Obsah (6)

§ 153§ 152§ 155§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1536 Määruse kuupäev 05.10.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Vasili Muradadashvili kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 07.07.20

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetada kätte kaebaja ja vastustaja esindajatele. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 07.07.2022 Vasili Muradadashvilile ettekirjutuse nr 1052257252 Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.07.
2. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 15.07.
3. Sama ettekirjutusega kohaldati V. Muradadashvili suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
4. V. Muradadashvili esitas 16.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 07.07.
5. a ettekirjutuse nr 1052257252 tühistamiseks osas, millega kaebajale määrati sissesõidukeeld. Alternatiivselt palub kaebaja kohaldada lühemat sissesõidukeeldu ning piirduda maksimaalselt 30-päevase sissesõidukeeluga Schengeni alale. Kaebaja leiab, et menetleja on karistuse määramisel jätnud arvestamata olulised asjaolud ning kohaldatud karistus on arvestades rikkumise tinginud inimlikke aspekte ebaproportsionaalne. 3-22-1536
6. V. Muradadashvili esitas 10.09.2022 Tartu Halduskohtule taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Vastavalt

§ 153

lg-le 1 on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuivõrd kaebaja on praeguseks saavutanud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu tühistamise, loobub ta kaebusest ja palub kohtumenetluse lõpetada.

1. Kaebaja teatas 26.09.2022 vastuseks kohtunõudele, et Siseministeerium tunnistas 09.08.
2. a otsusega nr 1-24/189 kaebajale määratud sissesõidukeelu kehtetuks. Kaebaja selgitas, et Siseministeerium ei tunnistanud kehtetuks kaebuses vaidlustatud PPA 07.07.
3. a ettekirjutust nr 1052257252, vaid rahuldas kaebaja Siseministeeriumile esitatud taotluse ettekirjutusega määratud karistuse, s.o sissesõidukeelu tühistamiseks. Kuna kaebaja vaidlustas kohtus PPA 07.07.
4. a ettekirjutuse üksnes eesmärgiga saavutada sissesõidukeelu tühistamine, on kaebaja saavutanud soovitud eesmärgi Siseministeeriumi tehtud otsusega. Seetõttu leiab kaebaja, et kaebuses nõutav toiming on tehtud (

§ 152lg 1 p 4).

KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja pöördus 16.07.2022 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles palus tühistada PPA 07.07.
2. a ettekirjutuse nr 1052257252 osas, millega kaebajale määrati sissesõidukeeld kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.
3. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas paralleelselt PPA 07.07.
4. a otsuse vaidlustamisega kohtus Siseministeeriumile taotluse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja teavitas kohut 10.09.2022, et ta on saavutanud tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu tühistamise ning sellega ka ühtlasi kohtule esitatud kaebuse eesmärgi. Seega on praeguseks ajaks asjaolud kujunenud selliseks, et Siseministeeriumi 09.08.
5. a otsuse tõttu on käesolev vaidlus muutunud ainetuks. Kaebuse eesmärk tuleb lugeda

§ 152lg 1 p 4 mõttes saavutatuks.

Kohtu hinnangul on nimetatud säte kohaldatav ka olukorras, kus haldusakti mõju on ammendunud ning asjaoludest tulenevalt on toiming sisuliselt tehtud (kaebaja suhtes kehtestatud sissesõidukeeld on tühistatud).

§ 152

lg 2 alusel tuvastamisnõudele üleminekut ei ole kaebaja taotlenud ja kohus ei pea seda kaebaja õiguste kaitseks ka vajalikuks. 8. Eeltoodut arvestades esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 155

lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 9. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotuse (

§ 109

lg 2).

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega saaks vastustajale panna kaebaja menetluskulude kandmise kohustuse vaid juhul, kui vastustaja tingituna halduskohtule kaebuse esitamisest annab välja kaebuses nõutud haldusakti või teeb kaebuses nõutud toimingu. Praegusel juhul ei lõpetanud kohus menetlust eeltoodud põhjusel, vaid menetluse lõpetamise tingis asjaolu, et Siseministeerium tühistas kaebaja taotluse alusel enda 09.08.

1. a otsusega kaebaja suhtes PPA otsusega kohaldatud sissesõidukeelu. Ka 2 3-22-1536 kaebaja ise märgib 26.09.
2. a vastuses kohtule, et kuigi kaebuses nõutav toiming on tehtud, ei olnud see tingitud kaebuse esitamisest ja vastustajal puudub kohustus kanda kaebaja menetluskulusid. Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (v.a kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv) tema enda kanda. Vastustajal ei ole käesolevas asjas saanud menetluskulusid tekkida. 10.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. See riigilõiv tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel

§ 104

lg 5 p 4 alusel tagastada Evelin Tartlan arvelduskontole nr EE812200221008108084 Swedbank AS-s. (allkirjastatud digitaalselt) 3