← Eesti

1-22-6099/6

1-22-6099 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-6099 (22730000194) Kohtunik Inna Ombler Vaidlus

§ 209

–

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katse.

  1. Kuriteokaebuse kohaselt esitas C OÜ 08.04.2021 avaldaja vastu hagi, nõudes Y OÜ-lt kahju hüvitamist ligikaudu 50 000 euro ulatuses (tsiviilasi nr X-XX-XXXX). Y OÜ leiab, et C OÜ on esitanud hagiavalduses kohtule teadlikult ebaõiged väiteid. Nimelt C OÜ väitis hagiavalduses, et kui Y OÜ hagi tagamise taotlust ei oleks rahuldatud ning C OÜ arvelduskontosid ei oleks arestitud, oleks C OÜ saanud laenu Swedbank AS-le ennetähtaegselt, s.o 01.05.2020, tagasi maksta. Avaldaja leiab, et tegelikult polnud C OÜ-l kavas 01.05.2020 laenu ennetähtaegselt tagasi maksta, sest selleks, et laen ennetähtaegselt 01.05.2020 tagasi maksta, pidi C OÜ olema eelnevalt pangaga suhelnud ja seda üldse taotlenud. C OÜ ei ole seda teinud ja jättis rahalise nõude esitamisel selle asjaolu välja toomata. Tegemist on fiktiivse kahju hüvitamise nõudega, mille C OÜ on kohtule teadlikult esitanud, üritades saavutada sellega kohtulahendit, millega saada Y-l OÜ-lt ligikaudu 50 000 euro ulatuses varakäsutust. 1 / 10 1-22-6099
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 12.08.2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgiti kokkuvõtvalt järgmist.
  3. Esitatud kuriteoteatest ja tsiviilasjade nr Y-YY-YYYY ja X-XX-XXXX materjalidest nähtub, et Y OÜ on esitanud 03.04.2020 hagi Harju Maakohtule C OÜ, Q, D, S OÜ, R ja K vastu, paludes mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3 062 467 eurot ja viivis (tsiviilasi nr Y-YY-YYYY). Samuti esitas Y OÜ hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus rahuldas XX.XX.XXXX määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja arestis Y OÜ kasuks C OÜ-le kuuluvad pangakontod 300 000 euro ulatuses ning kohustas C OÜ-d tasuma Rahandusministeeriumi arvelduskontole või kohtumäärust täitva kohtutäituri deposiitkontole 2 760 000 eurot igakuiste osamaksetena suuruses 40 000 eurot. Maakohus märkis, et selle maksekohustuse rikkumise korral arestib kohus C OÜ arvelduskontodel oleva raha kuni 2 760 000 euro täitumiseni. Seoses eelpoolkirjeldatuga esitas C OÜ määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis XX.XX.XXXX määrusega rahuldamata. Seejärel esitas C OÜ nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada. Alternatiivselt taotles C OÜ muuta hagi tagamise määrust ja kohaldada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist 1 500 000 euro ulatuses C OÜ-le kuuluvale kinnisasjale. Riigikohus tühistas XX.XX.XXXX määrusega Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse samas tsiviilasjas osas, millega maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Riigikohus jättis Y OÜ hagi tagamise taotluse täies ulatuses rahuldamata, selgitades, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuigi Y OÜ hagi C OÜ vastu ei saanud pidada õiguslikult täiesti perspektiivituks, leidis kolleegium, et arutataval juhul siiski ei nähtu Y OÜ ega kohtute põhjendustest asjaolud, mis annaks alust väita, et C OÜ suhtes esinenuks hagi tagamise alus TsMS § 377 lg 1 mõttes. Ainuüksi nõude suurus või hageja viide hagiavalduses märgitud väidetavale skeemile ettevõtte väljaviimisel C OÜ-st selliseks järelduseks kõnealusel juhul alust ei anna. Lisaks märkis Riigikohus, et asjaoludest nähtuvalt on C OÜ edukalt tegutsev, kasvav ning tugevate majandusnäitajatega ettevõte.
  4. C OÜ esitas 08.04.2021 vastuhagi, nõudes Y OÜ-lt tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. C OÜ teatas oma hagiavalduses, et hagi tagamisega koormati C OÜ rahalisi vahendeid kokku 620 000 euro ulatuses. C OÜ oli 30.10.2017 sõlminud Swedbank AS-iga laenulepingu, millega pank andis C OÜ-le laenu 2 475
  5. Kohustuse täitmist tagas M SA tagatis, mille eest tuli C OÜ-l tasuda sihtasutusele tagatistasu 4,6% aastas. Kuna tsiviilasjas nr Y-YYYYYY hagi tagamise tulemusena olid C OÜ varalised vahendid suures ulatuses koormatud, ei saanud C OÜ tagastada panga ees eksisteerinud laenukohustust ennetähtaegselt ning tal tuli kanda laenu teenindamisega seoses intressi ja tagatistasu maksmise kohustust. C OÜ nõuab kahju hüvitamist summas 48 368,44 eurot, mis koosneb interessi- ja tagatistasu kuludest perioodil 01.05.2020-XX.XX.XXXX. C OÜ vastuhagi eraldati 09.04.2021 tsiviilasjast nr Y-YY-YYYY eraldi menetlusse ja uueks tsiviilasja numbriks loeti X-XX-XXXX. Harju Maakohus peatas 15.02.2022 tsiviilasjas nr X-XX-XXXX menetluse kuni tsiviilasjas nr YYY-YYYY tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Avaldaja sai teada kriminaaltoimiku 20221000041 materjalidest, mis olid temale nähtavaks tehtud 05.10.2021 KrMS § 224 lg 2 alusel, et C OÜ juhatuse liige Q esitas Swedbank AS-le laenu ennetähtaegse tagastamise taotluse 26.11.2020 ja soovis tagastada laenu ennetähtaegselt alles 27.05.2021, mitte 2 / 10 1-22-6099 01.05.2020 nagu tulenes C OÜ vastuhagist. Samuti olid D ja R alles 09.12.2020 esitanud pangale taotluse laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kohta. Sellest tulenevalt leidis avaldaja, et C OÜ-l ei olnud kunagi plaanis tagastada laenu ennetähtaegselt 01.05.2020, sest muidu oleks ta pidanud eelnevalt pangaga suhtlema ja tagasi maksmist taotlema. Avaldaja arvates pöördus C OÜ teadlikult kohtusse fiktiivse nõudega, üritades selle alusel saavutada kohtulahendit, millega saada Y OÜ-lt varakäsutust.
  6. Kaebuse materjalidest ei saa järeldada, et C OÜ oleks soovinud kohut teadvalt eksitada (petta). Asja materjalidest nähtub, et Y OÜ esitas hagiavalduse 03.04.2020 ja XX.XX.XXXX rahuldas kohus avaldaja hagi tagamise taotluse, piirates sellega oluliselt C OÜ rahaliste vahendite kasutamist. Ainuüksi asjaolu, et taotlused pangale esitati alles 26.11.2020 ja 09.12.2020 ei tähenda veel seda, et C OÜ-l ei olnud plaanis laenu ennetähtaegselt tagastada veel varem. Samuti ei saa prokuratuurile esitatud andmete põhjal järeldada, et C OÜ-l puudus võimalus laenu ennetähtaegseks tagastamiseks olukorras, kus hagi tagamise abinõud poleks üldse kohaldatud. Kusjuures taotlused AS-le Swedbank olid esitatud enne hagi tagamise abinõude tühistamist. Sellest võib samuti järeldada, et C OÜ on edukalt toimiv ettevõte, kes suutis oma kulud optimeerida nii, et laen saaks ikkagi ennetähtaegselt tasutud, vaatamata tol hetkel veel kehtinud kohtu määratud hagi tagamise abinõudele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süüteokatse eest vastutusele võtmine, et isiku tegu vastab kõigile süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Kriminaalasja materjalidest sellist järeldust teha ei saa.
  7. Prokurör asus seisukohale, et kõnealuste sündmuste kirjelduses ei esine küllaldaselt andmeid, mis viitaksid sellele, et avaldaja suhtes oleks toime pandud

§ 209

- § 25 lg 2 sätestatud kuriteotunnustega tegu ja mis annaks alust kriminaalmenetluse alustamiseks, vaid tegemist on tsiviilvaidlusega. Selliste vaidluste lahendamine ei kuulu aga prokuratuuri pädevusse. Praegusel juhul rajanevad avaldaja esitatud väited pelgalt oletustele, mille põhjal aga ei saa teha järeldusi selle kohta, kas C OÜ on üritanud teadlikult luua tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse või mitte. Kriminaalmenetluse ülesanne ei ole kontrollida võimalikke eksimusi või ebaseaduslikkust tsiviilõiguslikes vaidlustes.

  1. Prokurör juhtis tähelepanu, et kahtlus(t)e kontrollimiseks kriminaalmenetlust ei alustata. Kriminaalmenetlus kui riigi ressursse oluliselt haarav riigi karistusõiguslik reageering peab olema piisavalt põhjendatud. Õigusriigile omase põhimõtte kohaselt ei domineeri karistusõigus õigussuhete reguleerimisel teiste õigusharude üle, vaid kuulub kohaldamisele ainult karistusseadustikus kirjeldatud teo tunnuste esinemisel. Muudel juhtudel tuleb õigussuhete korraldamisel pöörduda teiste õiguslike regulatsioonide poole. Kuna riigi karistusõiguslik sekkumine kui ultima ratio ehk nn „äärmuslik vahend“ ei saa olla meede teiste menetlusliikide abistamiseks, ei saa kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine olla abinõuks, mida saaks efektiivselt kasutada enda tsiviilõiguslike nõuete ja huvide realiseerimiseks. TsMS §-s 45 lg 6 sätestatu kohaselt teavitab kohus prokuratuuri, kui kohtus ilmnevad menetlusosalise või muu isiku käitumises kuriteo tunnused.
  2. Riigiprokuratuuris registreeriti 23.08.2022 Y OÜ seadusliku esindaja vandeadvokaat X kaebus, milles taotletakse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist.
  3. Kaebuse esitaja hinnangul on alust kahtlustada, et C OÜ nõue Y OÜ vastu konstrueeriti üksnes eesmärgiga takistada Y OÜ-l oma hagi realiseerimist tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY ja tema vastu esitatud hagiga sooviti tekitada Y OÜ-le majanduslikke raskusi eesmärgiga tõrjuda 3 / 10 1-22-6099 enam kui kolme miljoni eurose nõude realiseerimist tsiviilkohtu kaudu. Kaebuses leitakse, et Q ja temaga seotud äriühingu C OÜ tahtlus on kõigi vaidluste kogumis kõrvutamisel ilmne. Kaebaja leiab, et Q poolt erinevate õiguslike konstruktsioonide loomine vastutusest vabanemiseks on tavapärane. Seejuures viitab ta Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusele tsiviilasjas nr C-CC-CCCCC (Y OÜ ja L OÜ hagi Q vastu osaniku väljaarvamise nõudes), milles ringkonnakohus märkis, et vandeadvokaat Q kuritarvitab teadlikult oma õigusteadmisi, eesmärgiga raskendada oma endiste äripartnerite õiguste realiseerimist. Kaebaja leiab, et tegemist on käitumismustriga, millest tulenevalt on väga tõenäoline, et kelmuse katse on tahtlik. Riigiprokuratuuri määrus
  4. Riigiprokurör, tutvununa kriminaalasja materjalide ning ka tsiviilasjade nr Y-YYYYYY ja nr X-XX-XXXX materjalidega vajalikus ulatuses, asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustus on põhjendatud ja seaduslik ning jättis kaebuse rahuldamata. Seda järgnevatel kaalutlustel.
  5. Riigiprokurör märkis, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab uurimisasutusel või prokuratuuril tekkima temale esitatud materjalide pinnalt siseveendumus, et mingi kuritegu on toime pandud. Arutataval juhul ei kujunenud prokuratuuril Y OÜ seadusliku esindaja kuriteokaebuse ega kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele esitatud kaebuse alusel seesugust siseveendumust, sest pole võimalik sedastada kuriteo tunnuseid kellegi käitumises. Riigiprokurör selgitas, et

§ 209

näeb ette kriminaalvastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu (näiteks lepingu sõlmimine), mis viib petetu varalise seisu kahjustumisele. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus (vähemalt kaudset) tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega.

  1. Tsiviilasja nr Y-YY-YYYY materjalidest nähtuvalt esitas Y OÜ 03.04.2020 Harju Maakohtule tsiviilhagi Q, D, C OÜ, S OÜ, R ja K vastu solidaarselt kahju (summas 3 062 467 eurot) hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas Y OÜ hagi tagamise taotluse. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus osaliselt, kusjuures Y OÜ kasuks arestiti C OÜ-le kuuluvad pangakontod Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides 300 000 euro ulatuses ning kohustati C OÜ-d tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele või kohtumäärust täitva kohtutäituri deposiitkontole 2 760 000 eurot igakuiste osamaksetena 40 000 eurot. Maakohus määras, et maksukohustuse rikkumise korral arestib kohus C OÜ arvelduskontodel oleva raha kuni 2 760 000 euro täitumiseni, kusjuures C OÜ-l oli õigus taotleda hagi tagamise abinõude tühistamist, kui ta oleks maksnud Rahandusministeeriumi arveldusarvele summa 3 060 000 eurot või esitanud sama summa ulatuses pangagarantii. Tallinna Ringkonnakohus jätis XX.XX.XXXX määrusega maakohtu määruse muutmata. Riigikohtu XX.XX.XXXX määrusega tühistati tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY tehtud Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrus osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus tegi uue määruse, millega jättis Y OÜ hagi tagamise taotluse täies ulatuses rahuldamata. 4 / 10 1-22-6099
  2. C OÜ esitas 08.04.2021 tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY vastuhagi, millega nõudis Y OÜ-lt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 48 368,44 eurot. Vastuhagis märkis C OÜ, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX hagi tagamise määruse tulemusena ei olnud C OÜ-l võimalik kasutada rahasummat, mis hagi tagamise korras arestiti (300 000 eurot), samuti rahasummat, mis C OÜ-l tuli tasuda igakuiselt kohtu deposiiti (40 000 eurot) ning et XX.XX.XXXX seisuga oli hagi tagamisega koormatud rahasummaks 620 000 eurot (300 000 eurot + 8 x 40 000 eurot). Vastuhagis leiti, et sellise raha kasutamise võimalusest ilmajäämise tõttu on C OÜ-l tekkinud märkimisväärne kahju, mille hüvitamist C OÜ vastuhagis Y OÜ-lt nõuab.
  3. Vastuhagist nähtub, et C OÜ ja Swedbank AS sõlmisid laenulepingu, millega Swedbank AS andis C OÜ-le laenu summas 2 475 000 eurot intressiga 3,10% + kuue kuu Euribor aastas, kusjuures C OÜ kohustuste täitmist tagas M SA tagatis, mille maht moodustas 75% pangale tagasi maksmata laenusummast. Nimetatud tagatise eest tuli C OÜ-l tasuda M SA-le tagatitasu 4,6% aastas. Seega kaasnesid C OÜ-le laenu teenindamisega seoses nii intressikulu panga ees kui ka tagatistasu maksmise kohustus M SA ees. Kuna hagi tagamise tulemusena olid C OÜ varalised vahendid suures ulatuses koormatud, ei saanud C OÜ tagastada panga ees eksisteerinud laenukohustust ennetähtaegselt ning tal tuli kanda laenu teenindamisega seoses intressi ja tagatistasu maksmise kohustust. Järelikult on hagi tagamise tulemusena C OÜ varaliste vahendite koormamine toonud C OÜ-le kaasa kahju (kulutuste) tekkimise intressi ja tagatistasude maksmise näol, mida ei oleks tekkinud, kui kohus ei oleks hagi taganud ja C OÜ rahalisi vahendeid koormanud. C OÜ lepingulise esindaja hinnangul tekkis C OÜ-l seoses tema suhtes rakendatud hagi tagamisega 48 368,44 euro suurune kahju (laenulepingujärgne intressikulu panga ees summas 9162,78 eurot perioodil 01.05.2020 kuni XX.XX.XXXX ning tagatise tasu kulu M SA ees 39 205,66 eurot perioodil 10.05.2020 kuni XX.XX.XXXX. Harju Maakohtu 13.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX võeti C OÜ hagi eraldi hagina menetlusse. Harju Maakohtu 15.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX rahuldati Y OÜ taotlus menetluse peatamiseks ja peatati tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlus kuni tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
  4. Riigiprokurör leidis, et C OÜ esindajad ei ole 08.04.2021 vastuhagis esitanud kohtule teadvalt ebaõigeid väiteid ega püüdnud luua kohtule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiget ettekujutust, mistõttu osundatud isikute vastutus

§ 209

(või kaebaja pakutud

§ 209

–

§ 25lg 2) järgi on välistatud.

Riigiprokuröri hinnangul ei nähtunud kaebusest, et vastuhagi esitades oleks C OÜ esindaja soovinud kohut teadvalt eksitada või petta. Riigiprokurör märkis, et C OÜ ja Y OÜ esindajate vahel on tsiviilasjas nr X-XX-XXXX juriidiline vaidlus selle üle, kas tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY on Y OÜ hagi tagamise läbi tekitatud C OÜ-le kahju või mitte, kusjuures kõnealusel juhul tuleb see vaidlus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kohtu poolt ka lahendada. Seejuures tuleb kohtul kaaluda tsiviilvaidluse poolte esitatud argumente ja kõiki tsiviilasjas kogutud tõendeid. Riigiprokurör märkis, et just tsiviilasjas nr X-XX-XXXX on Y OÜ esindajal õigus ja võimalus esitada kohtule kõik argumendid, millest nähtuvalt Y OÜ hinnangul ei tekitatud C OÜ-le hagi tagamisega kahju, sest Y OÜ esindaja arvates ei olnud C OÜ-l kavas laenu ennetähtaegselt tasuda. Riigiprokurör nõustus abiprokuröriga selles, et taotluste hilisem esitamine C OÜ poolt Swedbank AS-le, ei tähenda arutataval juhul veel seda, et C OÜ-l ei olnud plaanis laenu ennetähtaegselt tagastada. Tsiviilasja nr 2-20-5688 lahendamisel ongi kohtu poolt lahendatavaks küsimuseks see, kas tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY on Y OÜ hagi tagamise läbi tekitatud C OÜ-le kahju või mitte ja juhul, kui on, siis mis on kahju suurus. 5 / 10 1-22-6099

  1. Riigiprokurör tõi välja, et nii C OÜ kui ka Y OÜ esindajad on leidnud, et tsiviilasja nr X-XX-XXXX lahendamine sõltub vähemalt osaliselt tsiviilasja nr Y-YY-YYYY tulemist ning tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlus tuleb kuni tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY tehtava lahendi jõustumiseni peatada. Seega on vaidluse mõlemad pooled tegelikult asunud seisukohale, et nendevahelise vaidlusküsimuse lahendamise pädevus kuulub tsiviilkohtule. Riigiprokurör märkis, et kõnealusel juhul ei nõustu tsiviilvaidluse ühe poole (s.o Y OÜ) esindaja tsiviilvaidluse teise poole (s.o C OÜ) esindaja hagiavaldusega (s.o vastuhagiga) ja taotleb kriminaalõigusliku hinnangu andmist küsimuses, mille üle toimub poolte vahel vaidlus tsiviilkohtus. Kumbi tsiviilvaidluse pool leiab, et just temal on õigus, kuid kummagi poole arvamuse näol on tegemist pelgalt oletusega. Kellel on tsiviilvaidluses tegelikult õigus peabki selguma tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtavast kohtuotsusest. Riigiprokuröri hinnangul ei ole arutataval juhul tõsiseltvõetavat alust kriminaalmenetluses öelda, kummal poolel on selles tsiviilvaidluses õigus.
  2. Riigiprokurör leidis, et lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine menetluse aluse otsimise eesmärgil, viidates, et ka Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et taunida tuleb kriminaalmenetluse alustamist olukorras, kus puudub üldse kuriteokahtlus või see kahtlus on pelgalt teoreetiline. Kokkuvõttes, riigiprokuröri arvates ei ole C OÜ juhatuse liikme Q, C OÜ esindajate ega kellegi teise käitumises sedastatavad Y OÜ seadusliku esindaja kaebustes kirjeldatud kelmuse, kelmuse katse ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo (samuti mitte vastava kuriteo katse) tunnused.
  3. Ülaltoodust tulenevalt asus riigiprokurör seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on arutataval juhul õige, põhjendatud ja seaduslik ning Y OÜ seadusliku esindaja vandeadvokaat X kaebus süüdistuskohustusmenetluses ei kuulu rahuldamisele. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  4. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse Y OÜ seaduslik esindaja X, kes taotleb tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2022 määrus ja Riigiprokuratuuri 06.09.2022 määrus ning saata asi tagasi kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Kaebaja leiab, et tema põhiväited on jäetud hindamata ja esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
  5. Kaebuse keskne väide on, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisega on eksitud KrMS §-s 6 sätestatud põhimõtte in dubio pro duriore vastu. Kaebuses korratakse prokuratuurile juba varem esitatud väiteid selle kohta, et C OÜ on esitanud kohtule teadlikult ebaõigeid väiteid. Kaebuse esitaja toob välja, et Riigiprokuratuuri määruses ei eitata, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on esile toonud süüteokatse asjaolud ja viidanud vastavatele tõenditele, kuid selle eest vastutusele võtmine eeldab, et isiku tegu vastab süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Subjektiivse koosseisu tõendite puudumise tõttu menetlust ei alustatud (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.08.2022 määruse lk 3). Sellega on nõustunud ka Riigiprokuratuur. Kaebaja leiab, et kriminaalmenetlust ei saa algatamata jätta põhjusel, et kriminaalmenetlust ei algatata kahtluste kontrollimiseks (otsuse lk 3). Selline põhjendus tähendaks, et kui kuriteokaebuses ei ole tõendatud avaldaja poolt kõiki objektiivse ning subjektiive koosseisu asjaolusid sellise täpsusastmega, et prokuratuur saaks minna süüdistusega kohtusse, ei alustataks ühtegi kriminaalmenetlust. Kuriteo tõendamise kohustust ei tohi panna kuriteoteate esitajale, kusjuures eriti taunitav on see, kui avaldajalt nõutakse sellist tõendusteavet, mida on tõenäoline saada vaid riiklikku sunnivõimu kasutades või mis on kolmanda isiku valduses (RKKKo 4-21-3478, p 28). Avaldaja ülesanne ongi anda teada kahtlusest, et mõni aset leidnud juhtum võib vastata kuriteokoosseisu 6 / 10 1-22-6099 tunnustele. Võttes arvesse seda, et avaldajale ei tohi panna kohustust tõendada prokuratuurile isiku tahtluse olemasolu või veel enam, selle astet, siis on prokuratuuri ülesanne tõendite analüüsimine, et selgitada välja kriminaalmenetluse alustamise või algatamata jätmise jaoks olulised asjaolud. See tähendab ka seda, et in dubio pro duriore põhimõtte kohaselt, kui esitatud materjalid ei anna võimalust jõuda järeldusele, et isik võib olla toime pannud kuriteo(katse), kuid kahtlus selleks on olemas, ei saa kriminaalmenetlus jääda algatamata. Kahtluste kontrollimiseks tuleb igal juhul alustata kriminaalmenetlust. Riigikohtu praktika järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks, st et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madal (RKKKo 4-21-3478, p 27).
  6. Kaebuse esitaja arvates on kuriteoteates piisavalt viiteid tahtlusele ja Q tegevus kinnitab tahtlust. Kaebaja ei nõustu, et kõnealustel asjaoludel ei ole piisavalt tõendeid kriminaalmenetluse alustamiseks isikute tahtluse kohta. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (nt RKKKo 3-1-1-46-15 p 9, RKKKo 3-1-1-102-16). Kaebaja leiab, et oluline on veelkord esile tuua, et tegelikkuses esitas C OÜ juhatuse liige Q Swedbank AS-le laenu ennetähtaegse tagastamise taotluse alles 26.11.2021 ning ka selle järgi soovis C tagastada laenu ennetähtaegselt alles 27.05.2021 (asja nr 20221000041 köide VII, lk 199) mitte 01.05.2020 nagu väidab C OÜ hagis Y OÜ vastu. Sedavõrd pika perioodi esitamine taotluses viitab asjaolule, et varasemalt laenu tagastada ei plaanitud.
  7. Samuti tuleks kaebaja hinnangul arvestada asjaoluga, et Q poolt erinevate õiguslike konstruktsioonide loomine vastutusest vabanemiseks on tavapärane. Tallinna ringkonnakohus on XX.XX.XXXX otsuses tsiviilasjas nr C-CC-CCCCC (Y OÜ ja L OÜ hagi Q vastu osaniku väljaarvamise nõudes, otsus ei ole veel jõustunud) selgitanud: „Kolleegium leiab, et osade üleandmise käsutustehingud on heade kommete vastased, kuna kostja soovis sellega vältida tema vastu esitatud osaniku väljaarvamise nõude maksmapanekut. Sellele viitab asjaolu, et kostja kinkis osad K-le (kostja abikaasa) päev enne maakohtu eelistungit, esitades kohtule taotluse istungi tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks (kd II, tl 134). Kusjuures on hagejad ka välja toonud, et muud põhjust osade võõrandamiseks kostjal olla ei saanud, sest tehingutel puudus igasugune majanduslik sisu ja loogika. Kostja esitatud põhjendus, et abikaasade vaheline kinkeleping ei riku mistahes objektiivseid standardeid ning kinkelepingul ei pea olema majanduslikku eesmärki ega loogikat, ei anna alust asuda selles osas hagejatest erinevale seisukohale. Kostja soovi vältida osade kinkimisega enda kui osaniku väljaarvamist kinnitavad kostja
  8. juuni
  9. a määruskaebuse vastuses esitatud seisukohad, et kinkimise tagajärjel on kostja osanikustaatus menetlusväliselt lõppenud. Seega nõustub kolleegium hagejatega, et kinkelepingute ainsaks eesmärgiks sai olla osaühingu nimel tegutsevate osanike õiguste teostamise takistamine. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised.“ Kaebaja märgib, et eeltoodu viitab samuti asjaolule, et vandeadvokaat Q kuritarvitab teadlikult oma õigusteadmisi, eesmärgiga raskendada oma endistel äripartneritel õiguste realiseerimist. Tegemist on käitumismustriga, millest tulenevalt on väga tõenäoline, et kelmuse katse on tahtlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  10. Kaebuse esitaja on taotlenud tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2022 määrus ja Riigiprokuratuuri 06.09.2022 määrus ning saata asi tagasi kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kaebuse esitaja on juba Riigiprokuratuuris vaidlustanud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2022 kriminaalmenetluse alustamata 7 / 10 1-22-6099 jätmise teadet, mistõttu tal ei ole võimalik seda ringkonnakohtus veelkordselt vaidlustada. Ringkonnakohus saab läbi vaadata üksnes Riigiprokuratuuri määrusele esitatud kaebust.
  11. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii esitatud kaebuse, prokuratuuri määruse kui ka ringkonnakohtule edastatud dokumendid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetlejate poolt kaalutud tähtsust omavaid asjaolusid ning selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses. Uusi asjaolusid, mida prokurörid ei oleks kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja kaebuse rahuldamata jätmisel analüüsinud, ringkonnakohtule esitatud kaebus ei sisalda. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuröri ja riigiprokuröri põhjendustega

§ 209

või

§ 209

–

§ 25lg 2 tunnuste puudumise kohta.

  1. Ringkonnakohus ei soostu kaebuses toodud väitega, et kriminaalmenetluse alustamata jätmisega on eksitud KrMS §-s 6 sätestatud in dubio pro duriore põhimõtte vastu. KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalmenetlust välistavate asjaolude puudumisel kohustatud toimetama kriminaalmenetlust üksnes kuriteo asjaolude ilmnemisel. Kui ei ole ilmnenud kuriteo asjaolusid, pole võimalik alustada ka kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlust saab alustada pelgalt siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta, kusjuures ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada üksnes avaldaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kriminaalmenetlust ei tohi alustada olukorras, kus menetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida kriminaalmenetluse alust. Juhul, kui kuriteoteade ei sisalda piisavalt tõsiseltvõetavat kuriteole viitavat teavet, ei ole kriminaalmenetluse alustamine seaduslik ega põhjendatud. Seega peab paika riigiprokuröri seisukoht, et lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine menetluse aluse otsimise eesmärgil. Kaebaja on leidnud, et prokuratuuri seisukoht tähendab, et kui kuriteokaebuses ei ole avaldaja tõendanud kõiki objektiivse ning subjektiive koosseisu asjaolusid sellise täpsusastmega, et prokuratuur saaks minna süüdistusega kohtusse, ei alustataks ühtegi kriminaalmenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arutataval juhul tegemist sellise olukorraga, kus prokuratuur oleks oodanud kaebajalt objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolude täpset tõendamist, vaid tegemist on situatsiooniga, kus kuriteoteade ei sisalda piisavat kuriteole viitavat teavet. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuur on esitanud selles osas veenva ja põhjaliku seisukoha.
  2. Veelgi enam, arutataval juhul on C OÜ ja Y OÜ esindajate vahel tsiviilasjas nr X-XXXXXX käimas juriidiline vaidlus selle üle, kas tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY on Y OÜ hagi tagamise läbi tekitatud C OÜ-le kahju või mitte. Riigiprokurör märkis õigesti, et tsiviilasjas nr X-XX-XXXX on Y OÜ esindajal õigus ja võimalus esitada kohtule kõik argumendid, millest nähtuvalt Y OÜ hinnangul ei tekitatud C OÜ-le hagi tagamisega kahju, sest Y OÜ esindaja arvates ei olnud C OÜ-l kavas laenu ennetähtaegselt tasuda. Seejuures hindab kohus muu hulgas seda, kas on usutav, et C OÜ soovis laenu tagastada ennetähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist puhtalt tsiviilõigusliku vaidlusega, mis on menetlusosaliste vahel praegusel hetkel käimas. Ringkonnakohus soostub eelnevate menetlejatega ka selles, et taotluste hilisem esitamine C OÜ poolt Swedbank AS-le, ei tähenda arutataval juhul tõsikindlalt seda, et C OÜ-l ei olnud plaanis laenu ennetähtaegselt tagastada. Võimalik on ka see, et C OÜ ei esitanud taotlust varem, kuna Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega rahuldati osaliselt Y OÜ hagi tagamise taotlus, millega arestiti Y OÜ kasuks C OÜ-le 8 / 10 1-22-6099 kuuluvad pangakontod Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides 300 000 euro ulatuses ning kohustati C OÜ-d tasuma Rahandusministeeriumi arveldusarvele või kohtumäärust täitva kohtutäituri deposiitkontole 2 760 000 eurot igakuiste osamaksetena summas 40 000 eurot. Ei saa tõsikindlalt välistada et just eelnimetatu oli põhjuseks, miks C OÜ esindaja ei esitanud Swedbank AS-le varem taotlust laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Nagu eelnevalt juba öeldud, selgitatakse need faktid välja poolte vahel käimasolevas tsiviilkohtumenetluses. Ringkonnakohtu arvates ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks ka kaebaja viited Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusele tsiviilasjas nr C-CC-CCCCC. Esiteks ei ole eelnimetatud kohtuotsus veel jõustunud. Teiseks ei anna kõnealuses tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest tulenevad järeldused alust väita, et arutatavas asjas on Q toime pannud kuriteo tunnustele vastava teo. Ringkonnakohus leiab sarnaselt riigiprokuröriga, et vaidluse mõlemad pooled on tegelikult asunud seisukohale, et nendevahelise vaidlusküsimuse lahendamise pädevus kuulub tsiviilkohtule.
  3. KrMS § 193 lg 1 lubab kriminaalmenetluse alustamist juhul, kui selleks esinevad ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade või muu kuriteole viitav teave (KrMS § 194 lg 1). Kriminaalmenetluse aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194 lg 2). Ajendis peab olema piisavalt andmeid selle kohta, et toime on pandud kuritegu. Eeltoodu ei tähenda mõistagi seda, et kuriteoteate esitaja peaks kuriteoteates esitama asjaolusid ja fakte, mis tõsikindlalt tõendaksid kuriteo tunnuste esinemist. Küll aga peab kuriteoteade võimaldama kriminaalmenetluse alustamist otsustaval ametnikul sellise kuriteokahtluse tekkimist, mis ei ole pelgalt oletuslikku laadi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või on see pelgalt teoreetiline (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-10 p 11). Seejuures ei ole lubatav kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteoteates osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega hõlmatav

eriosas sätestatud kuriteokoosseisust või kui kuriteoteade sisaldab üksnes kaebaja subjektiivset arvamust, et keegi on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteo tunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Lisaks tuleb arvestada, et liiga kergekäeline menetluse alustamine koormab liigselt õigussüsteemi ja võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava isiku mitmete põhiõiguste intensiivset riivet. Ka nõustub ringkonnakohus täielikult abiprokuröri seisukohaga, et kriminaalmenetlus kui riigi ressursse oluliselt haarav riigi karistusõiguslik reageering peab olema piisavalt põhjendatud. Õigusriigile omase põhimõtte kohaselt ei domineeri karistusõigus õigussuhete reguleerimisel teiste õigusharude üle, vaid kuulub kohaldamisele ainult karistusseadustikus kirjeldatud teo tunnuste esinemisel. Muudel juhtudel tuleb õigussuhete korraldamisel pöörduda teiste õiguslike regulatsioonide poole. Kuna riigi karistusõiguslik sekkumine kui ultima ratio ehk nn „äärmuslik vahend“ ei ole meede teiste menetlusliikide abistamiseks, ei saa kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine olla abinõuks, mida saaks efektiivselt kasutada enda tsiviilõiguslike nõuete ja huvide realiseerimiseks. Vähetähtis ei ole seegi, et TsMS § 45 lg-s 6 sätestatu kohaselt teavitab kohus prokuratuuri, kui kohtus ilmnevad menetlusosalise või muu isiku käitumises kuriteo tunnused. 30. Ringkonnakohtule teadaolevast teabest lähtuvalt ei ole veenev, et Y OÜ esindaja versioon toimunust ka tegelikult kuriteokaebuses väidetud kujul aset on leidnud. Arutataval juhul on põhjendatult jäetud kriminaalmenetlus alustamata

§ 209

ja

§ 209

–

§ 25lg 2 tunnustel. Teisisõnu, ka ringkonnakohtu arvates puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus Kr

MS § 199 lg 1 p 1 mõttes. 9 / 10 1-22-6099 31. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 06.09.2022 määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10 / 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.