Obsah (7)

§ 50870§ 477§ 50871§ 50869§ 48911§ 436§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-5474 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Vai

§ 50870

p 2 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüütegude, sealhulgas süütegude, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutusja sõiduaja nõuetega. 5.

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ei esine. Täidetud on kõik

§ 477

sätestatud tingimused, s.o otsus on jõustunud, tehtud sõltumatu ja erapooletu kohtu poolt kirjalikus menetluses ning asjaomast isikut on otsuse tegemisest otsuse teinud riigi seaduste kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu teavitatud vaidlustamise õigusest ja tähtaegadest. Muid otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid kohus ei tuvastanud. Ka rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid (

§ 50871järgi) ei esine.

Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et see vastab nõuetele ja on lõplik. 6.

§ 50869

lg 11 p 1 ja 3 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: 1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; 3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Seega on võimalik tunnustada nii Saksamaa Liitvabariigi Helmstedti kreis trahviasutuse

1. detsembri 2021 otsusega nr 01.2126.100838.1 väljamõistetud otsuses määratud süüteo eest mõistetud 620 eurot kui ka otsuse vastuvõtmisega seotud kohtu- või haldusmenetluse kulusid summas 34,50 eurot, s.o kokku 654,50 eurot. Taotlev riik ei ole andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. MÄÄRUSKAEBUS
2. Määruskaebuses palub M. Krüünvald maakohtu määruse tühistada.
3. Ta pole saanud ühtki trahviteadet Saksamaalt. Ta soovib tõendusmaterjali, et just see auto sellel maanteelõigul kiirust ületas ning seda tõendavat mõõteseadme väljavõtet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Määruskaebuses ei ole M. Krüünvald nõus tasuma suurt trahvisummat ja palub tõendusmaterjali.
5. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et Eesti kohtul on välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel pädevus kas tunnistada liikmesriigi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (

§ 48911lg 1).

Määruskaebuses ei ole väidetud, et M. Krüünvald oleks talle Saksamaal määratud rahatrahvi vahepeal täitnud. Seega tuleb määruskaebuse taotlust mõista selliselt, et kaebaja taotleb välisriigi otsuse täitmise lubamatuks tunnistamist Eesti Vabariigis. 2 11. Maakohus menetles Saksamaal Helmstedti kreisi trahviasutuses tehtud otsust nr 01.2126.100838.1, millega M. Krüünvaldilt mõisteti välja 620 eurot, lisaks veel otsuse vastuvõtmisega tekkinud kohtu-ja haldusmenetluse kulud 34 eurot ning tunnistas selle täitmise Eestis lubatavaks. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamise ja täitmise regulatsioon sisaldub

-i §-des 50869- § 50874. Kriminaalkolleegiumi arvates lähtus maakohus asja läbi vaadates õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Formaalse eeldusena näeb

§ 50869

ette liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud rahatrahvi määramise tunnistust, mille on koostanud käsiolevas asjas 9. detsembril 2021 Saksamaa Helmstedi kreisi trahviasutus ning see edastati Justiitsministeeriumile. Sellele tunnistusele maakohus ka tugines, tuvastades mh

§ 50870sätestatud eelduse, et M.

Krüünvaldi karistati süüteo eest, mis sisaldub samas sättes toodud süütegude loetelus. Seega kuulub süütegu nende süütegude hulka, millele laienevad Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusvahelise koostöö sätted. 12. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus. Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Lisaks, kohtuotsuses ei täheldanud maakohus tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid (

§-s 50871). Maakohus on eelviidatud õigusnormidest lähtunud ega tuvastanud seaduses sätestatud keeldumise või tunnustamist piiravaid aluseid. 13. Määruskaebuses on M. Krüünvald välisriigi otsuse tunnustamist piiravaks või välistavaks asjaoluks pidanud oma õiguste rikkumist. Kaebaja väitel ei ole ta otsust kätte saanud. Talle pole suurt trahvisummat põhistavat tõendusmaterjali (mõõteseadme väljavõte) esitatud ning ta palub seda teha. 14.

§ 436

lg 1 kohaselt keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega (p 2). Seega, teoreetiliselt võib kaebuses esitatud argumentidel keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui niisuguse otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Kaebusest tuleneb, et välisriigi pädev asutus ei ole M. Krüünvaldile otsust kätte toimetanud ega andnud talle võimalust tutvuda tõenditega. 15. Praegusel juhul leiab aga ringkonnakohus, et need väited on ebapiisavad selleks, et riikidevahelisest koostööst keelduda

§ 436lg 1 p 2 alusel.

Riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usaldamise põhimõttel. Praegusel juhul nähtub nõuetekohasest tunnistusest, et M. Krüünvaldi teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Kinnitatakse, et asjaomasel isikul on olnud võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus. Seega oli M. Krüünvaldil võimalus oma õigusi süüteomenetluses kehtima panna. Tunnistusest nähtuvalt aga jõustus M. Krüünvaldi suhtes tehtud välisriigi otsus

1. veebruaril
2. Kohtule ei esitata rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusega koos tõendeid ja tulenevalt vastastikuse usalduse põhimõttest puudub I astme kohtul alus seada kahtluse alla juba jõustunud otsuse seaduslikkus.
3. Maakohtus lähtus niisiis nõuetekohasest tunnistusest ning selle juurde lisatud välisriigi otsustest. Juhul kui M. Krüünvaldi arvates esinevad tema õigusi rikkuvad menetluslikud minetused (sh tunnistuses väidetu on vale), on tal võimalik vaidlustada oma õiguste rikkumine Saksamaa Liitvabariigis selle riigi õigusaktides ettenähtud korras. 3
4. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 390 jääb määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4