Obsah (8)

§ 118§ 123§ 64§ 121§ 74§ 75§ 58§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7412 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Ka

§ 118

lg 1 p-de 1,2 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning Kriminaalasi E.I süüdistuses

§ 123

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus Apellandid süüdistatav Kristjan Libbo, tema kaitsja Gennadi Kull ning E.I kaitsja Alar Neiland Prokurör Lea Pähkel Kristjan Libbo Süüdistatavad isikukood: 38009200304, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, X XX, XXX, viibib Tallinna Vanglas, varasemalt kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2015.a; vahistatud alates 29.10.2015.a E.I isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, varasemalt kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 1 27.10.
3. a; vabastati 28.10.2015.a, tõkendit ei kohaldatud Kaitsjad advokaadid Gennadi Kull ja Alar Neiland Kannatanu RL esindaja Mati Senkel Kannatanu KL esindaja advokaat Alan Biin RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. septembri 2016 otsus Kristjan Libbo süüdimõistmises

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi osas, millega Kristjan Libbo mõisteti süüdi KL-le paremal pool tagumises koljuaugus asuva kroonilise kõvakelmealuse verevalumi, vesipea, parema küünarvarre luude luuümbrisealuse murru, mõlema üla-alajäseme osalise halvatuse ja kõhnumise põhjustamises. Mõista Kristjan Libbo

§ 118

lg 1 p 1 järgi õigeks KL-le paremal pool tagumises koljuaugus asuva kroonilise kõvakelmealuse verevalumi põhjustamise osas. Mõista Kristjan Libbo

§ 118lg 1 p 2 järgi õigeks KL-le vesipea põhjustamises.

Mõista Kristjan Libbo

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi õigeks KL-le parema küünarvarre luude luuümbrisealuse murru, mõlema üla-alajäseme osalise halvatuse ja kõhnumise põhjustamise osas.

1. Jätta Harju Maakohtu
2. septembri 2016 otsus muutmata Kristjan Libbo süüdimõistmises KL-le koljulae all asuvate krooniliste kõvakelmealuste verevalumite põhjustamises ning parempoolsete V-VI roide murdude põhjustamises, kuid kvalifitseerida see

§ 118lg 1 p 1 järgi.

3. Tühistada Harju Maakohtu otsus Kristjan Libbole

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 9-aastase vangistuse osas ning

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Mõista Kristjan Libbole

§ 118lg 1 p 1 järgi karistuseks 8-aastane vangistus.

Lugeda

§ 64

lg 1 alusel Kristjan Libbole

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetud 8 aastase vangistusega kaetuks Harju Maakohtu 29.

septembri 2016 otsusega

§ 121lg 2 p 3 järgi mõistetud 1-aastane vangistus.

Mõista Kristjan Libbole liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
2. septembri 2016 otsus muutmata. 2
3. Kristjan Libbo ja tema kaitsja Gennadi Kulli apellatsioonid rahuldada osaliselt. E.Ikaitsja Alar Neilandi apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Jätta Kristjan Libbole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 288 eurot riigi kanda. Mõista E.I-ltriigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu 96 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendiga. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. septembri 2016 otsusega mõisteti Kristjan Libbo süüdi

§ 118

lg 1 p-de 1, 2 järgi ja

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kohus mõistis K. Libbo õigeks

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise korduvuse osas.

Kohus karistas Kristjan Libbot vastavalt 9-aastase ja 1-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks ning mõistis K.

Libbole liitkaristuseks 9 aastat vangistust. E.I mõistis maakohus süüdi

§ 123

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistas teda vastavalt 2-aastase ja 1-aastase vangistusega. Kohus luges ka E.I-le liitkaristust mõistes

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kohus luges E.I eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka ning E.I kandmata karistus on 1 aasta 11 kuud 28 päeva. Kohus määras

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel, et E.I peab ära kandma 4 kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta 7 kuu ja 28 päeva osas jäetakse vangistus täitmisele pööramata, kui E.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks pani kohus E.I-le

§ 75

lg 2 p-de 1, 2¹, 8 kohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. 1.1 Kristjan Libbo mõisteti

§ 118

lg 1 p-de 1, 2 järgi süüdi selles, et ta lõi kodus, st Tallinnas XXX asuvas korteris 06.09.2015. a täpsemalt tuvastamata kellaajal oma tütart KL (ik XXXXXXXXXXX) rusikaga kaks korda näo ning kolm korda rindkere-parema ülajäseme piirkondadesse. Sellega tekitas ta KL-le eluohtlikke tervisekahjustusi ja tervisehäire, mis kestab 3 vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsenti täistöövõimest. KL sattus 23.10.2015.a. SA Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda raskes terviseseisundis. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 15E-PõI0252 esinesid kannatanul KL-l tervisekahjustusena kroonilised kõvakelmealused verevalumid koljulae all ning paremal pool tagumises koljuaugus, parempoolse V-VI roide murrujärgne seisund ning parema küünarvarre luude luuümbrisealune murd, mõlema üla-alajäseme osaline halvatus, vesipea ning kõhnumine. Kannatanule KL-le tekitanud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ning vähemalt 40% püsivat töövõimekaotust.

§ 121

lg 2 p 2 järgi mõisteti Kristjan Libbo süüdi selles, et ta lõi alates täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal kodus oma poega RL (ik XXXXXXXXXXX) rihmaga. Sellega põhjustas ta kannatanule järjepidevat füüsilist valu. Kohus leidis, et süüdistus ei leidnud tõendamist RL kõhtu või näkku löömise osas ega korduva rihmaga löömise osas. 1.2 E.I mõisteti

§ 123

lg 1 järgi süüdi selles, et ta jättis oma tütre KL (ik XXXXXXXXXX) alates 20.06.2015 kuni 23.10.2015 järjepidevalt toitmata, hooldamata, järelevalveta ning hooletusse emotsionaalses mõttes. Veel jättis E.Ijavahemikul 20.06.2015 kuni 23.10.2015 kutsumata kiirabi või muu arstliku abi oma tütrele KL-le pärast seda, kui pesemise ajal libises KL E.I käest dušikabiini põrandale. Samuti jättis ta kutsumata kiirabi või muu arstliku abi oma eluohtlikus seisundis olevale tütrele KLle ajavahemikul 06.09.2015 kuni 23.10.2015, olles teadlik, et 06.09.2015 lõi Kristjan Libbo KL rusikaga näo ning rindkere-parema ülajäseme piirkondadesse. Seetõttu sattus KL 23.10.2015 SA Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda raskes terviseseisundis. E.I jättis selliselt teadlikult ja tahtlikult täitmata Perekonnaseaduse § 124 lg 1 ettenähtud kohustuse, s.o. kohustuse hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest. Emana lapse kaitsegarandiks olles põhjustas E.I tahtlikult last järjepidevalt hooletusse ja järelevalveta jättes reaalse võimaluse raske tervisekahjustuse tekkimiseks oma lapsele KL-le ning jättis oma lapse sellisesse olukorda ohtu kõrvaldamata.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõisteti E.I süüdi selles, et ta kasutas füüsilist vägivalda oma laste KL ja RL vastu. Nimelt lõi ta 31.01.2015 kodus oma poega RL rihmaga vastu tuharat, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kohus asus seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et E.I oleks löönud poega rihmaga korduvalt. Ajavahemikul 20.06.2015 kuni 23.10.2015 täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi ta kodus oma tütart KL lahtise käega vastu tuharat, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Kristjan Libbo ja tema kaitsja Gennadi Kull ning E.I kaitsja Alar Neiland. 4 2.1 Kristjan Libbo taotleb mõistetud karistuse määra vähendamist või karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Ta kinnitab, et kahetseb oma tegu, kuid ei ole süüdi kõiges, mis talle süüks on pandud. K. Libbo leiab, et prokurör tõlgendab tõendeid tema kahjuks, pannes alusetult kogu süü lapse tervisekahjustuste põhjustamises talle. Kristjan Libbo hinnangul näitavad tõendid just, et KL tervisekahjustused tekkisid maha kukkumisel. E.I andis ütlusi, et pärast seda, kui Maritil kukkus tütar maha, siis pärast seda oli tütrel paremal pool nägu ja käsi sinine ja ta oli lodev. Pärast seda, kui tema KL lõi, oli lapsel ainult põsk sinine ja muid sinikaid ei olnud. Ka ei põhjustanud ta lapsele luumurde. Vale on väide, nagu oleks E.I andnud ütlusi, et pärast löömist hakkas laps vähem sööma. E.I ütluste kohaselt sõi laps nii nagu peale kukkumist. Kristjan Libbo ise andis ütlusi, et ta märkas pärast lapse kukkumist, et tal on pea suurem. Kohtuarsti ütluste kohaselt võisid KL vigastused olla tingitud nii kukkumisest kui löömisest. 2.2 K. Libbo kaitsja palub tühistada maakohtu otsus K. Libbo süüdimõistmises

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ja mõista K.

Libbo

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi õigeks.

Ühtlasi taotleb kaitsja K. Libbole

§ 121lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist.

Juhul, kui ringkonnakohus ei mõista K. Libbot

§ 118lg 1 p-de1 ja 2 järgi õigeks, palub kaitsja vähendada K.

Libbole mõistetud liitkaristust. Kaitsja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes tuli ta järeldusele, et just Kristjan Libbo löömise tagajärjel tekkis KL-l vesipea. Vaidlust ei ole ka selles, et K. Libbo lõi last ühe korra näo põsepiirkonda ja kaks korda rindkeresse. Löömise tagajärjel tekkisid lapsel näopiirkonda sinikad. Samas ei ole vaidlust ka selles, et laps kukkus E.I käest umbes 110 cm kõrguselt dušikabiini põrandale selili, kusjuures selle tagajärjel tekkisid lapsel sinikad ning laps muutus loiuks. Kirjeldustest nähtub, et E.I käest kukkumise tagajärjel oli lapsel nähtavaid vigastusi rohkem kui K. Libbo löökidest tekkinud vigastusi. K. Libbo ütles, et ta lõi last põse piirkonda, kuid trauma tekkis kolju põhimikus. E.I selgitas, et laps kukkus selili dušikabiini põrandale, siis pidi laps igal juhul kukkuma kuklapoolega vastu dušikabiini põrandat. Ekspert ei välistanud, et E.I käest kukkumisel võis laps saada trauma, mille tagajärjel tekkis vesipea. Kuigi E.I märkas lapse käitumises muutust peale seda, kui laps tema käest dušikabiini põrandale kukkus, ei pöördunud ta arsti juurde. Ka peale seda, kui K. Libbo oli last löönud ning lapsel olid silmnähtavad sinikad näol, ei pöördutud arsti poole, lootes, et küll läheb üle. Kaitsja märgib, et juhul, kui E.I oleks koheselt peale seda, kui laps tema käest maha kukkus, pöördunud arsti poole, siis oleks saanud koheselt selgeks, kas kukkumise tagajärjel tekkis trauma, mille tagajärjel hakkas arenema vesipea või mitte. 5 Kohus ei anna mingit hinnangut asjaolule, et K. Libbo täheldas, et lapse pea on muutunud ebaloomulikult suureks, kuid arvas ekslikult, et see tulenes sellest, et laps sündis enneaegsena ning nüüd kasvab pea kiiremini. E.I aga ütles kohtuistungil, et ta ei pannud tähele, et lapse pea oleks suurenenud, mis aga ei saa olla tõene, kuna arst tuvastas, et lapse pea oli lapse iga arvestades tavalisest suurem ning peale vajalike uuringute tegemist selguski pea suurenemise põhjus, milleks oli vesipea teke. Puudub põhjendus, millest lähtuvalt tuli kohus järeldusele, et lapsel tekkinud trauma on tekkinud ainult K. Libbo löögi tagajärjel ning isegi kui need olid tekitatud K. Libbo poolt, siis kas kahjulikke tagajärgi oli võimalik ära hoida ja kui oli, siis miks seda ei tehtud. Kes oleks saanud ja pidanud kandma hoolt kahjulike tagajärgede ärahoidmise eest. Kõrvaldamatuks kahtluseks jääb, kas KL-l võis vesipea tekkeks olla muu põhjus kui trauma. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.3 E.I kaitsja palub maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus määras, et E.I peab mõistetud vangistusest kohe ära kandma 4 kuud. Kohus ei ole motiveerinud, miks peaks varem kriminaalkorras karistamata ja uurimisele kaasaidanud ning juhtunu suhtes siirast kahetsust avaldanud isik kandma lühiajalist reaalset vangistust. Kaitsja leiab, et ei eri- ega üldpreventiivsed kaalutlused ei anna põhjust E.I vangistust osaliselt täitmisele pöörata. Kaitsja leiab, et E.I vajab toimetulekuks pigem abi. Suhteliselt lühiajaline vangistuses viibimine ilma sotsiaalprogrammides osalemiseta ei oleks tema puhul kooskõlas karistuse eesmärkidega. Vaatamata E.I süüle on E.I asjas ka kannatanu ja vajaks, arvestades lapsel saabunud tagajärje raskust, ise psüühilist tuge. 3. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör ning kannatanu esindaja leidsid, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kristjan Libbo kaitsja taotleb Kristjan Libbo õigeksmõistmist

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.

Kristjan Libbo ise taotleb KL löömise eest kergemat karistust ja karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Apellatsioonides ei vaidlustata seda, et Kristjan Libbo lõi KL rusikaga näkku ning kehasse. Mõlemad apellatsioonid põhinevad väitel, et KL rasked tervisekahjustused ei pruukinud tekkida just Kristjan Libbo löökide tulemusel. Ringkonnakohus märgib, et ainus raske tervisekahjustus, mida kaitsja apellatsioonis on käsitletud, on vesipea. Siiski käsitleb ringkonnakohus kõiki süüdistuses nimetatud tervisekahjustusi, kuna Kristjan Libbo ise on oma apellatsioonis eitanud üldse raskete tervisekahjustuste põhjustamist. 6 Kristjan Libbo ja tema kaitsja on seisukohal, et rasked tervisekahjustused võis KL saada juba

1. a augustis, kui ta kukkus E.I käest dušikabiini põrandale.
2. Ringkonnakohus peab tõendatuks, et Kristjan Libbo põhjustas KL-le osad süüdistuses nimetatud tervisekahjustustest. Tõendatuks peab ringkonnakohus seda, et kaks kolmest kõvakelmealusest verevalumist sai KL just selle tulemusel, et Kristjan Libbo teda rusikaga näkku lõi. Samuti on tõendatud see, et Kristjan Libbo löögid rindkere piirkonda põhjustasid KL roidemurrud. 5.1 Eksperdiarvamuse kohaselt on viiekuist imikut näkku lüües võimalik kõvakelmealused verevalumid tekitada. Kristjan Libbo kinnitab apellatsioonis, et ta ei löönud KL tugevalt. Tõendid seda väidet ei kinnita. Kristjan Libbo ise andis maakohtus ütlusi, et ta läks lapse nutu peale endast välja. Ta lõi last rusikaga ja mitu korda. Selliste asjaolude valguses ei saa rääkida mingist enese tagasihoidmisest, et löögid ei oleks liiga tugevad. Väite, et löögid ei olnud tugevad, lükkavad ümber ka E.Iütlused, mille kohaselt nägi ta õhtul koju tulles lapsel sinikaid (kd II; tl. 70). Nende ütluste õigsuses ei ole põhjust kahelda: Kristjan Libbo ise tunnistas ka, et kui E.I koju tuli, küsis Marit talt, kas ta on last löönud, ja sõimas teda (kd II; tl. 68). Maakohus on märkinud, et löökide tugevust iseloomustab veel see, et last kehasse tabanud löök oli nii tugev, et selle tulemusel murdusid lapsel roided. Kristjan Libbo vaidleb apellatsioonis vastu väitele, et ta põhjustas KL-le luumurde. Samas ei ole apellatsioonis põhjendusi, millele tuginedes Kristjan Libbo seda väidab. Kohtuarst-ekspert ei ole ekspertiisiaktis märkinud, et roidemurrud oleks seostatavad KL kukkumisega dušikabiini põrandale. E.Iväitis ütluste seostamisel olustikuga, et KL kukkus põrandale seljaga (kd I; tl. 151). E.I ja Kristjan Libbo ütluste kohaselt olid lapsel verevalumid paremal käel ja peas. Seega ei ole roidemurrud ringkonnakohtu hinnangul seostatavad kukkumisega dušikabiini põrandale. Seevastu löök rindkeresse tabab just roideid, mistõttu on roidemurrud seostatavad Kristjan Libbo löögiga. Küll leiab ringkonnakohus, et välistada ei saa, et parema küünarvarre luude luuümbrise aluse murd tekkis dušikabiini põrandale kukkudes. Nimelt näitavad E.I ja Kristjan Libbo ütlused, et lapse parem käsi pidi saama kukkumisel tugeva löögi – ütluste kohaselt olid lapse paremal käel ulatuslikud hematoomid (kd II; tl. 65 pöördel, tl. 70). 5.2 Kohtuarst-ekspert on nii ekspertiisiakti eksperdiarvamuse põhjenduse osas kui eksperdiarvamuse punktides 5 ja 6 märkinud, et kõik kõvakelmealused verevalumid võisid tekkida Kristjan Libbo löögi tulemusel, kuid välistada ei saa seda, et kõvakelmealuse verevalumi paremal pool tagumises koljukoopas võis KL saada dušikabiini põrandale kukkumise tulemusel (kd I; tl 53). Seega teisi kõvakelmealuseid verevalumeid ekspert ekspertiisiaktis dušikabiini põrandale kukkumisega ei seostanud. Ka maakohtus ütlusi andes selgitas ekspert kahel korral, et löömisest võisid tekkida kõik kolm kõvakelmealust verevalumit, kuid võisid tekkida ka kaks ning kuklapiirkonnas olnud verevalum võis tekkida kukkumisest. 7 Kristjan Libbo kaitsja Gennadi Kulli küsimustele vastates selgitas ekspert: „Ma ei välista võimalust, ma ei saa öelda, et kas selle löögi tagajärjel tekkisid kõik kolm korraga või tekkisid ainult kaks ja näiteks kuklapiirkonna vigastus tekkis kukkumisest. Ma ei saa seda öelda. Ma ei saa kinnitada seda. See, et aju vedeliku tsirkulatsiooni häired tekkisid, need on tekitatud verevalumitest aga täpsemalt ma vastata ei saa.“ (kd II; tl. 47 pöördel). Seejärel uuesti prokuröri küsimustele vastates kordas ekspert: „Ma rääkisin, et löögiga võib tekitada kõik kolm, võivad tekkida ainult kaks.“ (kd II; tl. 48). Eelnevast tulenevalt on ainult tagumises koljukoopas oleva verevalumi puhul kõrvaldamata kahtlus, et see võis tekkida dušikabiini põrandale kukkumise tulemusel. 5.3 Seda, et KL sai kõvakelmealuseid verevalumeid nii dušikabiini põrandale kukkudes kui Kristjan Libbo rusikalöögi tulemusel, toetavad ka E.Ija Kristjan Libbo ütlused hematoomide kohta ja lapse käitumise muutumise kohta pärast kukkumist ja tema löömist. Nimelt olid kukkumise ja löömise tagajärjed kirjelduste järgi sarnased. E.I ütluste kohaselt olid KL-l ka pärast dušikabiini põrandale kukkumist nii käel kui näo piirkonnas, meelekohal verevalumid. Ka Kristjan Libbo kinnitas ütlustes, et nägi lapsel käel, õlal ja näol siniseid plekke. Hematoome nägi E.I lapse näol ka pärast seda, kui Kristjan Libbo oli teda löönud. E.I sõnul oli laps nii pärast kukkumist kui pärast seda, kui Kristjan Libbo oli teda löönud, loid, nutlik ning sõi ja magas varasemast vähem. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaks kõvakelmealust verevalumit sai KL Kristjan Libbo löögi tulemusel, verevalumi tagumises koljukoopas aga dušikabiini põrandale kukkudes. 5.4 Järeldust, et KL sai koljulae all asuvad kõvakelmealused verevalumid Kristjan Libbo löögi tulemusel, ei lükka ümber Kristjan Libbo väited, et KL-l tekkis vesipea enne tema lööki. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti ja eksperdi maakohtus antud ütluste kohaselt on KL vesipea ja jäsemete osaline halvatus tekkinud kõvakelmealustest verevalumitest tingitud liikvori tulemusel. Ekspert ei ole ekspertiisiaktis täpsustanud, millise verevalumi tulemusel vesipea ja jäsemete osaline halvatus tekkisid. Maakohtus antud ütlustes nentis ekspert, et tal ei ole võimalik öelda, millise verevalumi tulemusel vesipea tekkis (kd II; tl. 47 pöördel). Seega on võimalik, et vesipea tekkis tõesti dušikabiini põrandale kukkumisest saadud verevalumi tagajärjel, kuid see ei välista, et KL-l tekkisid Kristjan Libbo löögi tulemusel uued kõvakelmealused verevalumid.
3. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et puuduvad tõendid, mis veenvalt kummutaks Kristjan Libbo ütlused, mille kohaselt lapsel kujunes vesipea juba pärast dušinurga põrandale kukkumist. Kristjan Libbo ütlused on ainus otsene tõend KL-l vesipea tekke aja kohta. KL ema E.I ja vanaisa SL ütluste kohaselt ei saanud nemad üldse aru, et lapsega midagi valesti oleks. Maakohus luges tõendatuks, et kõik KL-l tekkinud tervisekahjustused põhjustas Kristjan Libbo last näo ja keha piirkonda lüües. Kohus põhjendas seda järeldust argumendiga, et alates septembrist keelati lapse vanaisal SL-l, kelle hoolde last varem jäetud oli, isegi last vaadata. Kohus järeldas sellest, et Kristjan Libbo kasutatud vägivald pidi jätma lapse näole nähtavad jäljed. Veel 8 leidis kohus, et E.I ütluste kohaselt muutus KL pärast seda, kui Kristjan Libbo oli teda löönud, nutlikumaks. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi maakohtu järeldusega. 6.1 Ringkonnakohus leiab, et SL ütlused on liiga ebamäärased ja vastuolulised selleks, et neist teha järeldusi selle kohta, kui raskeid vigastusi KL Kristjan Libbo löökide tulemusel sai. Kuigi Kristjan Libbo kaitsja Gennadi Kulli küsimustele vastates väitis SL, et pärast augustit ta KL „üldse ei vaadanud“, sest tal keelati seda teha (kd II; tl. 54), näitavad tema ütlused, et see ei tähendanud, nagu poleks ta alates septembrist üldse enam KL näha saanud. Kaitsja Gennadi Kulli edasistele küsimustele vastates täpsustas SL, et septembris-oktoobris vaatas, et kui laps on vait, siis kõik on normis. Järgmisele küsimusele, kas nägu vaatasite iga päev, midagi erilist ei näinud, vastas SL: „Jah, väike laps nagu väike laps“ (kd II, tl. 54 pöördel). Prokuröri küsimustele antud vastustest selgub samuti, et ka septembris hoolitses SL KL eest. Nimelt väitis SL prokuröri küsimustele vastates, et veel septembris jäeti KL tihti üksi koju. Kui tema õhtul töölt tuli, oli laps üksi, ta andis lapsele süüa. Prokuröri küsimusele, kas septembris oli lapsel veel söögiisu hea, vastas SL: „Normaalne.“ (kd II; tl. 53 pöördel) Ka prokuröri küsimusele, kas ta märkas beebil vigastusi, vastas SL: „Ei, ma ei pannud tähele.“ Seega ei saa SL ütlustest teha järeldust, et KL hoiti alates septembrist tema eest varjul, mis annab alust arvata, et lapsel olid sellised vigastused, mida taheti varjata. SL ütlusi selle kohta, et laps jäeti tihti üksi koju, kinnitavad kõneeristused, mille kohaselt oli E.I ka pärast 06.09.2015 tihti kodust ära (kd I; tl. 60-79). Nendele andmetele on prokurör ise E.I küsitledes tähelepanu juhtinud. Prokuröri küsimusele, kus K sel ajal oli, kui tema väljas oli, vastas E.I: „Kristjani vanematega, köögis.“ (kd II; tl 73) 6.2 Ka E.I ütlustest ei saa järeldada, et just löömise järgselt oleks toimunud lapse tervises märgatavaid muutusi. Oma kaitsja küsimustele, kas lapse juures oli pärast seda, kui Kristjan Libbo oli teda löönud, mingeid muutusi, vastas E.I, et laps hakkas jonnima tihedamini, karjus ja hakkas vähem sööma (kd II; tl 72 pöördel). Samas andis E.I Kristjan Libbo kaitsja küsimustele vastates ütlusi, et ilmselt sai K dušikabiinis kukkumisel trauma. Seda arvamust põhjendas E.I sellega, et pärast kukkumist oli laps loid, ei tahtnud süüa, jonnis (kd II; tl. 71 pöördel). Selle kohta, kas KL seisund muutus E.I hinnangul kuidagi pärast seda, kui isa oli teda löönud, esitas küsimusi ka prokurör. Prokuröri küsimused ja E.I vastused nendele olid järgmised: „Kas K seisund muutus kuidagi peale 06.09? – Ta oli loid ja vähese söögiga. Magas ka vähe. Ütlesite, et ta oli selline ka peale kukkumist. – Oli küll jah. Kuidas see siis muutus, veel loiumaks muutus? – Selles suhtes jah, vahepeal sõi rohkem ja pärast sõi liiga vähe.“(kd II; tl 72 pöördel). Seega on E.I kirjeldanud nii kukkumise kui löömise tagajärgi sarnaselt. 9 Eelnevast tulenevalt ei saa välistada, et KL-l tekkis vesipea juba dušikabiini põrandale kukkumise tulemusel. Nagu apellatsioonis märgitud, tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks.
4. Kuivõrd sarnaselt vesipeaga oli eksperdiarvamuse kohaselt verevalumitest tingitud ka jäsemete osaline halvatus ning ka selle teket ei ole ekspert seostanud konkreetse verevalumiga või tingimusega, et esinema pidid kõik kolm verevalumit, ei ole võimalik teha kindlat järeldust ka selle kohta, et KL jäsemete osalise halvatuse põhjustas just Kristjan Libbo löök.
5. Lisaks eespool nimetatud tervisekahjustustele on süüdistuses nimetatud KL-le tekitatud tervisekahjustuste hulgas ka kõhnumist. Ringkonnakohus nendib, et kuigi E.I ütluste kohaselt vähenes lapse söögiisu nii kukkumise kui Kristjan Libbo tarvitatud vägivalla järel, ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost lapse kõhnumise ja Kristjan Libbo teo vahel. Eksperdiarvamuse p 2 kohaselt tingis kõhnumise tõenäoliselt imiku alatoitmine ning maakohus on E.Imõistnud

§ 123lg 1 järgi süüdi muuhulgas selles, et ta ei toitnud last piisavalt.

1. Kristjan Libbo kaitsja on apellatsioonis mitmel korral heitnud E.I-le ette, et ta ei läinud lapsega arsti juurde, mis oleks saanud rasked tagajärjed ära hoida. Kohtukolleegium märgib, et E.I käitumine ei mõjuta kuidagi Kristjan Libbo vastutust: kõvakelmealused verevalumid tekkisid vahetult Kristjan Libbo löögi tulemusel. Pealegi on mõlemad vanemad lapse kaitsegarandid, nii et Kristjan Libbol oli samasugune kohustus pöörduda arsti poole nagu E.I.
2. Kuivõrd Kristjan Libbo ise eitab apellatsioonis lapsele raskete tervisekahjustuste põhjustamist, peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda ka raske tervisekahjustuse tekitamise tahtlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kristjan Libbo tekitas KL-le eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. Kristjan Libbo lõi viiekuist last rusikaga näkku ja rindkeresse. Juba tõik, et Kristjan Libbo lõi last rusikaga, näitab ringkonnakohtu hinnangul, et ta tahtiski lüüa tugevalt. Nagu eespool märgitud, olid löögid nii tugevad, et rindkeresse tabanud löökide tulemusel murdusid lapsel roided. Kristjan Libbo enda ütlused näitavad, et ta mõistis väga hästi, et sellised löögid võivad põhjustada lapsele raskeid tagajärgi. Nimelt vastas Kristjan Libbo maakohtus ütlusi andes prokuröri küsimusele, kas ta beebit sülle võttis: „Ma ei julgenud teda sülle võtta. Minu jaoks oli K liiga väike veel, habras. Ma kartsin.“ Küsimusele, kes sel päeval, kui ta KL lõi, lapsel mähkmeid vahetas, vastas Kristjan Libbo taas: „Isa vist. Ma ei mäleta. Ma ei julgenud puutuda teda. Ma kartsin, et ta läheb katki.“
3. Süüdistuse kohaselt põhjustas Kristjan Libbo KL-le eluohtlikke tervisekahjustusi ja tervisekahjustusi, mis tõid kaasa vähemalt 40-protsendilise püsiva töövõime kaotuse. Seda, millised süüdistuses loetletud vigastustest ühele või teisele tunnusele vastavad, süüdistuses täpsustatud ei ole. Süüdistusest on aga nähtav, et prokurör on tuginenud tervisekahjustustele hinnangu andmisel 10 ekspertiisiaktile. Viimase kohaselt on eluohtlikud tervisekahjustused kõvakelmealused verevalumid, osalise püsiva töövõimekaotuse kaasa toonud tervisekahjustus oli ekspertiisiakti kohaselt vesipea. Seega ülejäänud tervisekahjustusi ei ole rasketena käsitatud ning sellest peab lähtuma ka ringkonnakohus (märkimata ei saa jätta, et kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, miks ei ole raske tervisekahjustus jäsemete osaline halvatus). Neid ei kvalifitseerita siiski eraldi, vaid valitseva arvamuse kohaselt on aga mitteraskete tervisekahjustuste põhjustamine koos raskete tervisekahjustustega

§-ga 118 hõlmatud (

. Kommenteeritud väljaanne. 4. v.a. Tallinn 2015 – M. Kurm: § 118 komm. 16). Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus Kristjan Libbo

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdimõistmise osas tühistada osaliselt: paremal pool tagumises koljuaugus asuva kroonilise kõvakelmealuse verevalumi, vesipea, parema küünarvarre luude luuümbrisealune murru, mõlema üla-alajäseme osalise halvatuse ja kõhnumise põhjustamise osas. Nende tervisekahjustuste põhjustamises tuleb Kristjan Libbo mõista õigeks. Koljulae all olevate verevalumite põhjustamisega on aga Kristjan Libbo täitnud

§ 118lg 1 p 1 objektiivse koosseisu.

Selle teoga on hõlmatud ka KL-le roidemurdude põhjustamine. 12. Kuna enamiku süüdistuses nimetatud tervisekahjustuste puhul ei leidnud tõendamist, et need põhjustas KL-le just Kristjan Libbo, ei saa pidada kohaseks Harju Maakohtu mõistetud karistuse muutmata jätmine. Ringkonnakohus ei pea aga võimalikuks karistuse ulatuslikku kergendamist, kuna maakohus on mõistnud

§ 118lg 1 sanktsiooni keskmist määra mitte oluliselt ületava karistuse.

12.1 Ringkonnakohus peab põhjendatuks Kristjan Libbole mõistetud vangistuse vähendamist 1 aasta võrra, s.o Kristjan Libbo karistamist

§ 118lg 1 p 1 järgi 8-aastase vangistusega.

Karistuse kergendamine suuremas ulatuses on välistatud, kuna juba teo iseloom ise – imiku löömine rusikaga – on selline, millest tulenevalt on Kristjan Libbo süü suur. Teo jubedust näitab ilmekalt see, et Kristjan Libbo enda kirjelduse kohaselt oli laps nii habras, et ta ei julgenud teda sülle võtta. Teo raskust iseloomustab ka see, et sellega täitis Kristjan Libbo kaks karistust raskendavat asjaolu: tegu on pandud toime lapseealise (

§ 58

p 3) ja pereliikme (

§ 58p 4) suhtes.

Samas on maakohus leidnud, et karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus ning kahetsust avaldas Kristjan Libbo ka apellatsioonimenetluses. 12.2 Kristjan Libbo kaitsja on apellatsioonis taotlenud ka Kristjan Libbole

§ 121lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist.

Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid põhjendusi, miks peaks mõistetud karistust kergendama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu mõistetud 1aastane vangistus vastab

§ 56lg 1 nõuetele ning selle tühistamiseks ei ole alust.

12.3 Kuna Ringkonnakohus mõistis Kristjan Libbole

§ 118

lg 1 p 1 järgi uue karistuse, tuleb talle mõista ka uus liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Sarnaselt maakohtule peab ringkonnakohus põhjendatuks kergema karistuse kaetuks lugemist. S.t liitkaristuseks jääb samuti 8 aastat vangistust. 12.4 Kristjan Libbo on apellatsioonis taotlenud ka talle mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Selle taotluse rahuldamine on välistatud, kuna Kristjan Libbo karistus ületab 11

§-des 73 ja 74 ettenähtud maksimaalseid katseaja pikkusi (vastavalt kuni 5 ja kuni 3 aastat). Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et karistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, ei tohi ületada katseaja pikkust. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult E.I karistuse täitmisele pööramata osaliselt, mitte täielikult. Kaitsja seisukoht, nagu tuleks karistuse osaliselt või täielikult täitmisele pööramata jätmise otsustamisel lähtuda üksnes preventiivsetest kaalutlustest, on ekslik.

§ 74

lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Seega võivad ka kuriteo toimepanemise asjaolud (nt teo iseloom, tagajärje raskus, tahtluse vorm) välistada karistuse täitmisele pööramata jätmise või anda põhjust jätta karistus üksnes osaliselt täitmisele pöörata. E.I puhul ongi just kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevalt põhjendatud karistuse osaline täitmisele pööramine. E.I mõisteti süüdi

§ 123lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi.

Kohus jättis E.I-le nende kuritegude eest mõistetud liitkaristuse 2 aastat vangistust osaliselt täitmisele pööramata.

§ 123

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo asjaolusid peab ringkonnakohus selliseks, mille pärast ei olnud põhjendatud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata jätmine. Maakohus on tuvastanud, et E.I jättis KL toitmata, hooldamata, järelevalveta ega pöördunud arstiabi vajava lapsega arsti poole. Ta jättis imiku tundideks üksi koju, ei andnud talle piisavalt süüa, keelas ka teistel pereliikmetel beebi toitmise, lausa peitis beebitoitu teiste pereliikmete eest, kelle hoolde laps oli jäetud. E.I ei pöördunud lapsega arsti juurde ega kutsunud kiirabi siis, kui laps oli kukkunud dušikabiini põrandale, ega ka siis, kui Kristjan Libbo lapse suhtes vägivalda kasutas. Selle tulemusel jõudis KL 23.10.2015 SA Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonda raskes terviseseisundis. Kirjeldatud asjaoludest tulenevalt on toimepandud tegu

§ 123

lg 1 kontekstis nii raske, et selle puhul on põhjendatud vangistuse vähemalt osaline täitmisele pööramine, mida maakohus on teinud. Apellatsioonis viidatud asjaolud – varasema kriminaalkaristuse puudumine ja avaldatud kahetsus – olid maakohtu otsuse kohaselt põhjuseks, miks kohus pidas võimalus E.I karistus osaliseltki täitmisele pööramata jätta. Ringkonnakohus peab kohatuks kaitsja etteheidet sotsiaaltöötajatele, et viimased ei aidanud E.I lapse kasvatamisel („sotsiaaltöötajate roll väikelapse kasvamistingimuste üle praktiliselt puudus“). Maakohus on otsuses välja toonud, et lastekaitsetöötaja MÕ püüdis perega tegeleda, kuid pigem vältis E.I temaga kontakti.

1. a juunis ei õnnestunud lastekaitsespetsialistil perega ühendust saada. Kui ta pärast esimest kodukülastust tahtis teha
2. juulil uue kodukülastuse, ei pääsenud ta sisse. Ka augustis ei saanud ta perega ühendust (kd II; tl. 26-28). Samamoodi ignoreeris E.I perearsti sõnumeid (kd II; tl 55 pöördel).
3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 377 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus E.I kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse E.I karistuse osas muutmata. Ringkonnakohus rahuldab KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 Kristjan Libbo ja tema kaitsja apellatsioonid osaliselt ning tühistab Harju Maakohtu otsuse Kristjan Libbo süüdimõistmises 12

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi osaliselt.

Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse Kristjan Libbole

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse osas ning liitkaristuse osas. Ringkonnakohus teeb Kr

MS § 340 lg 2 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab Kristjan Libbo osaliselt õigeks ning kergendab talle mõistetud karistust. 15. Kristjan Libbo ja E.I kaitsjad on esitanud taotlused apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. E.I kaitsja Alar Neiland on taotlenud apellatsiooni esitamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 96 euro suurust tasu. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldas selle. Kuna ringkonnakohus E.I huvides esitatud apellatsiooni ei rahuldanud, jääb apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu KrMS § 185 lg 2 alusel E.I kanda. Kristjan Libbo kaitsja Gennadi Kull on apellatsiooni esitamise ja istungiks ettevalmistamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest taotlenud 288 euro suurust tasu. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldas selle. Kuna Kristjan Libbo kaitsja apellatsiooni alusel tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, jääb Kristjan Libbo kaitsja tasu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Otsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2017 ja 06.03.2017 määrustega 13 14