooskõlas K.T , tema kaitsja Maarika Pähklemäe ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus: -

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul K.T-le karistuseks mõista 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.11.2019 kriminaalasjas nr 1-19-8692 Tallinna kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aastat 9 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1, 2, 3 ja 5 3 1-21-3072 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud 1 aasta 8 kuu 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1 -6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Lisaks kohustada süüdistatavat

§ 75lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada elektroonilisele valvele 1 kuuks.

Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 4 kuuks.

§ 55

lg 1 alusel hakkab juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg kulgema kohtuotsuse jõustumisest ning jätkub pärast osalise vangistuse kandmist 4 kuud. K.T-lt kuulub väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 204,36 eurot, joobe tuvastamise kulu 37,71 eurot ja sundraha 876 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul, ositi.

  1. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Taotledes kohtuistungil kokkuleppe protokollilist parandamist kuriteo asjaoludes sõiduki registreerimisnumbri osas.
  2. Kohtuistungil avaldas K.T, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Kokuleppe protokollilise parandusega on nõus.
  3. Kaitsja toetas sõlmitud kokkulepet ja selle protokollilist parandust, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista K.T süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 7. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Innokenti Menšikov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.