) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule 25.11.2019 hagiavalduse nõuetes T. M. 27.11.2018 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja tunnistada testament tühiseks. 27.05.2020 toimus eelistung, milles hageja muuhulgas vastas jaatavalt, et on ekslikult hagi esemes taotlenud testamendi tühistamist ning hageja vastas jaatavalt, et soovib hagi tühistamise nõude osas tagasi võtta, millega kostja nõustus. Hagiavaldus on testamendi tühistamise (tühiseks tunnistamise) nõudes võetud tagasi pärast menetlusse võtmist, kuid enne eelmenetluse lõppu ning asja lahendava lahendi tegemist. Nõude tagasivõtmiseks ei olnud vajalik kostja nõusolekut
Samas kostja nõustus hageja viidatud nõude tagasivõtmisega. Kohus võtab eeltoodut arvestades vastu hagi tagasivõtmise testamendi tühistamise (tunnistada tühiseks) nõudes ning jätab hagiavalduse läbi vaatamata nõudes tühistada (tunnistada tühiseks) T. M. poolt 27.11.2018 tehtud testament, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all. 5. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Hageja on esitanud vastuväite, et T. M. ei ole tahteavaldust testamendi tegemiseks teinud. Kohtule on esitatud T. M. poolt 27.11.2018 tehtud testament, mis on tõestatud Tallinna notari S. R.u (R.) poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatus nr 1768 all (t-dl 6-7). Testamendist nähtuvalt on notar tuvastanud vastavalt tõestamisseaduse (TõS) §-le 10 notariaalaktis osaleja isiku, kelleks on T. M.. Seetõttu tõendab testament, et testamendis sisalduvad tahteavaldused on tehtud T. M. poolt. Testamendi punktist 1.1 nähtub T. M. korraldus, et ta nimetab kogu oma vara, samuti kinnis- ja vallasjade pärijaks, oma tütre J. M. (kostja). Kohtu hinnangul on korraldus selge. Korraldusest nähtub testamendijärgse pärija isik (PärS § 39). Korraldusest on aru saada, et see on antud kõigi T. M.le kuuluvate asjade ja kohustuste kohta. Isikuid ja asju on testamendis kirjeldatud selliselt, et T. M. tahte suhtes ei jää kahtlust (PärS § 29 lg 1). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et testament sisaldab korraldust (tahteavaldust) T. M. pärandi kohta tema surma puhuks. 4
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja tugineb T. M. piiratud teovõimele, on hagejal on tulenevalt
lõikest 1 kohustus välja tuua ja tõendada pärandaja vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, millest tulenevalt ei suutnud pärandaja testamendi tegemise ajal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Samuti on hagejal
M. otsusevõimetus testamendi tegemise ajal. 7. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (
M. abikaasa (tl 5 – abielutunnistus). Kostja on pärandaja T. M. tütar (tl 6 – testament). Pärandaja T. M. tegi 27.11.2018 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseks pärijaks kostja (tl-d 6-7 – Tallinna notari S. R.u 27.11.2018 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1768 all). Pärandaja T. M. suri XXX (tl 4 – surmatunnistus). Pärandaja T. M. pärandvara hulka kuulub korteriomand XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX), mis omandati abikaasade abielu jooksul (tl 1 – hagiavaldus, tl 8 - kinnistusraamatu väljavõte). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega (TsÜS § 8 lg 2) või otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1). Seetõttu hindab kohus asja lahendamisel üksnes selliste asjaolude tõendatust, millega hageja põhjendab pärandaja piiratud teovõimet või otsusevõimetust. 8. Psüühikahäire on asjaolu, mille esinemise või puudumise väljaselgitamine nõuab psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia alaseid eriteadmisi. Kohus rahuldas hageja taotluse määrata ekspertiis pärandaja piiratud teovõiime eelduseks oleva psüühikahäire ja selle iseloomu väljaselgitamiseks. Ekspertide A. A. ja M.ari Z. 11.01.2022 arvamuse kohaselt ei esinenud pärandaja T. M.l 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ei ole teada muid seisundeid, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal psüühikahäiret, mis oleks hõlmatav mõistetega „vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire“, mille tõttu ta ei oleks suutnud oma tegudest kestvalt aru saada või neid juhtida. Pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal psüühikahäiret, mis oleks hõlmatav mõistetega „vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire“, mille tõttu ta ei saanud testamendi tegemise tähendusest aru. Eksperdid põhjendavad, et T. M.l esinesid 27.11.2018 testamendi tõestamise ajal jätkuvalt ekspertiisis nimetatud kroonilised kehalised haigused. Testamendi tegemisele eelnevalt ega vahetult järgneval ajal ei ole T. M.l kirjeldatud märgatavaid kognitiivseid defitsiite ega väljendunud 5
M. vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu, mis tõi kaasa pärandaja seisundi, mis välistas pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Notar on testamendis märkinud, et pärandaja T. M. oli notariaalakti tõestaja tähelepaneku kohaselt teo- ja otsusevõimeline (tl 6). Kohtu hinnangul nähtub notari märkusest, et notar ei märganud notariaaltoimingut tehes pärandaja T. M. käitumist, mis võinuks viidata pärandaja T. M. teadvushäirele. Eksperdid on leidnud, et pärandaja T. M.l ei esinenud 27.11.2018 testamendi tegemisele vastaval ajal vaimutegevuse ajutist häiret ega ei ole teada muid seisundeid, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Kohtu hinnangul nähtub ekspertide arvamusest, et TsÜS § 13 lg 1 mõistes otsusevõimetuse eeldused puuduvad ning pärandaja tuleb lugeda testamendi tegemise ajal otsusevõimeliseks. Ekspertide arvamus ei tõenda hageja väidet pärandaja otsusevõimetuse kohta. Kohtu hinnangul ei sisalda poolte esitatud muud tõendid teavet pärandaja käitumise kohta testamendi tegemise ajal ning selle kohta, millisena tundus pärandaja T. M. käitumine testamendi tegemise ajal kõrvalseisjatele. Tõendid ei sisalda teavet pärandaja terviseseisundi kohta testamendi tegemise ajal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada 6
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 14.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. 15.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Riigilõiv ja eksperdikulu on menetluskulud (
Harju Maakohus andis 02.12.2019 määrusega hagejale menetlusabi ning vabastas hageja täielikult riigilõivu 750 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel arvestatuna hagi hinnalt 20 000 eurot. Harju Maakohus maksis 18.04.2022 määrusega välja riigi vahenditest ekspertide tasu 522,40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on riigile tekkinud menetluskulud 1272,40 eurot (750+522,40=1272,40), mis tuleb välja mõista menetluskulusid kandma kohustatud isikult. Käesoleva kohtuotsusega jäeti menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistab hagejalt välja riigituludesse riigi kasuks menetluskulud 1272,40 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus kohustab hagejat kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 16.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud 25.08.2022 nimekirja kohaselt 1800 eurot koos käibemaksuga, mis koosneb lepingulise esindaja tasust (õigusabi osutamine 12 tunni ulatuses). Kostja nõuab menetluskulusid koos käibemaksuga (
Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.
Kostja lepingulise esindaja menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest, koostamisest ja kohtule esitamisest ning kohtuistungitel osalemisest. Kohus leiab, et menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüsimine ning nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab
lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Seejuures on hagiavaldusele vastuse esitamine seaduses sätestatud menetlustoiming, mis on vältimatu maakohtus kostja menetlusõiguste teostamiseks ning tsiviilõiguste kaitseks. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine ja vastuväidete esitamine. Kohtuistungitel osalemine on põhiseaduse § 24 lõikega 2 tagatud õigus, mistõttu on kohtuistungitel osalemine põhjendatud ja vajalik toiming. Vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621). Üldjuhul dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamise kulud on
lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vaata ka Riigikohtu lahendit nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Välja arvatud kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi koostamine ja sellele kulunud ajakulu, mida kohus põhjendab allpool. Kostja nõuab 12.05.2021 menetlusdokumendi koostamise eest 187,50 eurot (ajakulu 1,25 tundi * tunnitasu 150 eurot = 187,50 eurot). Harju Maakohus 05.04.2021 kohtumäärusega eraldas hageja nõude isikliku kasutusõiguse seadmiseks iseseisvasse menetlusse tsiviilasja numbriga 2-21-5250, milles kostja esitas 12.05.2021 menetlusdokumendi vastusena hageja nõudele. Kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi eest põhjendatud ja vajalikud menetluskulud tuleb kindlaks määrata tsiviilasjas nr 2-21-5250, mitte käesolevas kohtuasjas. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude käesolevas asjas 187,50 eurot kostja 12.05.2021 menetlusdokumendi eest. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevas kohtuasjas kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu maakohtus oli 10,75 tundi (12-1,25=10,75). 19. Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kuluks 1612,50 eurot (10,75*150=1612,50). Kostja taotles menetluskulude 1800 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 187,50 eurot kindlaksmääramiseks (1800 - 1612,50 =187,50). 20. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.