Obsah (11)

§ 120§ 121§ 64§ 74§ 75§ 78§ 16§ 28§ 73§ 56§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-882 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve A

§ 120

lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav Alar Rosenberg isikukood: xxxxxxxxxxx;xxxxxxxx:xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx xxxx;xxxxxxxx:xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kehtivaid kriminaalkaristusi pole tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaat Otto Preem (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Alar Rosenberg

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Alar Rosenberg

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Alar Rosenbergi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 4.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Alar Rosenberg ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Alar Rosenberg peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Alar Rosenbergi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust. 6.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.

juulist 2022, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Alar Rosenbergilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 1226,40 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 2207,40 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Alar Rosenbergil tasuda menetluskulud kokku 2207,40 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 183,95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaadid heli- ja videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
5. Alar Rosenbergi süüdistatakse

§ 120

lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 1.1.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse A.

Rosenbergi selles, et tema: 1) olles Tartu Maakohtu 12.12.2017. a otsusega karistatud

§ 121

lg 2 p 2 järgi, ründas 24.02.2020 kella 02:00-03:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kõrval talle täiesti võõrast H. H. lõi kannatanut üks kord rusikaga näkku. Seejärel surus A. Rosenberg kannatanu pikali maha, haaras ühe käega kõrist ja kägistas ning teise käe rusikaga lõi korduvalt maas lamavale kannatanule näkku, vasaku silma alla, vastu lõuga ja huuli. Kannatanul õnnestus korraks püsti tõusta, kuid A. Rosenberg haaras temast taas kinni ja surus ta pikali maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule põlvele ja seejärel pikali maha ning A. Rosenberg lõi maas lamavat kannatanut mitu korda rusikaga näkku. Kannatanul õnnestus haardest vabaneda, püsti tõusta ja joosta eemale autoparklasse, kuhu A. Rosenberg talle järgnes ja lõi teda seal veel üks kord rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg H. H. valu ning pea pindmised hulgivigastused (s.o turse ja valulikkuse mõlemal põsesarnal, valulikkuse ninal, löögijäljed otsmikul), muljumisjäljed kaelal, huulte turse, suu limaskestal pindmised vigastused, hematoomid ja vasakul põlvel põrutushaava. 2) 12.08.2021 kella 12:30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx haaras käega arvutilaua taga istunud xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tõmbas ta tooliga põrandale pikali, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu; 3) 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maanteel enda kasutuses olevas mootorsõidukis kõrvalistuja kohal istunud xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korda rusikaga vastu vasakut õlga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime korduva ja kahel korral ka lähisuhtes kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2.

§ 120lg 1 järgi süüdistatakse A.

Rosenbergi selles, et ta: 1) 24.02.2020 kella 05:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.o enda elukoha) juures ähvardas talle täiesti võõrast H. H. . Täpsemalt ründas A. Rosenberg temalt oma venna H. H. kohta selgitust küsima tulnud H. H. , vehkides rauast sõrgkangiga, mille H. H. käest ära võttis. Seejärel tõi A. Rosenberg eemalt elumaja juurest kaheraudse jahirelva sarnase (kohtueelses menetluses leidmata ja tuvastamata) laskekõlblikkusega eseme, mille suunas ähvardavalt H. H. , mispeale väljus sõidukist H. H. tõukas H. H. ähvardava A. Rosenbergi eemale. H. H. alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist, sest A. Rosenberg ähvardas teda esmalt rauast sõrgkangiga vehkides, seejärel sihtis teda lähedalt tulirelvataolise esemega ja oli agressiivne. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg kannatanu H. H. ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast, s.o kannatanul oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist või vähemalt tervisekahjustuse tekitamist. 2) 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maanteel enda kasutuses olevas mootorsõidukis kõrvaistmel istunud xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et A. Rosenberg lubas xxxxxxx koos tema x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx uputada. Lisaks ähvardas A. Rosenberg sama autosõidu ajal umbes kella 13:00 paiku telefonikõnes oma endist elukaaslast ja laste ema K. L. , lubades ta mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna ning ütles veel: 3 „ma võin kinni minna, aga sina lõpetad hauas“. Kannatanutel K. R. K. L. oli alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist, sest nende elukoha juures xxxxxxxxxxxxxx järv ja A. Rosenberg on varem olnud vägivaldne. Seetõttu tekitas A. Rosenbergi ähvardus kannatanutes reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast. K. R. alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ning K. L. oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ja vara hävitamist või olulises ulatuses vara rikkumist. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ning olulises ulatuses vara rikkumise või kahjustamisega ähvardamise, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, taotles A. Rosenbergi süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 120

lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega ning

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 10 kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Tuginedes

§ 74lg-le 2 määrata, et A.

Rosenberg peab kohe ära kandma 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust jätta

§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui A.

Rosenberg ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 ettenähtud kohustust läbida käitumiskontrolli ajal viha ja agressiivsust käsitlev sotsiaalprogramm. Mõista A. Rosenbergilt välja kriminaalmenetluse kuludena sundraha ja kaitsjatasu.

1. A. Rosenberg kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. A. Rosenberg selgitas, et ööl vastu 24.02.2020 xxxxxxxxxxxxx ründas H. H. esimesena ja tegi A. Rosenbergi suunas löögiliigutuse. A. Rosenberg võttis H. H. ja keeras pikali maha, et H. H. saaks rohkem rünnata. Kui H. H. lahti, ründas ta uuesti A. Rosenbergi, mispeale lükkas A. Rosenberg H. H. sinna maha. Siis läks H. H. . A. Rosenberg ei löönud H. H. , kuid võis rüseluse käigus pihta minna, sest A. Rosenberg üritas H. H. hoida ning H. H. ja üritas ka lüüa. Kui A. Rosenberg hakkas oma auto juurde minema, nähvas eemal seisev H. H. , A. Rosenberg ja H. H. sõnelema ning sõneluse käigus tegi H. H. paar ähvardavat liigutust A. Rosenbergi suunas. A. Rosenberg üritas ka käega midagi rehmata seal, kuid ei saanud pihta. Kui A. Rosenberg oli xxxxxxxxxxxxx Võrru jõudnud, helistas samal ööl talle H. H. , tegi põhimõtteliselt tapmisähvarduse ja seda tuldi kambaga täide viima. A. Rosenberg võttis ähvardust tõsiselt ja valmistus oma vara kaitsmiseks. Kohapeal väljus sõidukist korraga 4 inimest, H. H. H. A. Rosenbergile kallale, H. H. A. Rosenbergil sõrgkangi käest ning H. H. H. A. Rosenbergi käte ja jalgadega peksma. A. Rosenberg jõudis ainult pea alla tõmmata ja käed pea ette panna. Kui A. Rosenbergi kaaslased hakkasid lähenema, hüppasid ründajad autosse, sõitsid minema ja karjusid aknast: „me juba kutsusime politsei“. A. Rosenberg ei ähvardanud kedagi tulirelvaga. 12.08.2021 ärritus A. Rosenberg elatiseasjas kohtutäituri tegevuse tõttu K. L. peale ja otsustas, et viib K. R. . L. juurde. Kuna poeg ei reageerinud A. Rosenbergi korraldusele arvuti kinni panna, tõmbas A. Rosenberg poja tooliga laua tagant ära. Toolil läks jalg alt ja tool kukkus uppi, kuid laps jäi püsti. A. Rosenberg ei usu, et K. R. tõmbamise käigus haiget. Seejärel ei pannud K. R. turvavööd peale, mistõttu tõmbas A. Rosenberg ise lapsele turvavöö peale. Selle käigus võis A. Rosenbergi käsi vastu minna. Kuid isegi juhul, kui K. R. valus, siis väga vähesel määral, võib-olla läks õrnalt vastu. A. Rosenberg ei soovinud lapsele valu tekitada ja ta pole oma poja vastu füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti pole A. Rosenbergi K. R. ega lubanud teda või A. R. uputada. A. Rosenberg ei ähvardanud ka K. L. ega lubanud teda mulla alla saata ega vara ära põletada. A. Rosenberg pole otseselt midagi valesti teinud. 4
2. A. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Otto Preem leidis, et süüdistus pole põhjendatud, ja palus A. Rosenbergi vähemalt osaliselt õigeks mõista. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist. 4.
3. 24.02.2020 xxxxxxxxxxxxx puhul on tegemist nn sõna-sõna vastu olukorraga ning tõenditeks on üksnes kannatanu H. H. süüdistatava A. Rosenbergi ütlused, mis on omavahel vastuolus. H. H. tugevas alkoholijoobes, A. Rosenberg oli praktiliselt kaine ja pole alust eelistada H. H. A. Rosenbergi ütlustele. Kuna A. Rosenbergi ütluste kohaselt lõi H. H. suunas esimesena, tekkis A. Rosenbergil õigus kaitsele ja ta kasutas enesekaitseks ründele vastavaid vahendeid ehk füüsilist vägivalda. A. Rosenberg ei ületanud hädakaitse piire. Tunnistaja A. K. üritas H. H. sõnavahetuse käigus A. Rosenbergi lüüa, kuid löök ei tabanud, misjärel tegi ka A. Rosenberg löögiliigutuse, kuid see ei tabanud. H. H. võisid tekkida kukkumisel. Kuigi A. Rosenbergi ja H. H. konflikti nägid pealt paljud inimesed, on neid kõiki ignoreeritud. 4.
4. Edasi 24.02.
5. a öösel otsustasid vennad Hellamaad baaris tekkinud konflikti A. Rosenbergiga klaarida, helistasid tuttavatele, selgitasid välja A. Rosenbergi elukoha ja telefoninumbri ning teatasid A. Rosenbergile telefonitsi, et nad tulevad tema juurde selgitusi nõudma, lubades kasutada vägivalda ja rikkuda või hävitada vara. Nende eesmärk oli baari juures toimunu eest kätte maksta. Seejärel sõitsid H ja H. H. kella 05:00 ajal suurema seltskonnaga A. Rosenbergi elukoha juurde. A. Rosenberg võttis oma tuttavatega ähvardust tõsiselt, jäid ootama ning võtsid vara kaitsmiseks vahendid ̶ A. Rosenberg võttis sõrgkangi, üks tuttav võttis mingi toru ja teine tuttav võttis kurikalaadse eseme. Kui H jõudsid A. Rosenbergi elukoha juurde, seisid A. Rosenberg ja kaks tema tuttavat värava juures heki ääres ehk valmistusid oma vara kaitseks. Kannatanute H ja H. H. on vastuolus tunnistajate J. K. T. T. K. ning usaldusväärsed on süüdistatava A. Rosenbergi ütlused. Kuna A. Rosenbergi sõnul väljusid H ja H. H. ning hakkasid A. Rosenbergi peksma, pole võimalik nende puhul hädakaitsest rääkida. Pole tuvastatud, kas A. Rosenberg kasutas tulirelva või mitte, ja isegi juhul, kui ta kasutas mingit heidutusvahendit, oli see õiguspärane, sest ta tegutses hädakaitseseisundis. Kahetsusväärselt pole kriminaalasja materjali hulgas sündmuskohale saabunud politseiniku vormikaamera salvestist, mis aitaks asja lahendamisele kaasa. 4.
6. Mis puudutab 12.08.2021 etteheidetavaid tegusid poja K. R. endise elukaaslase K. L. vastu, siis aastaid kestnud kohtuvaidluste tõttu on A. Rosenbergi ja K. L. omavahelised suhted halvad ning A. Rosenberg otsustas ka 12.08.2021 viia poja endise elukaaslase juurde, sest sai teada, et kohtutäitur võttis tema arvelt ära suurema summa raha. A. Rosenberg käitus ebamõistlikult, rääkis kõrgendatud hääletoonil ja laps võis tunda valu, kuid A. Rosenberg ei soovinud pojale valu või vigastusi tekitada ega kasutanud tahtlikult vägivalda. A. Rosenberg istus autos juhikohal, poeg istus kõrvalistmel ja A. Rosenberg hakkas poja turvavööd kinnitama. Pole välistatud, et selle tegevuse käigus tabas A. Rosenbergi käsi kaks korda poja õlga. A. Rosenbergi ütluste kohaselt ta ei ähvardanud oma poega. Endise elukaaslase K. L. ähvardamise osas on samuti tegemist nn sõna-sõna vastu olukorraga, kusjuures A. Rosenbergi sõnul ei toimunud süüdistuses märgitud ajal tema ja endise elukaaslase vahel isegi telefonikõnet. 4.
7. Isegi juhul, kui kohus mõistab A. Rosenbergi süüdi, on šokivangistusega karistamine alusetu. 24.02.
8. a sündmustest on möödas 2 aastat ja 3 kuud ning 12.08.
9. a sündmustest on möödas peaaegu 1 aasta. Sellises olukorras ei saa rääkida šokiefektist, sest kohtupraktikas rakendub see reeglina juhul, kui teost on möödas suhteliselt lühike ajavahemik. Kui on möödunud pikk aeg, pole põhjust süüdistatavat vanglasse saata. Katseajast piisab õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Samuti jääb 24.02.
10. a ja 12.08.
11. a sündmuste vahelxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 5 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lihtsa asjaga, mille oleks saanud ja pidanud ära menetlema 2-3 kuuga. Kuigi 24.02.
12. a sündmuste osas pole mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb sellist venitamist arvestada karistuse mõistmisel. Süüdimõistmise korral tuleb menetluskulude tasumine ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel 1 aasta peale. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 24.02.2020 H.

H. väärkohtlemises

1. Seoses A. Rosenbergile H. H. väärkohtlemises esitatud süüdistusega kuulati kohtuistungil üle kannatanu H. H. , süüdistatav A. Rosenberg ning tunnistajad A. K. , J. K. T. T. K. . Samuti uuriti dokumentaalsete tõenditena Lõuna-Eesti Haigla AS-i epikriise nr L-xxxx-xxxxxxxxxxxxx-xxxxx. H. kohta. Nii kannatanu H. H. ka süüdistatava A. Rosenbergi ütluste kohaselt tekkis nende vahel ööl vastu 24.02.2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille käigus sattus H. H. . Rosenbergi tegevuse tõttu korduvalt pikali maha. Kohus märgib, et seega pole vaidlust, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas toimus süüdistatava ja kannatanu vahel füüsiline konflikt. H. H. A. Rosenbergi versioonid lahknevad konflikti põhjuste, konflikti algataja ja konflikti täpse käigu osas.
2. Nimelt selgitas H. H. , et ta läks ööl vastu 24.02.2020 sõpradega pidutsema ja nad jõudsid pärast keskööd xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seltskonnas olid veel A. L. H. N. T. T. K. oli kaine autojuht. Baari sisenedes märkas H. H. juures väljas S. S. , kellega H. H. kunagi paar kuud koos, ja S. S. R. S. . H. H. baaris mingi aeg pidutseda, kui tema juurde tuli H. N. , kes ütles: „kuule, siin on midagi kahtlast, kolm tüüpi vahivad sind kogu aeg pingsalt“. H. H. teinud sellest numbrit ja ütles H. N. , et sellest pole midagi. Kuid kui H. H. minna välja suitsu tegema, blokeerisid R. S. , A. Rosenberg ja keegi kolmas (H. H. teadnud kolmanda isiku nime) tal konkreetselt tee ära ja seisid kolmekesi ees, öeldes: „kuhu sa oma aruga minema hakkad“. Kuna nad ei lasknud H. H. baarist väljuda, surus H. H. , külg ees, end nende vahelt läbi, öeldes: „tahan välja minna, mismoodi te keelate mul välja minna, blokeerite mul tee ära“. H. H. surumise käigus müksata, kuid ei lükanud kätega kedagi ega löönud. Ta sai välja, kuid väljapääsu takistajad tulid temaga kaasa. Väljas tuli R. S. H. H. ja ütles: „noh, tegid mu õele haiget või“, mispeale H. H. : „mismoodi ma haiget tegin, kui me läksime lahku, kui me ei sobinud kokku“. Siis ütles A. Rosenberg: „mis sa paugud siin“, H. H. : „ma ei paugu, see ei ole paukumine, kui ma vastan sulle küsimusele, me läksime lahku, sest me ei sobinud kokku Sandraga. Mis seal imelikku on ja miks sa oled üldse seotud kõige sellega, minu eraeluga“. Seepeale sekkus turvamees, öeldes: „kui teil on mingi asi lahendada, minge nurga taha“. Siis võttis A. Rosenberg H. H. ühe käega rinnust kinni, tõmbas pluusist baari nurka ja lõi kohe rusikaga näkku, mistõttu kukkus H. H. . Kui H. H. püsti, pani A. Rosenberg jala H. H. taga, ja H. H. põlve peale kuidagi, käed maas. Seejärel A. Rosenberg lendas oma raskusega H. H. peale, keeras H. H. , haaras vasaku käega kõrist ja hakkas H. H. vastu nägu peksma. A. Rosenberg lõi H. H. viie korra kindlasti ja H. H. löökide tagajärjel valu. H. H. põhimõtteliselt ei õnnestunud vastupanu avaldada, sest kõik käis nii kiiresti. Edasi suutis H. H. lahti rabeleda ja jooksis baari teise nurga poole, kus endine klassiõde A. K. H. H. . A. K. H. H. juurde ja küsis, mis juhtus. Samuti tõi A. K. -st H. H. , et tema nägu puhastada, sest nägu oli verine. Samal ajal, kui A. K. H. H. , tuli A. Rosenberg uuesti H. H. ja karjus: „tule siia, kuhu sa põgened“. Seejärel lõi A. Rosenberg A. K. tagant rusikaga üks kord H. H. vasaku silma alla, mille käigus sai ka A. K. . H. H. löögi tagajärjel valu ja kõik läks paiste. H. H. A. K. autosse, millega A. K. baari juurde tulnud, palus juhil uksed lukustada, ja ootas, millal tema auto kohale jõuab. A. K. välja klaarima ja takistas A. Rosenbergi autosse sisenemast. A. Rosenberg kolkis, öeldes: „tavai, tule välja nüüd, mis sa peidad ennast seal autos“. Olukord lõppes sellega, et natuke aega hiljem jõudis kohale H. H. , ta läks teiselt poolt oma autosse ja 6 oli kuskil 15 minutit lihtsalt autos, mõeldes, mis asja nüüd toimus. H. H. ja püksid olid katki ning üks king oli kadunud. Järgmisel hommikul käis H. H. vigastuste tõttu arsti juures, sest jalg oli ikkagi puruks. Samuti ei saanud ta kuu aega tööl käia, sest tal on liikuv töö ja põlv ei paindunud. H. H. baari minnes raskes joobes, aga mõistuse juures.
3. A. Rosenberg ütles omakorda, et ta viibis 24.02.2020 Triinu baaris, jõudis kohale veidi enne südaööd ning läks sinna koos seltskonnaga, kes oli enne tema juures istunud. Baaris tekkis H. H. A. Rosenbergi seltskonnaga konflikt, sest A. Rosenbergi seltskond seisis baarileti ääres järjekorras täpselt enne ukse juurde väljaminekut, H. H. suvatsenud ringiga minna, läks A. Rosenbergi seltskonna vahelt läbi ja lõi R. S. küünarnukiga vastu õlga. Seepeale H. H. R. S. midagi sõnelesid ning A. Rosenberg ütles: „lähme välja, räägime selgeks“. Kui nad läksid välja ja rääkisid ukse kõrval, mis probleem H. H. on, ründas H. H. hetkel A. Rosenbergi ja tegi tema suunas löögiliigutuse, sest H. H. meeldinud, et teda korrale kutsuti. A. Rosenberg võttis H. H. ja keeras pikali maha, et H. H. saaks teda rohkem rünnata. H. H. A. Rosenbergil särgi eest lõhki. Kui H. H. lahti, ründas ta uuesti A. Rosenbergi, mispeale lükkas A. Rosenberg H. H. sinna maha. Siis läks H. H. . A. Rosenberg ei löönud H. H. , kuid võis rüseluse käigus pihta minna, sest A. Rosenberg üritas H. H. hoida ning H. H. ja üritas ka lüüa. Kui A. Rosenberg hakkas oma auto juurde minema, seisis H. H. halli sõiduki külje peal ja nähvas: „nii see asi ei jäeta, kohe punt tuleb“, mispeale läks A. Rosenberg H. H. ja nad hakkasid sõnelema. H. H. uuesti paar ähvardavat liigutust A. Rosenbergi suunas ja A. Rosenberg üritas ka käega midagi rehmata seal, kuid ei saanud pihta, sest vahemaa oli suur ning A. K. A. Rosenbergi ja H. H. . Seejärel läks A. Rosenberg autosse ja sõitis Võrru, sest ei tahtnud enam xxxxxxxxxxxxx olla. A. Rosenberg jõi baaris ühe kokteili ja ilmselt oli tal väga väike joove, sest üks kokteil temasuurusele mehele pole väga midagi.
4. Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui ka süüdistatava eelrefereeritud ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. Nagu öeldud, uuriti praeguses asjas dokumentaalse tõendina Lõuna-Eesti Haigla AS-i epikriisi nr x-xxxx-xxxxxx kohaselt pöördus H. H. .02.2020 varahommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti turse ja valulikkus mõlemal põsesarnal, valulikkus ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel sakiliste servadega hallika peene kiviklibuga saastunud põrutushaav. H. H. diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja põlve lahtine haav, teda immuniseeriti teetanuse ja difteeria vastu ning põlvehaav puhastati, serv ja põhi lõigati välja ning suleti üksikõmblustega (tl 72-73). Nähtuvalt Lõuna-Eesti Haigla AS-i epikriisist nr x-xxxx-xxxxx H. H. .02.2020 päeval veel kompuutertomograafia uuring peast (tl 74-75). Kohus leiab, et H. H. langevad kokku tema versiooniga konflikti käigu osas. Kuna järgmisel hommikul pärast konflikti fikseeriti H. H. eeskätt arvukaid näo- ja kaelavigastusi ning üksnes põlve lahtine haav oli mujal kehapiirkonnas, toetavad H. H. tema versiooni, et füüsiline vägivald oli suunatud näovigastuste tekitamisele. Samuti fikseeriti H. H. muu hulgas mõlema põsesarna turse ja valulikkus, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled ning suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid. Pidades silmas näo- ja kaelapiirkonna vigastuste eriilmelisust ja arvukust, ei saanud need kuidagi tekkida üksnes H. H. korral maha keeramisest, kinni hoidmisest või rüseluse käigus pihta minemisest, nagu selgitas A. Rosenberg. H. H. kinnitavad tema ütlusi, et A. Rosenberg peksis teda rusikaga näkku ja haaras käega kõrist.
5. Lisaks eelnevale langevad H. H. kokku tunnistaja A. K. . A. K. kohtus, et ta nägi ööl vastu 24.02.2020 xxxxxxxxxxxxx juurest paar meetrit eemal H. H. , kelle nägu oli üleni verine, üks king oli jalast ära ja kes istus A. K. juurde. H. H. A. K. , et ta sai mingi tüdruku pärast kellegi käest peksa. A. K. wc-st paberit, pühkis H. H. puhtaks ja palus tal istuda oma autosse. Mõni 7 minut pärast seda, kui A. K. H. H. puhtaks pühkinud, ilmus A. Rosenberg ning H. H. A. Rosenberg hakkasid omavahel sõnelema. A. K. mäleta, millisel teemal või milliste sõnadega sõneleti, kuid nägi, kui A. Rosenberg lõi käega H. H. . H. H. sel hetkel A. K. kõrval ja A. K. auto kapotil. A. K. mäleta, kuhu täpselt A. Rosenberg lõi või mis H. H. löögi tagajärjel juhtus, kuid pärast lööki istuski H. H. K autosse. A. K. sõbrannadega tagasi baari ega mäleta, mida A. Rosenberg edasi tegi, kuid A. Rosenberg ei püüdnud autosse pääseda. A. K. tea, kuhu H. H. juurest edasi läks ega kes H. H. vigastused tekitas.
6. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt nägi tunnistaja A. K. konflikti teist osa pärast seda, kui H. H. baari juures natukeseks ajaks A. Rosenbergist ja A. K. tualettpaberiga H. H. nägu. Samuti rääkis A. K. H vahetult pärast konflikti esimest osa, mistõttu on A. K. H. H. konflikti põhjuste ja käigu kohta kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Kuna tunnistaja A. K. oli H. H. üleni verine, kinnitavad tunnistaja ütlused esiteks sarnaselt H. H. ja haiglas fikseeritud vigastustega, et füüsilise konflikti raskuskese oli suunatud H. H. tekitamisele. Teiseks rääkis H. H. K sõnul kohe sündmuskohal, et ta sai peksa mingi tüdruku pärast. See asjaolu kinnitab H. H. antud ütlusi konflikti põhjuste osas, s.o et R. S. ja viimasega samas seltskonnas olnud A. Rosenberg algatasid H. H. tüli H. H. R. S. õe S. S. suhte ja lahkumineku pärast. Ning kolmandaks nägi A. K. pealt, kuidas pärast H. H. puhastamist ilmus A. Rosenberg uuesti H. H. ja lõi järgnenud sõneluse käigus käega H. H. . Ka need ütlused toetavad H. H. , et isegi pärast seda, kui H. H. baari juures mõneks ajaks A. Rosenbergist, läks A. Rosenberg uuesti H. H. , jätkas konflikti ja lõi veelkord H. H. . Seejuures ei rääkinud A. K. A. Rosenbergist midagi sellest, et A. Rosenberg tuli H. H. alles pärast seda, kui H. H. auto juures midagi nähvas, või et H. H. sõnelemise käigus A. Rosenbergi suunas ähvardavaid liigutusi. Samuti ütles A. K. , et ta ei mäleta, kuhu täpselt A. Rosenberg H. H. , mis H. H. löögi tagajärjel juhtus ega kuidas H. H. A. Rosenbergi vaheline konflikt lõppes, kuid konflikti alguse osas tunnistaja mittemäletamisest ei rääkinud. Eelnevast tulenevalt langevad tunnistaja A. K. kokku kannatanu H. H. , kuid on vastuolus süüdistatava A. Rosenbergi ütlustega. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud tunnistaja A. K. usaldusväärsust ja ka kohtul pole alust selles kahelda.
7. Mis puudutab tunnistajate J. K. T. T. K. , siis nemad ei näinud ega kuulnud pealt ühtki osa H. H. A. Rosenbergi vahelisest konfliktist, kuid nägid samal ööl pärast konflikti xxxxxxxxxxxxx H. H. ning kuulsid, mida H. H. vigastuste tekkimise kohta rääkis. Sarnaselt A. K. rääkis H. H. J. K. T. T. K. , et ta sai peksa (kuigi ei täpsustanud miks või kelle käest). Samuti nägid mõlemad tunnistajad, et H. H. löödud, näos olid vägivalla jäljed ning silm oli paistes ja huul oli marraskil. Lisaks oli H. H. lahtine haav, püksid olid katki ja üks saabas oli kadunud. Kohtu hinnangul on ka tunnistajate J. K. T. T. K. H. H. kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Arvestades, et H. H. vahetult pärast konflikti kõigile, et ta sai peksa, nähtub H. H. algusest peale, et xxxxxxxxxxxxx rünnati teda ja et tema sai ründe käigus kannatada. Pidades silmas, et nii haiglas fikseeritud vigastused kui ka tunnistajate A. K. , J. K. T. T. K. toetavad H. H. , loeb kohus H. H. usaldusväärseks ja tugineb sellele otsuse tegemisel. Vastuseks kaitsja väitele, et H. H. alkoholijoobes, märgib kohus, et ainuüksi see asjaolu ei lükka ümber ülal analüüsitud kaalukast tõendikogumist (sh H. H. ja tunnistaja A. K. ) tulenevat teavet ega anna alust H. H. usaldusväärsuses kahelda.
8. A. Rosenbergi versiooni ei toeta aga ükski kohtus uuritud tõend. Veelgi enam ̶ nagu märgitud, on lisaks H. H. A. Rosenbergi ütlustega otseses vastuolus ka H. H. fikseeritud vigastused ja tunnistaja A. K. . Arvestades eelnevat, loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need otsuse tegemisel kõrvale. 8
9. A. Rosenberg avaldas ristküsitluse käigus, et xxxxxxxxxxxxx Kris Hass nägi pealt, kuidas H. H. . Rosenbergi ründas, ja kirjutas sellest Messengeris A. Rosenbergile. Samuti tõi kaitsja kohtuvaidlustes välja, et kuigi A. Rosenbergi ja H. H. konflikti nägid pealt paljud inimesed, on neid senises menetluses ignoreeritud. Kohtu arvates ei anna ka need väited alust praegust kriminaalasja teisiti lahendada. Sarnaselt H. H. ei kummuta A. Rosenbergi väide võimaliku pealtnägija kohta ülejäänud tõendikogumist tulenevat kokkulangevat teavet. Samuti on KrMS § 14 lg 1 kohaselt kohtumenetlus võistlev ja selles menetlusetapis täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kuna praeguses asjas ei taotlenud kaitsja ega süüdistatav kordagi (s.o ei eelistungil kaitseaktis ega kohtuliku uurimise käigus pärast süüdistatava ülekuulamist) K. H. ühegi teise isiku tunnistajana ülekuulamist, samuti K. H. saadetud teadete tõendina uurimist, polnud järelikult kaitse arvates tegemist kriminaalasja õigeks lahendamiseks piisavalt oluliste tõenditega. Arvestades, et kohtumenetluses on võimalike süüdistatavat õigustavate asjaolude tõendamine kaitse ülesanne ja praeguses asjas pole seda võimalust kasutatud, ei tekita eeltoodu tõsiseltvõetavaid kahtlusi H. H. .
10. Kokkuvõtlikult tuvastab kohus ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile tuginedes, et A. Rosenberg ründas 24.02.2020 kella 02:00-03:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kõrval H. H. lõi teda ühel korral rusikaga näkku, misjärel kukkus H. H. . Kui H. H. õnnestus korraks püsti saada, pani A. Rosenberg oma jala H. H. taha, ja H. H. põlve peale. Edasi keeras A. Rosenberg H. H. , haaras vasaku käega kõrist ja peksis H. H. näkku. Pärast seda kui H. H. end lahti ja jooksis A. Rosenbergist eemale baari teise nurga poole, järgnes A. Rosenberg talle mõne aja pärast ja lõi teda veel üks kord rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg H. H. valu, turse ja valulikkuse mõlemal põsesarnal, valulikkuse ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel põrutushaava.
11. Asudes andma A. Rosenbergi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 121

lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kuna hematoomi tekkimise käigus purunevad veresoonte seinad ja veri valgub lähedal asuvatesse kudedesse, on suu limaskesta hematoomid tervisekahjustus (s.o organismi kudede anatoomilise terviklikkuse ja nende füsioloogiliste funktsioonide häire). Samuti on suu limaskesta pindmiste vigastuste, mõlema põsesarna ja huulte turse, löögi- ja muljumisjälgede ning põlve lahtise haava näol tegemist tervisekahjustustega. Valulikkus mõlemal põsesarnal ja valulikkus ninal väljendavad eeskätt füüsilist valu. Arvestades, et teise inimese maha lükkamine, rusikaga näkku löömine ja kõrist haaramine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Rosenberg H. H. kirjeldatud tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega. Seega vastab A. Rosenbergi käitumine

§ 121lg 1 objektiivsetele tunnustele.

16. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 121subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et A. Rosenberg peksis H. H. näkku, pani talle jala taha ja haaras käega kõrist ning sellise tegevuse käigus sai H. H. vigastusi (nt verine nägu, turses huuled ja õmblemist vajav põlve lahtine haav), teadis A. Rosenberg järelikult, et ta tekitab H. H. valu ja tervisekahjustusi ning vähemalt möönis seda. Seega tegutses A. Rosenberg otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

17. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Rosenberg H. H. väärkohtlemises süüdi tunnistada. 9 Süüdistus

§ 120lg 1 järgi 24.02.2020 H.

H.

1. Seoses A. Rosenbergile H. H. esitatud süüdistusega kuulati kohtuistungil üle kannatanu H. H. , süüdistatav A. Rosenberg, tunnistajana H. H. tunnistajad J. K. T. T. K. . Samuti uuriti dokumentaalsete tõenditena asitõendi ̶ sõrgkangi ̶ vaatlusprotokolli ja A. Rosenbergi digiloos kajastatud ambulatoorsest epikriisi nr 1004871429 A. Rosenbergi kehavigastuste kohta. Sarnaselt H. H. väärkohtlemises esitatud süüdistusega kinnitasid kõik kohtus ülekuulatud isikud ka H. H. esitatud süüdistuse osas, et H. H. tema vanem vend H. H. xxxxxxxxxxxxx juhtunu pärast samal ööl A. Rosenbergi elukohta, kus toimus uus konflikt. Kannatanu H. H. süüdistatava A. Rosenbergi versioonid lahknevad aga konfliktile eelnenud telefonikõne sisu ja konflikti täpse käigu osas.
2. Nimelt selgitas kannatanu H. H. , et ööl vastu 24.02.2020 helistas talle noorem vend H. H. , kes ütles, et teda peksti. H. H. H. H. peale, nad said xxxxxxxxxxxxxx, et peksja oli A. Rosenberg, ning kui tutvuste kaudu selgus A. Rosenbergi telefoninumber, helistas H. H. . Rosenbergile. Kuna A. Rosenberg oli hääletooni järgi suht ülbe ja üleoleva jutuga ning sõimas igasuguste sõnadega, soovis H. H. . Rosenbergiga näost-näkku rääkida, et küsida, miks ta nii tegi. Kuidagi tutvuste kaudu selgus A. Rosenbergi elukoha aadress ja H. H. koos seltskonnaga sinna. Seltskonnas olid veel H. H. , J. K. T. T. K. . Kohapeal oli A. Rosenberg koos kahe teise inimesega. H. H. peatas auto tänaval ja keegi ei läinud A. Rosenbergi maja õue. H. H. autost, kusjuures tal polnud midagi käes. A. Rosenberg tuli raudkangi ja sõpradega H. H. vastu ning ühel sõbral oli käes kurikas ja teisel oli käes mingi alumiiniumtoru. A. Rosenberg hoidis raudkangi üleval ja tal oli tahtmine H. H. lüüa. H. H. kuidagi raudkangist kinni ja võttis selle A. Rosenbergilt ära. Seejärel jooksis A. Rosenberg oma maja hoovi, naasis kaheraudse jahipüssiga, jooksis H. H. ja pani püssi vastu H. H. . Samal ajal A. Rosenberg lõugas, kuid H. H. mäleta täpseid sõnu. H. H. tolleks hetkeks, kuid siis hüppas autost välja H. H. , lõi A. Rosenbergil püssi käest ära ning H. H. A. Rosenberg kukkusid kuusehekki pikali, misjärel läks kähmluseks. Jahipüssi vastu kaela surumine tundus H. H. ohtlik, sest sellise tegevuse käigus võib ju elu kaotada. Edasi karjus keegi, et kutsub politsei, mispeale võttis A. Rosenberg jahipüssi ja jooksis oma hoovi tagasi. Politsei saabus vähem kui 10 minutiga.
3. Süüdistatav A. Rosenberg selgitas omakorda, et kui ta oli pärast xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, helistas talle tundmatu number ja kui A. Rosenberg võttis kõne vastu, ütles helistaja, et ta on H. H. . Samuti ütles H. H. , et nad tulevad kambaga kohe kohale ja annavad kõigile seal veel, teevad uut ja vana, annavad tappa. Ja kui vaja, löövad ka autodel aknad sisse. A. Rosenberg ütles: „kui teil on mingi probleem, pöörduge politseisse“ ja pani kõne kinni. Paari minuti pärast helistati samalt numbrilt uuesti, A. Rosenberg ütles, et teda pole kodus, kuid H. H. , et vahet pole, nad saavad ikka sinna. Seepeale läks A. Rosenberg seltskonnaga oma elukohta ja oli seal valmis, et oma vara kaitsta. Täpsemalt olid valmis A. Rosenberg, A. P. , R. P. I. N. . J. M. S. S. paar minutit hiljem kohale ning seisid ka seal. A. Rosenberg võttis telefonikõnes tehtud ähvardust tõsiselt, sest baari turvamees kirjutas talle Messengeris, et teda käidi juba xxxxxxxxxxxxxx ja oligi oht, et tulevad. Pärast telefonikõnet ei helistanud A. Rosenberg politseisse, sest algul ta ei uskunud, et tulevad, aga kui juba auto tuli, ei jõudnud enam helistada. A. Rosenberg ootasid koos kaaslastega peaaegu 40 minutit, mõtlesid, et niisama helistati ja ei tuldagi, kuid siis ikka jõuti lõpuks. Auto peatus umbes 10 meetri kaugusel A. Rosenbergi väravast, uksed tehti kohe lahti ja autost tuli korraga välja 4 inimest. A. Rosenberg seisis oma kaaslastega värava ees, et tulijaid takistada, et nad ei saaks minna autode vahele. A. Rosenbergil oli enda kaitseks käes sõrgkang, A. P. käes väike alumiiniumist toru ja R. P. oli tungi vars. Neil oli hirm, et tuleb suur punt. Autost väljujad hakkasid A. Rosenbergi seltskonna poole liikuma, A. Rosenberg kõndis neile nagu natuke vastu ja ütles oma kaaslastele: „ärge teie tulge, vaatame, mis saab“. Siis H. H. ründas A. Rosenbergi 10 ̶ nii kui ta nägi A. Rosenbergi, kiirendas sammu, tõstis käed löögiasendisse ja oli valmis ründama. Seepeale tõstis A. Rosenberg kangi umbes õla kõrgusele, H. H. tõmbas A. Rosenbergi selja tagant tuulejopest põlvili maha, H. H. A. Rosenbergil kangi käest ning H. H. H. A. Rosenbergi käte ja jalgadega peksma. A. Rosenberg jõudis ainult pea alla tõmmata ja käed pea ette panna, kui sai jalalöögi vastu kõrva ja ühe korraliku obaduse otsa ette. Samuti olid A. Rosenbergil mõlemad põlved puru koos pükstega. Kui A. Rosenbergi kaaslased hakkasid tulema, hüppasid ründajad autosse, sõitsid minema ja karjusid aknast: „me juba kutsusime politsei“. A. Rosenberg ei helistanud ise politseisse, sest politsei jõudis 5-7 minutiga kohale. Järgmisel hommikul läks A. Rosenberg haiglasse, et vigastusi fikseerida. A. Rosenbergil pole relvaluba, tal pole kunagi tulirelva olnud ja ta ei ähvardanud H. H. . A. Rosenbergil oli pärast käes ovaalne aiatoru ja võib-olla kannatanud mõtlesid, et äkki on relv. Kannatanud ja tunnistajad valetasid kohtus, et end puhtaks pesta ja A. Rosenbergile suuremat jama kaela tõmmata. Kannatanud ja tunnistajad tulid A. Rosenbergi maja juurde kaklema ja lubasid vara puruks peksta. Põhimõtteliselt oli telefonikõne tapmisähvardus ja seda tuldi kambaga täide viima. A. Rosenberg pole seni politseile tapmisähvarduse kohta kaebust esitanud, sest pole viitsinud nagu ja tal pole aega joosta neid politseisid pidi nii palju.
4. Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui ka süüdistatava eelrefereeritud ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. Esiteks on A. Rosenbergi versioon sisuliselt kohati vastuoluline. Nimelt ütles A. Rosenberg ühelt poolt, et H. H. talle telefonitsi põhimõtteliselt tapmisähvarduse, misjärel tuldi seda kambaga täide viima. A. Rosenberg võttis ähvardust tõsiselt ning valmistus koos kaaslastega vara kaitsmiseks (võtsid sõrgkangi, alumiiniumtoru ja tungi varre). Teiselt poolt selgitas A. Rosenberg, et ta ei helistanud politseisse, sest algul ta ei uskunud, et tullakse kohale, kuid kui juba auto tuli, ei jõudnud enam helistada. Samuti pole A. Rosenberg ähvardamise kohta kaebust esitanud, sest pole viitsinud ja pole aega. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, kas A. Rosenberg siis võttis väidetavat tapmisähvardust tõsiselt või mitte ning kas ta hakkas oma elu pärast tõsimeeli kartma või valmistus koos kaaslastega hoopis võimalikuks ühiseks relvastatud kakluseks.
5. Samuti nähtub A. Rosenbergi digiloos kajastatud ambulatoorsest epikriisist xx xxxxxxxxxxxx A. Rosenberg pöördus 24.02.2020 hommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti pindmised marrastused otsmikul, vasaku kõrva juures ja mõlemal põlvel. A. Rosenbergil diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja mõlema põlve marrastused ning talle soovitati sidumist ja valuvaigisteid vastavalt vajadusele (tl 106-107). A. Rosenberg selgitas nende vigastuste kohta ühelt poolt, et autost tuli korraga välja 4 inimest, A. Rosenberg kõndis neile natuke vastu ja kui ta tõstis sõrgkangi umbes õla kõrgusele, tõmbas H. H. selja tagant tuulejopest põlvili maha, H. H. A. Rosenbergil kangi käest ning H. H. H. A. Rosenbergi käte ja jalgadega peksma. A. Rosenberg jõudis vaid pea alla tõmmata ja käed pea ette panna. Kui A. Rosenbergi kaaslased hakkasid tulema, hüppasid ründajad autosse, sõitsid minema ja karjusid aknast: „me juba kutsusime politsei“. Vastates kannatanute ja tunnistajate väidetele tulirelvaga ähvardamise kohta, ütles A. Rosenberg aga teiselt poolt, et tal oli pärast käes ovaalne aiatoru ja võib-olla kannatanud mõtlesid, et äkki on relv. Kohus märgib, et kui A. Rosenbergi ütlused vastavad tõele, autost väljus korraga 4 inimest ning H ja H. H. üheskoos A. Rosenbergi peksma, jääb arusaamatuks, millisel hetkel ja kust sai A. Rosenberg kõnealuse aiatoru, mida kannatanud ekslikult relvaks pidasid. Ülal käsitletud sisemised vastuolud tekitavad kohtu silmis kahtlusi A. Rosenbergi ütluste usaldusväärsuses.
6. Teiseks on A. Rosenbergi ütlused vastuolus ka H. H. tunnistajate J. K. T. T. K. . H. H. nähtuvalt helistas ta pärast xxxxxxxxxxxxx juhtunut oma vennale H. H. , kes samuti tol ööl pidutses. H. H. H. H. juurde, et vaatame mis suga siis tehtud on, H. H. H. H. peale ja üheskoos 11 mõeldi, mida edasi teha. H. H. , et A. Rosenberg vabandaks tema ees alguses ja seletaks, kuidas ta on seotud H. H. S. S. . Ta ei teatanud xxxxxxxxxxxxx juhtunust politseile, sest mõtles, et saab asja nagu teistmoodi lahendatud, ja teha sõnadega selgeks, et miks nii. H. H. ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergiga uuesti viimase elukoha juures. H. H. peatas auto tänaval ja A. Rosenberg seisis koos kahe sõbraga tee peal ees. A. Rosenbergil oli käes sõrgkang, ühel sõbral oli kurikas ja teisel mingi puujupp või midagi (H. H. mäletanud täpselt). Kuna nad seisid kolmekesi, ütles H. H. , et ärgu teised autost välja mingu ja et H. H. ise räägib nendega. Autost oli vaja välja minna ja läbi autoakna rääkimisest ei piisanud, sest A. Rosenberg seisis koos sõpradega sõrgkangi ja asjadega ning polnud teada, kas nad võivad hakata autot lõhkuma. Alguses polnud A. Rosenbergil sõrgkang püsti, kuid kui H. H. autost ja küsis A. Rosenbergilt, miks ta läks H. H. , oli A. Rosenbergil kohe sõrgkang püsti esimese asjana, et mida te tulete siia tüli norima hoovi peale. Kuid H. H. H. hoovis, vaid tee peal. A. Rosenbergil oli sõrgkang löögiasendis, et hakkab kohe lööma. Kui A. Rosenberg üritas lüüa, sai H. H. kätte, ja A. Rosenberg jooksis oma majja relva järgi. Mõne minuti pärast tuli A. Rosenberg jahipüssilaadse relvaga tagasi, pani selle H. H. otsa ette ja ütles: „ma lasen su siinsamas praegu maha“. Seepeale ütles H. H. : „lase maha mind siis“, kuid H. H. autost välja, automaatselt ründas A. Rosenbergi ja lõi tal jalaga relva käest. Löök võis tabada relva või A. Rosenbergi ja löögi tagajärjel A. Rosenberg kukkus. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, ründas H. H. veel ja lõi A. Rosenbergi. H. H. A. Rosenbergi samal ajal relvast kaugemale ja lõi teda. H. H. ärritas, kuidas A. Rosenberg ähvardas relvaga H. H. . Seejärel hüppasid H ja H. H. autosse ja sõitsid ära. Lisaks olid autos veel T. T. K. , J. K. H. H. , kuid nemad autost ei väljunud. H. H. tea, mis relvast sai, sest nad sõitsid minema ja H. H. vaadanud. Sõrgkangi sai H. H. kätte ja andis selle hiljem üle politseile.
7. Tulenevalt tunnistaja J. K. mindi pärast Triinu baarist lahkumist Võrru, sest taheti mingit selgust saada, mis teema see oli. Nad peatusid autoga tänava ääres ja kuna J. K. , et tänaval seisti juba kurikate ja kangidega, ei lubanud ta see moment kellelgi autost välja minna. Kolm inimest seisid kindlasti ja kõik olid seal mingite asjadega, mingi alumiiniumtoru oli kellelgi ja kellegi oli kurikas. J. K. mäleta täpselt, mis A. Rosenbergil käes oli. Autost väljusid H. ja H. H. J. K. . Alguses väljus autost H ja H. H. J. K. ka välja. J. K. , et keegi ei läheks omavahel kaklema, kuid päris kähku läks ikkagi mingiks rüseluseks ära. J. K. oli nagu kõrvalplaanis pigem. Ta ei mäleta, mida keegi kellelegi ütles, ega tea, kumb seltskond kumma poole esimesena liikuma hakkas, kuid arvab, et pigem hakkas esimesena liikuma teine seltskond, sest H. ja need pole sellised suhteliselt kaklejad tüübid. H. ja H. H. J. K. väljas ja see asi toimus nii ruttu. J. K. polnud kellegi midagi käes. Edasi läks rüseluseks, kaklesid seal. J. K. oska öelda, kes kellega rüseles, kuid mingi hetk oli relv väljas. J. K. : „hoidke vahet, rääkige ära“ ja „võtan gaasi, kui niimoodi teised on relvadega“. Järsku tuli A. Rosenberg kuskilt juba pika relvaga. Äkki oli kaheraudne. J. K. tea kummal, kuid H. või H oli relv korraks igatahes otsa ees. Seejärel läks üks vendadest vist nagu appi, lõi ära selle ja kuidagi läks rüseluseks. Siis jooksis J. K. auto peale ja käskis kõigil autosse tulla. J. K. mäleta, kas A. Rosenberg relva käes hoides midagi kellelegi ütles või karjus, sest ta oli ise väga närvis ja käskis ruttu autosse tulla. Seejärel tulidki kõik auto peale, J. K. politseisse ja nad keerasid autoga tupiktänavast välja. Auto jäi veel kuskile muru peale kinni ja kui kõik rahvas tuli nagu auto poole, hõikas J. K. : „politsei tuleb kohe“, sest hirm oli peal. J. K. tea, mis relvast sai, kuid keegi jooksis kangiga auto poole edasi. Täpselt jõudis politsei kohale ja siis juba lahenes too asi ära seal. J. K. relva paari-kolme meetri kauguselt. Ta ei oska öelda, miks autost mingi välja ja miks ei piisanud läbi autoakna rääkimisest. J. K. alati pigem mitte mingi vägivalla pooldaja ja nägi, et seal on päris ohtlik. 12
8. Tunnistaja T. T. K. järgi sõitsid nad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et võtta peale H. H. , kellega tuli kaasa ka üks neiu. Seejärel naasid nad xxxxxxxxxxxxxx H. H. baari otsima inimest, kes talle peksa andis, kuid see inimene oli juba baarist lahkunud. Kuidagi tuttavate kaudu saadi teada selle inimese elukoht, kes H. H. juures lõi, ja T. T. K. öeldi, et ta sõidaks sinna. Kohapeal peatas T. T. K. auto tänaval heki ääres 3-4 meetri kaugusel väravast. Õues seisid vähemalt 3 meest heki piiridest väljaspool. Ühel mehel oli käes raudkang ja teisel oli käes mingi alumiiniumist torulaadne asi. Kui H. H. H. autost, nägi T. T. K. peeglist, et hakkas rüselus pihta. H. H. nendega rääkima minna, et miks ja kuidas ja mille pärast see seal tekkis, kuid T. T. K. ei kuulnud, kuidas rüselus täpsemalt algas, sest ta oli autos. Ühel hetkel vaatas T. T. K. peeglisse ja nägi, et mingi taplemine hakkas pihta. T. T. K. ei näinud, kes kellele kallale tungis, ega saanud täpselt aru, sest see asi käis nii kiiresti. Samuti oli mingi vilksatus peeglist, kui T. T. K. nägi, et relvataoline ese toodi välja ja tundus, et see oli kaheraudne jahipüss. Relvataoline ese oli hästi suure mehe käes ja tundub, et see mees oli A. Rosenberg. Ühel hetkel ilmus A. Rosenberg relvataolise esemega heki tagant välja ja suunas selle inimeste suunas. T. T. K. ei kuulnud, kas A. Rosenberg midagi ütles, ega tea, kuidas olukord seoses relvataolise esemega lõppes. Ühel hetkel hüppasid nad tagasi autosse, H. H. raudkang käes ja ta ütles, et sai selle kätte. Seejärel sõitis T. T. K. ära ega vaadanud tagasi. Kogu sündmuse käigus väljusid autost H. H. H. J. K. . T. T. K. autost ei väljunud, sest H. H. selle ära.
9. Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt kinnitasid nii H. H. ka tunnistajad J. K. T. T. K. sarnaselt H. H. , et ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergi elukoha juures toimunud konflikti käigus oli A. Rosenbergi käes kaheraudne jahipüss (H. H. H. ), pikk relv (J. K. ) või relvataoline ese (T. T. K. ). Veel ütles H. H. , et A. Rosenberg pani jahipüssi H. H. otsa ette, ja J. K. samuti, et H. või H. H. relv korraks igatahes otsa ees. Kuigi süüdistatav A. Rosenberg leidis, et kannatanud ja tunnistajad valetasid kohtus, et end puhtaks pesta ja A. Rosenbergile suuremat jama kaela tõmmata, siis kohus selle kriitikaga ei nõustu. Isegi juhul, kui oletada, et H. ja H. H. olla motiiv A. Rosenbergi peale valetada või tema kahjuks asjaolusid liialdada, siis tunnistajad J. K. T. T. K. kirjeldasid kohtus sündmuste käiku äratuntavalt objektiivselt, tunnistades mõlemad näiteks, et nad ei tea või ei näinud, kuidas rüselus täpsemalt algas ja või kes kellele kallale tungis. Seejuures ütles T. T. K. , et ta ei mäleta, kes keda esimesena ründas, isegi pärast seda, kui prokurör oli istungil korduvalt tunnistajalt seda küsinud ja tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused osaliselt avaldanud. Pidades silmas J. K. T. T. K. kirjeldatud käitumist ütluste andmise ajal, pole kohtul vähimatki alust arvata, et nad püüavad A. Rosenbergi alusetult süüstada või valetavad A. Rosenbergi peale. Kohtu hinnangul rääkisid mõlemad tunnistajad kohtus seda, mida nad kohapeal tajusid ja hiljem mäletasid. Arvestades eeltoodut, loeb kohus tunnistajate J. K. T. T. K. usaldusväärseteks tõenditeks.
10. Kuigi kaitsja leidis, et J. K. T. T. K. on H. H. H. olulises osas vastuolus, siis kohus sellega ei nõustu. Erinevalt H. H. ütlesid J. K. T. T. K. , et lisaks H. H. H. autost ka J. K. , kuid see ei tekita tõsiseltvõetavaid kahtlusi H. H. usaldusväärsuses. Kuna J. K. oli ta pigem kõrvalplaanis, ei pruukinud H. H. Kuslapuud märgata. Samuti avaldasid J. K. T. T. K. , et pärast autost väljumist läks päris kähku ikka mingiks rüseluseks ära ja et omavahel kakeldi, kuid ei osanud samas öelda, kuidas rüselus algas, kes kelle poole esimesena liikuma hakkas ja kes kellega kakles. Pidades silmas, et H. H. H. hakkas A. Rosenberg kohe kangiga vehkima ja H. H. A. Rosenbergilt kangi enda kätte, rääkisid ka H. H. H. kohe alanud rüselusest. Ning kuigi J. K. T. T. K. järgi algas rüselus pärast seda, kui H. H. H. väljusid, kinnitasid nad samas kõik tulirelva kasutamist. Arvestades, et A. Rosenbergil oli võimalik eemalt elumaja juurest tuua tulirelv, ei tunginud H. H. H. A. Rosenbergile vahetult pärast kangi käest tõmbamist 13 kallale ega peksnud teda kuni A. Rosenbergi kaaslased hakkasid lähenema. Nagu öeldud, poleks sellisel juhul A. Rosenbergil olnud võimalik eemalt relva tuua. Eelnevast tulenevalt langevad J. K. T. T. K. H. H. H. siiski konflikti käigu osas üldjoontes kokku. Arvestades eelnevat, loeb kohus H. H. H. samuti usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb neile kohtuotsuse tegemisel. A. Rosenbergi ütlused on aga nii sisemiselt vastuolulised kui ka vastuolus H. H. H. J. K. T. T. K. . Seetõttu loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab kriminaalasja lahendamisel kõrvale.
11. Lähtudes ülal analüüsitud usaldusväärsest tõendikogumist, tuvastab kohus, et A. Rosenberg vehkis 24.02.2020 kella 05:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.o enda elukoha) juures tänaval esmalt H. H. rauast sõrgkangiga. Kui H. H. kang A. Rosenbergilt ära võtta, tõi A. Rosenberg eemalt kaheraudse jahirelva ja suunas selle H. H. . Seepeale sekkus H. H. lõi A. Rosenbergilt relva käest ära. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, lõi H. H. veel ja tõmbas samal ajal relvast kaugemale.
12. Asudes andma A. Rosenbergi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 120

lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamist on võimalik toime panna ka konkludentselt ning lisaks sellele, et kannatanu hakkab oma õigushüvede pärast kartma, peab ähvardamine näima tõsiseltvõetav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Praeguses asjas on need kriteeriumid täidetud. A. Rosenberg käitus nii raudkangiga vehkides kui ka tulirelva H. H. suunates agressiivselt ning avaldas väliselt valmisolekut esialgu H. H. kahjustamiseks (raudkangiga) ja seejärel tema tapmiseks (tulirelvaga). H. H. tundus jahipüssi vastu kaela surumine ohtlik, sest sellise tegevuse käigus võib ju elu kaotada. Kohus märgib, et järelikult tekkis H. H. . Rosenbergi tegevuse tõttu kohapeal hirm oma elu pärast. Samuti on raudkangiga teise inimese suunas vehkimine ja jahipüssi teisele inimesele suunamine ka objektiivse kõrvalseisja jaoks tõsiseltvõetav oht kannatanu elule ja tervisele. 30. Lisaks eelnevale selgitas H. H. , et kui A. Rosenberg pani jahipüssi laadse relva H. H. otsaette, ründas H. H. A. Rosenbergi ja lõi tal jalaga relva käest, sest H. H. ärritas, kuidas A. Rosenberg ähvardas relvaga H. H. . Ka tunnistaja J. K. , et kui A. Rosenberg suunas relva ühele vendadest Hellamaadest ja teine vend läks appi, jooksis J. K. auto peale ja käskis kõigil autosse tulla, sest ta oli ise väga närvis. Kohus toob välja, et seega võtsid lisaks H. H. ka teised kohapeal viibinud inimesed jahipüssi kasutamist tõsiselt, hakkasid kartma ja reageerisid sellele. Kokkuvõtlikult vastab A. Rosenbergi tegevus

§ 120lg 1 objektiivsetele tunnustele.

31. Kohtu arvates on täidetud ka

§ 120lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuna A. Rosenberg vehkis raudkangiga löögivalmilt H. H. ja suunas jahipüssi H. H. , oli A. Rosenbergi eesmärk H. H. elu ja tervise pärast hirmu tekitada. Samuti pidas A. Rosenberg sellise käitumisega vähemalt võimalikuks, et H. H. kartma. Järelikult tegutses A. Rosenberg kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

32. Praeguses asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kuigi A. Rosenberg avaldas kohtus, et H. H. teda xxxxxxxxxxxxxx pärast telefonitsi tapmisega, tuli seejärel kaaslastega A. Rosenbergi elukohta ähvardust täide viima ning A. Rosenberg kaitses üksnes oma elu ja vara, luges kohus eespool A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis need otsuse tegemisel kõrvale. Samuti nähtub H. H. H. J. K. T. T. K. , et kuigi H. H. tõepoolest baari juures juhtunust oma vanemale vennale H. H. , üheskoos selgitati tuttavate kaudu välja A. Rosenbergi telefoninumber ja H. H. A. Rosenbergile, soovis H. H. A. Rosenbergilt küsida, 14 miks ta peksis H. H. . Kuna A. Rosenberg tundus telefonis ülbe ja üleolev, soovis H. H. A. Rosenbergiga näost-näkku rääkida, selgitas varahommikul välja A. Rosenbergi elukoha ja läks koos seltskonnaga kohale. Kohus möönab, et eelnevast tulenevalt oli H. H. A. Rosenbergilt H. H. kohta selgitusi nõuda ja kuna A. Rosenberg polnud telefoni teel aruandmisest huvitatud, otsustas H. H. tahte vahetult maksma panna ja läks A. Rosenbergi elukohta. Seega pani H. H. . Rosenbergi mõneti sundolukorda, kus viimasel tuli oma varasema käitumise tõttu H. H. vahetult suhelda. Ainuüksi see ei kujuta endast aga õigusvastast rünnet

§ 28mõttes ega tekitanud A.

Rosenbergil hädakaitseseisundit.

1. Esiteks on paratamatu, et inimeste vahelises suhtluses tekib aeg-ajalt erinevaid konflikte, ja on põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui asjaosalised soovivad erimeelsused omavahel selgeks vaielda õiguskaitseorganeid kaasamata. Igal isikul on võimalus oma õiguste kaitseks riigi poole pöörduda ning kas ja millal ta seda võimalust kasutab, on tema otsustada. Järelikult ei saa H. ja H. H. ette heita, et nad soovisid A. Rosenbergilt omal käel selgitusi küsida. Teiseks ̶ nagu öeldud ̶ soovis H. H. . Rosenbergilt H. H. kohta selgitusi nõuda. Arvestades A. Rosenbergi suhtlemist telefonitsi, oli H. H. . Rosenbergi elukohta minnes kahtlemata valmis sõnaliseks vaidluseks, kuid ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et H. H. ette, pidas võimalikuks või möönis füüsilist konflikti. H. H. ühelgi tema seltskonnas viibinud inimesel polnud kaasas ründevahendeid ja isegi kui A. Rosenberg seisis koos raudkangi ja relvastatud kaaslastega tänaval, väljus H. H. ilma ründevahenditeta. Tõsi, arvestades A. Rosenbergi ja tema kaaslasi, ilmnesid esimesed märgid, et eesseisev suhtlus ei pruugi kulgeda rahumeelselt, enne seda, kui H. H. väljus, kuid ainuüksi see ei osuta ega tõenda H. H. tema kaaslaste kavatsust ega soovi A. Rosenbergi rünnata. Lisaks sellele, et H. H. sõidukist ründevahendideta, piirdus ta pärast seda, kui A. Rosenberg raudkangiga tema suunas vehkis, üksnes kangi A. Rosenbergi käest ära võtmisega, misjärel jooksis A. Rosenberg oma maja juurde ja tõi jahipüssi. Kohtu hinnangul tõendab viimati märgitu H. H. soovi xxxxxxxxxxxxx toimunust ilma vägivallata rääkida. Juhul, kui H. H. tõepoolest A. Rosenbergile kallale tunginud või soovinud teda rünnata, poleks tal olnud mingit põhjust pärast esialgse ründevahendi (s.o raudkangi) enda kätte saamist lasta A. Rosenbergil lahkuda, vaid H. H. kahtlemata avanenud võimalust kasutanud ja A. Rosenbergi kangiga löönud. Ning kolmandaks kummutavad ka tunnistajate J. K. T. T. K. kahtluse, et H. H. tema kaaslased soovisid A. Rosenbergi vastu vägivalda kasutada. J. K. nähtuvalt ütles ta kohapeal korduvalt, et keegi ei läheks omavahel kaklema, hoidis pigem tagaplaanile ja kui relv ilmus välja, jooksis ta autosse ja käskis ka teisel ära tulla. Kui auto jäi kinni ja A. Rosenbergi seltskond hakkas auto poole liikuma, hüüdis J. K. , et politsei tuleb kohale, sest tal oli hirm. T. T. K. selgitas, et ta ei väljunud autost, sest H. H. selle ära. Pidades silmas viimati märgitut, kinnitavad nii H. H. H. ka J. K. T. T. K. , et A. Rosenbergile helistamise ja tema elukohta sõitmise eesmärk oli A. Rosenbergilt H. H. kohta selgituste küsimine. Keegi neist ei avaldanud telefonikõnes ega kohapeal otsesõnu ega konkludentselt valmisolekut või kavatsust A. Rosenbergile kätte maksta või teda füüsiliselt rünnata.
2. Arvestades eelnevat, ei viibinud A. Rosenberg hädakaitseseisundis ja tal puudus ka tõsiseltvõetav alus arvata, et tema õigushüved on vahetus ohus. Lähtudes H. H. , valmistus just A. Rosenberg koos kaaslastega ühemõtteliselt ette võimalikuks füüsiliseks konfliktiks ning nad olid valmis xxxxxxxxxxxxx juhtunut sõrgkangi, alumiiniumtoru ja kurikaga kakeldes klaarima.
3. Kuna praeguses asjas puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Rosenberg H. H.

§ 120lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Süüdistus

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 12.08.2021 K.

R. väärkohtlemistes ning

§ 120lg 1 järgi 12.08.2021 K.

R. K. L. ähvardamises 15

1. Seoses A. Rosenbergile K. R. väärkohtlemistes ja ähvardamises ning K. L. ähvardamises esitatud süüdistusega kuulati kohtuistungil üle kannatanu K. L. süüdistatav A. Rosenberg. Samuti uuriti alaealise kannatanu K. R. menetluses videosalvestatud ja stenografeeritud ütlusi, K. L. poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi, politseiniku vormikaamera salvestist ning K. L. suhtlust K. R. A. Rosenbergiga.
2. Nii kannatanu K. L. kui ka süüdistatava A. Rosenbergi ütluste kohaselt on nad endised elukaaslased ning alates kooselu lõppemisest
3. a jaanuaris kuni praeguseni (s.o enam kui viimase 5 aasta jooksul) on nende vahel olnud arvukalt kohtuvaidlusi erinevates tsiviilasjades. K. L. sõnul on kohtus lahendatud näiteks laste suhtluskorra seadmist ja korduvat muutmist, laste hooldusõigust, korduvaid elatise vaidlusi ning kaasomandi jagamise vaidlusi. K. L. ja A. Rosenbergil on kaasomandis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja, kuid K. L. huvitatud kaasomanikuks olemisest ja proovib leida võimalust, et vara maha müüa. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on A. Rosenbergi ja K. L. lahkuminek ja praegused suhted probleemsed. Samuti kinnitasid nii K. L. ka A. Rosenberg, et sai 12.08.2021 sai A. Rosenberg, et kohtutäitur tegi elatiseasjas A. Rosenbergi varaga toiminguid (K. L. sõnul arestis täitur pool majast ja auto ning A. Rosenbergi sõnul võttis täitur tema arvelt ära 9000 eurot). Pärast täituri toimingutest teadasaamist A. Rosenberg ärritus ja otsustas viia vanaema (s.o A. Rosenbergi ema) juures Sulbi külas viibinud xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L elukohta xxxxxxxxxxx toob välja, et seega lahknevad K. L. , K. R. A. Rosenbergi ütlused sündmuste edasise käigu osas.
4. Nimelt jättis kohus praeguses asjas prokuröri taotlusel KrMS § 2901 lg 1 p 2 alusel 12-aastase K. R. kutsumata ning istungil uuriti tema kohtueelses menetluses videosalvestatud ja stenografeeritud ütlusi. Täpsemalt rääkis K. R. .08.2021 kannatanuna ülekuulamisel, et ta oli 12.08.2021 vanaema juures ja mängis arvutis, kui A. Rosenberg tuli tuppa ja karjus K. R. , et viib K. R. xxxxxxxxxxx tõmbas A. Rosenberg K. R. kinni hoides endaga kaasa, mistõttu kukkus K. R. pealt maha ja sai haigetxxxxxxxxxxxx tuli ootamatult ega olnud kokku lepitud. Seejärel ajas A. Rosenberg K. R. , kihutas väga kiiresti ja karjus K. R. põhimõtteliselt terve tee, kui ta rääkis. Samuti lõi A. Rosenberg autos umbes poolel teel rusikaga kaks korda K. R. vasakut õlga väga kõvasti ning ähvardas K. R. tappa, loomad magama panna ning ära põletada kõik Kennet ja A. R. , mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxx. Rosenbergi elukohas. A. Rosenberg ütles ühe korra, et uputab Kennet ja A. R. , Räpinas on järv täpselt maja kõrval. Kui A. Rosenberg viis K. R. , oli K. L. ja pani ukse lukku. A. Rosenberg ootas maja ees, sest tahtis K. R. , kuid K. R. andnud ja A. Rosenberg läks ära. A. Rosenberg tahtis arvutit, sest arvab, et see on tema ostetud. K. R. kardab A. Rosenbergi.
5. Kannatanu K. L. kohtus, et kuigi K. R. 12.08.2021 olema terve päeva vanaema juures, kirjutas K. R. . L. Messengeris: „emme, mis sa tegid“, mispeale K. L. , et A. Rosenberg sai kätte arestimisotsuse. K. L. korduvalt K. R. , kuid ei saanud teda kätte. K. R. ühe kõne vastu, kuid K. L. vaid nn taustamüra ja karjumist seal kõrval ning K. R. K. L. : „emme, me tuleme xxxxxxxxx“. K. L. saanud K. R. ja hiljem ütles K. R. , et kui ta oli koju jõudnud, viskas A. Rosenberg telefoni maha ja telefonil tuli kaas lahti või midagi. Kui A. Rosenberg jõudis autoga hoovi ja KennetRosenberg tuli tuppa, siis ta ulgus ja K. L. K. R. nii endast väljas näinud, kõigepealt K. L. kallistas K. R. lubas tal emotsioonid välja lasta. Kui K. R. rahunenud, rääkis ta K. L. kõike seda, mida kohtueelses menetluses ülekuulamisel ̶ toolilt maha tõmbamisest, autosse tirimisest, kihutamisest, karjumisest ning uputamisega ja põlema panemisega ähvardamisest. Lisaks helistas A. Rosenberg ka K. L. , kel on sellest kõnest meeles A. Rosenbergi lause: „mina võin ju vangi minna, aga sina lähed mulla alla“. K. L. sellest aru kui tapmisähvardusest, sest see pole esimene kord. Samuti ütles A. Rosenberg seda ähvardaval ja hirmutaval hääletoonil. Veel ütles A. Rosenberg, et ta paneb 16 xxxxxxxx põlema, küll K. L. siis vastutab. K. L. telefonikõne taustal, kuidas K. R. endast väga väljas ja nuttis. Üldiselt on K. R. haavatav, kuid juhul, kui selleks on põhjus. Niisama tühja-tähja pärast ta nutma ei hakka, kuid vanemate omavaheline konflikt on teda niigi äärmiselt tundlikuks muutnud.
6. A. Rosenberg selgitas aga omakorda, et ta ärritus 12.08.2021 kohtutäituri tegevuse tõttu K. L. peale, sest ta polnud nõus, et lapsed on ka K. L. ajal kogu aeg A. Rosenbergi juures, kuid K. L. ikkagi selliseid summasid. A. Rosenberg ütleski K. L. , et viib siis lapsed K. L. ja K. L. ise leidma laste hoidmiseks variandi. A. Rosenberg läks K. R. ja ütles talle paaril korral: „pane arvuti kinni, ma viin su xxxxxxxxx“, kuid K. R. teinud välja. Seepeale läks A. Rosenberg poja juurde, ja tõmbas ta tooliga laua tagant ära. Toolil läks jalg alt ja tool kukkus uppi, kuid laps jäi püsti. A. Rosenberg ütles K. R. , et viib ta ära ja et K. R. sõna kuulama. A. Rosenberg ei usu, et K. R. tõmbamise käigus haiget. K. R. väga emotsionaalne, hakkab lapsest saati iga asja peale nutma ja võtab hästi kuidagi teistmoodi. Edasi läksid A. Rosenberg ja K. R. , kuid K. R. pannud turvavööd peale, mistõttu tõmbas A. Rosenberg ise K. R. peale. Selle käigus võis A. Rosenbergi käsi vastu minna, sest ta pidi üle K. R. peale tõmbama. Isegi kui K. R. valus, siis väga vähesel määral, võib-olla läks õrnalt vastu. A. Rosenberg ei soovinud lapsele valu tekitada ja ta pole oma poja vastu kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti pole A. Rosenbergi K. R. ähvardanud ega lubanud teda või A. R. uputada. A. Rosenberg ei ähvardanud ka K. L. , kuid ilmselt ütles talle küll halvasti. K. L. K. R. A. Rosenberg ilmselt ütles K. L. halvasti. A. Rosenberg ei mäleta täpselt, kuid ütles umbes, et K. L. rahaahne ja värdjas ja midagi sellist. A. Rosenberg ei lubanud K. L. mulla alla saata ega vara ära põletada. K. R. kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulamisel teistsugust juttu, sest K. L. hästi manipuleerida. Kui K. L. Häirekeskusesse, rääkis ta täpselt sama juttu, mida K. R. kannatanuna ülekuulamisel, kuigi Häirekeskusesse helistamise ajaks polnud K. L. K. R. rääkinud ega saanud teada, mis oli toimunud. K. R. lapsest saati hästi lihtsalt mõjutatav ja K. L. talle enne sõnad suhu, kui ta läks ütlusi andma.
7. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad, kuid kannatanute K. R. K. L. ütlused on usaldusväärsemad. Riigikohus on selgitanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsus see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.
8. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14).
9. Praegusel juhul on K. R. detailsed ning ta on veenva üksikasjalikkusega kirjeldanud A. Rosenbergi tegevust. Muu hulgas loetles K. R. ülekuulamisel järjest A. Rosenbergi erinevaid arvukaid ähvardusi ja rõhutas korduvalt, et A. Rosenberg lõi teda kõvasti. Lisaks K. R. üksikasjalikkusele kinnitab tema ütluste usaldusväärsust kohtu silmis ka K. R. ütluste andmise ajal. Nimelt kui K. R. ülekuulamise alguses rahulik, rääkis tasakaalukalt ja täpselt oma nimest, vanusest, sünnipäevast, elukohast, leibkonnast ja koolist, siis kirjeldades A. Rosenbergi tuppatulekut ja karjumist, valgusid K. R. pisarad. Samuti oli K. R. , kui ta rääkis A. Rosebergi ähvardustest tappa Kennet ja A. R. koduloomi, ja K. R. hakkas värisema, kui ta kirjeldas 17 A. Rosenbergi ähvardust asjad ära põletada. Rääkides vahepeal ema ja isa elukorraldusest ning vanaema elukohast, muutus K. R. , kuid seejärel vastates uurija küsimusele, kuidas ta isaga üldiselt läbi saab, muutus K. R. nutuseks ning ütles, et kui isa niimoodi ei tee, siis saab temaga läbi. Edasi rääkis K. R. nutuse häälega ja pisaraid pühkides, et kuigi K. R. tahtis sõidu ajal, et A. Rosenberg viiks K. R. , et midagi halvasti ei juhtuks, kihutas A. Rosenberg siiski terve tee xxxxxxxxxxx muutus K. R. , kui ta rääkis, et A. Rosenberg ootas xxxxxxxxxxxxx, tahtis K. R. ja pani K. R. lukku. Ning viimaks avaldas A. Rosenberg nutuselt, et ta kardab A. Rosenbergi. Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt muutus K. R. ja kurvameelsemaks just A. Rosenbergi tegevusest rääkides. Arvestades viimati märgitut, leiab kohus, et K. R. ülekuulamise ajal temaga juhtunud nn uuesti läbi ja muutus kurvameelsemaks siis, kui ta pidi meenutama ja rääkima isa ebameeldivatest tegudest.
10. Kuigi kaitsja leidis, et K. R. ütluste andmisel ülimalt napisõnaline ning piirdus sageli vaid ühmatuse või peanoogutusega, siis kohus sellega ei nõustu. Nagu öeldud, loetles Kennet Roenberg järjest erinevaid arvukaid ähvardusi ja rõhutas korduvalt, et A. Rosenberg lõi teda kõvasti. Samuti rääkis K. R. . Rosenbergi tegudest omal algatusel ilma uurija suunavate küsimusteta. Mis puudutab A. Rosenbergi veendumust, et K. L. K. R. ja pani talle sõnu suhu, siis kohus ei jaga ka seda seisukohta. Juhul, kui K. L. tõepoolest kallutanud K. R. . Rosenbergi peale valetama, on äärmiselt väheusutav, et 12-aastane laps suudab lisaks detailsetele ütlustele ülekuulamisel ka nn õigetel kohtadel emotsionaalseks muutuda. Lisaks helistas K. L. kaks korda, kusjuures esimeses kõnes kirjeldas ta vaid, et A. Rosenberg toob lapse jõuliselt xxxxxxxxx ning ähvardas K. L. „mulla alla saata“ ja „maja põlema panna“. Samuti ü. K. L. ta kardab A. Rosebergi ähvardusi, ja et A. Rosenberg peaks jõudma 5-10 minuti jooksul. Häirekeskusest paluti uuesti helistada kohe, kui A. Rosenberg kohale jõuab. Alles teises kõnes avaldas K. L. , et laps jõudis umbes 10 minutit tagasi koju, ja kirjeldas, mida laps talle rääkis. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt rääkis K. L. . R. A. Rosenbergi vahel juhtunust alles pärast K. R. jõudmist. Kuna K. L. sõnul rääkis K. R. pärast koju jõudmist kõike sedagi, mida kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulamisel, on alusetud A. Rosenbergi etteheited, et K. L. saanud Häirekeskusesse helistamise ajal teada, mis K. R. A. Rosenbergi vahel juhtus. Ning viimaks nähtub patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt, et K. R. ka 12.08.2021 kell 14:53 kohale tulnud politseinikule üksikasjalikult, kuidas isa tõmbas ta arvuti tagant ära, ajas autosse, sõitis üle 100 km/h kogu aeg, lõi K. R. vastu vasakut õlga, vaidles vanaemale vastu ja ähvardas ära tappa. Kohtu arvates pole vähimalgi määral usutav, et K. L. (või kellegi teisel) õnnestus vahepealse lühikese aja jooksul õpetada K. R. detailseid valeütlusi andma. Arvestades kõike eelnevat, ei kahtle kohus, et K. R. A. Rosenbergi tegevuse kohta tõtt.
11. Kohtu hinnangul on ka K. L. ütlused usaldusväärsed. Lisaks sellele, et K. L. ütlused langevad kokku K. R. , toetavad K. L. versiooni ka tema suhtlus K. R. A. Rosenbergiga. Esiteks nähtub K. L. ja K. R. suhtlusest, et K. R. 12.
12. kell 12:42 K. L. : „mida sa tegid“. K. L. : „Kas sa kardad?“, mispeale vastas K. R. : „Issi on väga kuri“. K. L. korduvalt K. R. ning küsis K. R. : „Sinu peale?“ ja „Kus sa oled?“ (tl 71). Kohus toob välja, et eelrefereeritud suhtlus langeb samuti kokku K. L. kirjeldusega sündmuste käigust.
13. Teiseks suurendab K. L. ütluste usaldusväärsust asjaolu, et Häirekeskusesse esimese kõne tegemise ajal tema hääl värises, mis näitab, et kannatanu oli siiralt endast väljas. Ning kolmandaks nähtub A. Rosenbergi ja K. L. vahelisest suhtlusest, et A. Rosenberg on alates
14. a detsembrist K. L. järjepidevalt solvanud. Muu hulgas ütles A. Rosenberg K. L. näiteks „sa ilge libu öihtsalt“, „väärakas“, „leia see raha või litsi lüüez“ ja „kui sa naine poleks olelsamnu tappa saanud“ (tl 49-50). Kui K. L. : „Miks sa helistasid“, vastas A. Rosenberg: „et õelda otse kui värdjad olef“ (tl 50). Kui K. L. : „Mis su probleem on? Tee mida teed ja ära 18 tülita“, vastas A. Rosenberg: „Se et sa oled.täis debiil“ (tl 58). Veel ütles A. Rosenberg K. L. : „Aga maja isas väänan nii kõvasti kui saan et sa häviks täiega“ (tl 60) ja „Ma ei lase sul ilma kaotusetta jäädasest mina kaotan“ (tl 62). Pidades silmas A. Rosenbergi ülal refereeritud suhtlust K. L. , poleks K. L. ähvardamine A. Rosenbergi jaoks midagi tavatut või erakordset.
15. Kuna A. Rosenbergi ütlused on K. R. K. L. veenvate ütlustega vastuolus, loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need otsuse tegemisel kõrvale.
16. Tuginedes ülal analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastab kohus, et A. Rosenberg haaras 12.08.2021 kella 12:30 ajal vihahoos xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käega arvutilaua taga istunud tol ajal xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tõmbas ta tooliga põrandale pikali, mille tagajärjel tundis K. R. valu. Seejärel lõi A. Rosenberg samal kuupäeval kella 13:00 paiku autosõidu ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maanteel oma kasutuses olevas sõiduautos kõrvalistuja kohal istunud K. R. korda rusikaga vastu vasakut õlga, millega tekitas K. R. valu. 48.

§ 121

lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Arvestades, et teise inimese pikali tõmbamine ja rusikaga löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Rosenberg K. R. kehalise väärkohtlemisega. Seega vastab A. Rosenbergi käitumine

§ 121lg 1 objektiivsetele tunnustele.

Kuna A. Rosenberg kasutas 12.08.2021 K. R. vägivalda kaks korda ja K. R. A. Rosenbergi alaealine poeg, kelle suhtes on A. Rosenbergil hooldusõigus, tuleb K. R. toime pandud teod kvalifitseerida

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

49. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 121subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et A. Rosenberg tõmbas vihahoos K. R. toolilt maha ja lõi seejärel autos K. R. korda rusikaga vastu õlga, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab K. R. valu. Seega tegutses A. Rosenberg kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

50. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Rosenberg K. R. väärkohtlemistes

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistada.

51. Lisaks tuvastab kohus ülal analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele tuginedes, et A. Rosenberg lubas 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma kasutuses olevas sõiduautos K. R. õe A. R. uputada. Samuti lubas A. Rosenberg sama autosõidu ajal telefonikõnes oma endise elukaaslase ja laste ema K. L. mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna. Nii K. R. ka K. L. , et nad tundsid A. Rosenbergi sõnade pärast hirmu. K. R. , et neil on xxxxxxxxxxxxx järv. Ning K. L. Häirekeskusele tehtud kõnes, et tal on tõsiselt hirm. Kohtu arvates oli A. Rosenbergi agressiivse käitumise tõttu ka objektiivselt alust karta ähvarduste täideviimist. Arvestades eelnevat, ähvardas A. Rosenberg nii K. R. ka K. L. tapmisega ja K. L. ka vara hävitamisega. Seega vastab A. Rosenbergi tegevus

§ 120lg 1 objektiivsetele tunnustele.

52. Kohtu arvates on täidetud ka

§ 120lg 1 subjektiivsed tunnused.

Kuna A. Rosenberg käitus agressiivselt, lõi vihahoos 11-aastast poega ning lubas poja ja tema 6-aastase õe ära uputada, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et laps hakkab sõnalist ähvardust kartma. Samuti ütles A. Rosenberg ähvardavalt ja hirmutavalt K. L. , et ta saadab K. L. mulla alla ja paneb maja põlema. Seega pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ka 19 K. L. ähvardusi kartma. Järelikult tegutses A. Rosenberg mõlemal juhul kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

53. Arvestades, et puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Rosenberg K. R. K. L. ähvardamises süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi.

Kogumid

1. Kokkuvõtlikult pani A. Rosenberg 24.02.2020 toime H. H. väärkohtlemise ning 12.08.2021 pani ta toime kaks korda K. R. väärkohtlemise. Samuti nähtub A. Rosenbergi karistusregistri väljavõttest ja Tartu Maakohtu 12.12.
2. a otsusest nr 1-17-10760, et A. Rosenberg tunnistati nimetatud kohtuotsusega süüdi muu hulgas

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuseks mõistetud 4-kuuline vangistus jäeti

§ 73alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 12.12.2018 (tl 43-44). Tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 6 kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Kuna A. Rosenbergi katseajast möödus 3 aastat 12.12.2021, oli kõnealune karistus nii H. H. ka K. R. väärkohtlemiste ajal (s.o 24.02.2020 ja 12.08.2021) kehtiv. Järelikult tuleb kehalised väärkohtlemised kvalifitseerida kokku

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

55. Lisaks ähvardas A. Rosenberg 24.02.2020 H. H. ning 12.08.2021 ähvardas ta K. R. K. L. tapmisega, samuti ähvardas ta K. L. vara hävitamisega. Kogu see tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 120lg 1 järgi.

Karistus 56.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 121

lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

57. A. Rosenberg pani ööl vastu 24.02.2020 toime H. H. väärkohtlemise ja ähvardas samal ööl noorema venna peksmise kohta selgitusi küsima tulnud H. H. sõrgkangi ja tulirelvaga. Seejärel pani A. Rosenberg 12.08.2021 (s.o ca 1 aasta ja 6 kuud hiljem) vihahoos toime oma 11-aastase poja kehalise väärkohtlemise ning ähvardas samal päeval oma poega ning endist elukaaslast ja laste ema sõnaliselt tapmisega. Samuti ähvardas ta endist elukaaslast vara hävitamisega. Kuna eelnevast nähtuvalt on A. Rosenberg lahendanud nii võõraste inimestega kui ka lähedastega tekkinud konflikte ähvardavalt ja vägivalla abil, pole selline agressiivne käitumine A. Rosenbergi jaoks esmakordne ega juhuslik. Arvestades viimati märgitut, tuleb A. Rosenbergi karistada vangistusega. 58.

§ 121

lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning

§ 120lg 1 keskmine määr on ca 6 kuud vangistust.

Asudes analüüsima A. Rosenbergi süü suurust, märgib kohus, et A. Rosenberg pani kehalise väärkohtlemise toime 2 kannatanu vastu ja ähvardamise 3 kannatanu vastu. Seejuures peksis ta talle täiesti võõrast H. H. näkku, lükkas maha pikali ja haaras kõrist, millega tekitas lisaks füüsilisele valule ka kergemaid kehavigastusi (sh põlvele õmblemist vajava haava). Edasi ähvardas A. Rosenberg noorema venna H. H. kohta selgitusi küsima tulnud H. H. , vehkides kannatanu suunas raudkangiga ja suunates talle tulirelva. Lisaks tiris A. Rosenberg vihahoos oma 11-aastase poja 20 käest kinni hoides jõuliselt toolilt maha ja lõi autos pojale rusikaga kaks korda vastu õlga, millega tekitas lapsele füüsilist valu. Viimaks lubas A. Rosenberg pojale, et uputab poja koos tema õega ära, ning seejärel lubas A. Rosenberg endisele elukaaslasele ja laste emale, et saadab elukaaslase mulla alla ja paneb maja põlema. Kuna A. Rosenberg ei tekitanud kehaliste väärkohtlemistega väga raskeid tagajärgi, on tema süü suurus

§ 121lg 2 järgi keskmine.

Arvestades, et A. Rosenberg ähvardas kõiki kannatanusid tapmisega (s.o realiseeris kõigi suhtes toime raskeima teoalternatiivi), on tema süü suurus

§ 120lg 1 järgi üle keskmise.

59. Karistust kergendavaid asjaolusid pole. Kuna K. R. tema vastu kuritegude toimepanemise ajal 11-aastane, esineb tema kehaliste väärkohtlemiste ja ähvardamise osas karistust raskendav asjaolu

§ 58

p 3 mõttes (s.o teo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase inimese suhtes). 60. A. Rosenbergil pole kehtivaid kriminaalkaristusi. H. H. H. toime pandud vägivallategudest (s.o 24.02.2020) on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud ca 2 aastat ja 5 kuud ning K. R. K. L. vastu toime pandud vägivallategudest (s.o 12.08.2021) on möödunud ca 11 kuud. Nagu öeldud, jäi H. H. H. K. R. K. L. vastu toimepandud vägivallategude vahele ca 1 aasta ja 6 kuud. Pidades silmas, et prokurör ei osanud selgitada, miks selle aja jooksul ei saadetud kriminaalasja H. H. H. toime pandud tegude osas kohtusse ning miks on menetlus selles osas viibinud, leiab kohus, et A. Rosenbergi on võimalik

§ 121lg 2 järgi karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.

61. Arvestades ülal toodut kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et A. Rosenbergile tuleb mõista

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning

§ 120lg 1 järgi tuleb mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

Tuginedes

§ 64lg-le 1, tuleb liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

62. Erinevalt prokurörist leiab kohus aga, et A. Rosenbergi puhul on otstarbekas jätta kogu mõistatav liitkaristus

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

A. Rosenberg pole varem vanglas viibinud. H. H. H. K. R. K. L. vastu toimepandud vägivallategude vahele jäi ca 1 aasta ja 6 kuud ning praeguseks on K. R. K. L. vastu toimepandud vägivallategudest möödunud ca 11 kuud. Pidades silmas, et K. L. ja A. Rosenbergi pingelised suhted on jätkunud, kuid A. Rosenberg pole vaatamata sellele uusi vägivallakuritegusid toime pannud, pole edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks šokiefekt vältimatult vajalik.

1. Vaatamata vägivallategude vahelistele ajavahemikele, tuleneb ülal toodust samas, et A. Rosenberg on korduvalt kasutanud konfliktide lahendamiseks nii füüsilist vägivalda kui ka ähvardusi ning selline käitumine avaldus juba 24.02.2020 (s.o ca 2 aastat ja 5 kuud tagasi). A. Rosenberg on kasutanud vägivalda nii võõraste inimeste kui ka oma pereliikmete vastu. Samuti nähtub 12.08.2021 juhtunust, et A. Rosenberg läks kohtutäituri tegevuse peale endast välja, tõmbas oma last jõuliselt käest ja lõi teda, ähvardas last ja endist elukaaslast, kihutas ja karjus. Seega on reageeris A. Rosenberg niigi pingeliste peresuhete tõttu ebaadekvaatselt ega suutnud lapsega suheldes oma käitumist kontrollida. Kuna eelnevast nähtuvalt on A. Rosenbergil märkimisväärseid raskusi ärritumise korral oma käitumise kontrollimisega ja arvestades, et pingelised peresuhted kestavad praeguseni, leiab kohus, et uute samasuguste kuritegude ärahoidmiseks on A. Rosenbergil vaja kõrvalist abi ja tuge kriminaalhoolduse näol. Muu hulgas võimaldab kriminaalhoolduse seadmine suunata A. Rosenbergi viha ja agressiivsust käsitlevasse sotsiaalprogrammi, mis aitab A. Rosenbergil edaspidi pingelistes olukordades paremini toime tulla. 21
2. Lähtudes eelnevast, jätab kohus A. Rosenbergi 2 aasta ja 6 kuulise liitkaristuse

§ 74alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning kohustab A.

Rosenbergi järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Samuti paneb kohus A. Rosenbergile

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust. Juhul, kui A. Rosenberg ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse kulud

1. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
2. A. Rosenberg tunnistati süüdi

§ 120lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, s.o teise astme kuritegudes. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (1,5x654=981). Samuti on praeguses asjas A. Rosenbergi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kriminaalasja materjaliga tutvumise ja süüdistatavaga vestlemise eest kokku 114 eurot (tl 100-101). Kaitsja esitas kohtumenetluses kaks taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 1112,40 eurot (sh käibemaks 185,40 eurot), mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 1226,40 eurot (114+1112,40=1226,40). Eelnevast tulenevalt on kriminaalmenetluse kulud kokku 2207,40 eurot (981+1226,40=2207,40). Need tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja A. Rosenbergilt. 67. Pidades silmas välja mõistetavate menetluskulude kogusummat, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, et võimaldada A. Rosenbergil oma väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida. 22 Asitõendid 68. Praeguses asjas on asitõendid DVD-plaadid heli- ja videosalvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 23