Obsah (9)

§ 424§ 65§ 68§ 16§ 57§ 74§ 69§ 75§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. september 2022 Kriminaalasja number 1-21-8012 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Valev

§ 424lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 28.

juuni

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Valev Hirvesoo kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Valev Hirvesoo, isikukood 36903196521; elukoht XXX; emakeel eesti keel; töökoht: FriPuit OÜ Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katerin Hovi Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsus osaliselt, s.o Valev Hirvesoole

§ 424

järgi mõistetud karistuse,

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse ja ärakandmisele jääva karistuse osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega mõista Valev Hirvesoole karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistust, millest lugeda

§ 68

lg 1 alusel kantuks tema eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.09.2021, s.o 2 päeva, Valev Hirvesoo poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. 3. Mõista Valev Hirvesoole liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 10.09.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 1
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 160 eurot 80 senti, sh käibemaks 26 eurot 80 senti, vandeadvokaat Marina Valge poolt süüdistatavale Valev Hirvesoole määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
4. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 160 eurot 80 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
5. Valev Hirvesoo anti kohtu alla

§ 424lg 2 järgi süüdistatuna selles, et tema olles Tartu Maakohtu 10.09.2019.

a otsusega nr 1-19-7151 karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 26.09.2021 kella 03.50 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikajärve külas Saverna-Pilkuse tee

1. km-l mootorsõidukit Honda HR-V registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. MAAKOHTU OTSUS
2. Tartu Maakohus tunnistas Valev Hirvesoo 28.06.
3. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.09.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra. Liitkaristusest luges kohus kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva, saades ärakandmisele jäävaks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võttis kohus lisakaristusena Valev Hirvesoolt ära sõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks ja 2 kuuks. Menetluskuludena mõisteti Valev Hirvesoolt välja määratud kaitsja tasu ja sundraha, kokku 1083,20 eurot, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Riigi kanda jäi kaitsjatasust 214,60 eurot ning sundrahast 327 eurot.

1. Uuritud tõendite, tunnistaja L.K. u ja Valev Hirvesoo ütlustega luges maakohus tõendatuks, et Põlva maakonnas liiklusjärelevalvet teostanud politseinikud märkasid 26.09.2021 veidi enne kella 04.00 hommikul, et Pikajärve külas Saverna-Pilkuse tee
2. km-l pööras X talu hoovist välja sõiduk Honda HR-V. Nad otsustasid kontrollida juhi joovet ja peatasid sõiduki. Selgus, et sõidukit juhtis Valev Hirvesoo, kes jõudis enne peatamist sõita taluhoovist umbes 20-30 meetri kaugusele. Valev Hirvesoo ühes liitris väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetri 2 väljatrüki järgi 26.09.2021 kell 04.07 1,25 mg alkoholi, järelikult oli ta LS § 69 lg 2 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes.
3. Valev Hirvesoo tunnistati kriminaalasjas nr 1-19-7151 Tartu Maakohtu 10.09.
4. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning ta pani uue süüdistuses märgitud teo toime varasema karistuse kehtivuse ajal, mistõttu vastab tema tegu

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele.

5. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et Valev Hirvesoo ütluste järgi asus ta mootorsõidukit juhtima vahetult pärast seda, kui ta oli ära joonud 3-4 pitsi viina, teadis ta järelikult, et on alkoholijoobes. Kuna Valev Hirvesoo asus vaatamata eelnevale autot juhtima, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses Valev Hirvesoo otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

6. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning Valev Hirvesoo on süüvõimeline. Järelikult tuleb ta

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

1. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Valev Hirvesoo ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg alkoholi, mis ületab märkimisväärselt seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l). Samuti olid tunnistaja L.K. u ütluste kohaselt tal väliselt tajutavad joobe tunnused, sealhulgas oli tema reaktsioon aeglane. Kuna aeglase reaktsiooni tõttu on juhil oluliselt raskem reageerida õigeaegselt ja adekvaatselt liikluses ettetulevatele olukordadele, polnud Valev Hirvesoo ka väliselt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kuigi Valev Hirvesoo jõudis sõita oma koduhoovist vaid 20-30 meetri kaugusele, ei vähenda see tema süü suurust. Valev Hirvesoo ei lõpetanud sõitu enda tahtel, vaid tema tegevuse katkestasid politseinikud. Järelikult soovis Valev Hirvesoo alkoholijoobes olles sõita kodust kaugemale ja oleks toime pannud oluliselt ohtlikuma teo, kuid see ebaõnnestus üksnes tänu politseinike sekkumisele. Pidades silmas, et üldteadaolevalt liigub kella 04.00 ajal hommikul liikluses suhteliselt vähe inimesi, ei ohustanud Valev Hirvesoo samas väga paljude inimeste elu ja tervist ning see asjaolu vähendab mõnevõrra tema süüd suurust, kuid kokkuvõttes on süü suurus siiski üle keskmise.
2. Karistust raskendavasid asjaolusid pole, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus

§ 57lg 1 p 3 alusel Valev Hirvesoo kahetsust.

1. Valev Hirvesool oli 26.09.
2. a teo toimepanemise ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust

§ 424järgi.

Esimest korda tunnistati ta

§ 424järgi süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2016.

a otsusega nr 1-16-6821 ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, millest kandis kohe ära 1 kuu vangistust, tema katseaeg lõppes 21.02.

1. Seejärel pani Valev Hirvesoo 03.06.2019 toime uue samalaadse kuriteo, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 10.09.
2. a otsusega nr 1-19-7151 süüdi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. Mõistetud karistusest kandis Valev Hirvesoo kohe ära 1 kuu ja 28 päeva. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust jäeti taas

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Valev Hirvesoo kandis teist korda šokivangistust 15.11.2019-10.01.

1. Samuti pandi katseajaks talle mitmeid lisakohustusi, et ta tegeleks oma alkoholiprobleemiga ̶ ta pidi registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“, läbima selle programmi raames esmase hindamise teenuse ning tegema kriminaalhoolduse ajal alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse. Valev Hirvesoo katseaeg pidi lõppema 10.03.
3. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et Valev Hirvesoo juhtis 26.09.2021 (s.o ca 2 aastat pärast teise katseaja algust ning veidi enam kui 2 aastat pärast eelmist samalaadset 3 kuritegu) taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Samuti nähtub Tartu Maakohtu 14.01.
4. a määrusest nr 1-19-7151, et Valev Hirvesoo rikkus
5. a lõpupoole ka 2 korda registreerimiskohustust, mistõttu pikendati esialgset katseaega 2 kuu võrra, kuni 03.05.
6. Järelikult ei järginud Valev Hirvesoo lisaks katseajal uue samalaadse kuriteo toimepanemisele ka teisi kriminaalhoolduse nõudeid.
7. Valev Hirvesool on olnud mitmekümne aasta vältel alkoholiga probleeme, alkoholi tarvitamiste perioodid on korduvalt vaheldunud alkoholist mittetarvitamisega. Samuti on alkoholi tarvitamine viinud korduvalt kuritegude toimepanemiseni ja teda on varemgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiste eest karistatud. Viimase peaaegu 6 aasta jooksul (s.o alates Tartu Maakohtu 21.11.
8. a otsuse tegemisest) on püütud Valev Hirvesood 2 korda mõnekuuliste šokivangistustega korrale kutsuda ja teda on 2 korda allutatud aastatepikkusele kriminaalhooldusele, lisaks suunati ta viimase kriminaalhoolduse ajal mitme lisakohustuse abil oma alkoholiprobleemiga tegelema. Vaatamata eelnevale asus Valev Hirvesoo 26.09.2021 uuesti mootorsõidukit juhtima vahetult pärast viinajoomist, teades, et ta on alkoholijoobes, ning pani seega teadlikult ja tahtlikult taas toime uue samalaadse kuriteo. Järelikult pole Valev Hirvesoo varasematest meetmetest mingeid järeldusi teinud.
9. Kohtul ei tekkinud ka istungil Valev Hirvesoo vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et ta on tõsimeeli valmis oma aastakümnete pikkuse alkoholiprobleemiga tegelema. Nimelt selgitas Valev Hirvesoo, et ta pole ka pärast 26.09.2021 joobes juhtimist alkoholiprobleemiga seoses abi otsinud, vaid lubas üksnes 01.01.2022 endale, et ei tarvita enam kanget alkoholi. Kuigi Valev Hirvesoo ütles, et ta on kuni kohtuistungini seda lubadust täitnud, selgitas ta samas, et ta on varemgi alkoholiga pause pidanud, kuid seejärel on tulnud ette, et ta hakkab taas alkoholi tarvitama. Pidades silmas viimati märgitut, ei veena järjekordne mõnekuuline paus kohut, et Valev Hirvesoo on nüüd lõplikult muutnud oma aastakümnete pikkust alkoholi tarvitamise harjumust. Arvestades eelnevat, ei piisa Valev Hirvesoo puhul uute kuritegude ärahoimidseks leebest karistusest.
10. Kuigi Valev Hirvesoo palus end mitte vanglasse saata ja ka kaitsja palus kaaluda üldkasuliku töö määramist, pole see kohtu hinnangul võimalik. Alkoholijoobes juhtimised pole Valev Hirvesoo jaoks harvad või ühekordsed eksimused, vaid on tingitud tema märkimisväärselt pikast alkoholiprobleemist ning vastutustundetust suhtumisest enda ja kaasliiklejate elusse ja tervisesse. Pidades silmas, et Valev Hirvesoo pani praeguses asjas arutluse all oleva joobes juhtimise toime katseajal, ei piisanud tema puhul uute kuritegude ärahoidmiseks ka kriminaalhooldusametniku ca 2-aastasest järjepidevast järelevalvest ega võimalusest, et katseajal uue kuriteo toimepanemise korral võidakse ta saata aastateks reaalselt vanglasse. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et üldkasulik töö või mistahes muu vangistusest leebem abinõu on edaspidi tõhusam. Kriminaalhooldusametnik teeb samuti ettepaneku karistada Valev Hirvesood reaalse vangistusega, kuna tema näol on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes pole vaatamata varasematele korduvatele kriminaalhooldustele ega šokivangistustele oma käitumismustrit muutnud.
11. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused Valev Hirvesoole kuigi leebet karistust mõista. Joobes juhtimine on Eestis üks enim levinud kuritegu, millega seatakse igapäevaselt ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Seetõttu tuleb sellised kuriteod (eriti nende aastatepikkune järjepidev toimepanemine) otsustavalt hukka mõista.
12. Arvestades kõike eelnevat kogumis, nõustus maakohus prokuröriga, et Valev Hirvesoole tuleb mõista

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, mis ületab 4

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmist määra vaid 2 kuu võrra.

16.

§ 424

lg 4 p 2 alusel tuleb Valev Hirvesoolt lisakaristusena vältimatult ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades Valev Hirvesoo kuritegu ja isikut, põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust ning asjaolu, et eelmise süüdimõistva kohtuotsusega võeti juhtimisõigus ära 1 aastaks, leiab kohus, et praeguses asjas tuleb võtta juhtimisõigus ära 1 aastaks ja 2 kuuks.

1. Kohtu arvates ei lükka eeltoodud kaalutlusi ümber ka asjaolud, et Valev Hirvesoo peab ülal 2 alaealist last ja aitab eakat ema. Lapsed ja abivajav ema olid ka praeguse kuriteo toimepanemise ajal, kuid neistki ei piisanud, et Valev Hirvesoo väärtustaks oma vabadust ja lähedasi ning hoiduks uue kuriteo toimepanemisest. APELLATSIOON
2. Valev Hirvesoo kaitsja esitas apellatsiooni Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusele, milles palub nimetatud otsus tühistada mõistetud karistuse osas ning mõista kergem karistus kohaldades

§ 69lg 1 ja 3 sätteid.

1. Kaitsja viitab mitmetele Riigikohtu lahenditele (3-4-1-3-15, 1-17-1629, 1-20-6745), milles on selgitatud, et andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Kohtul tuleb põhjendada, miks täidab süüdistatava puhul tema isikut arvestades karistuse eesmärgid pikaajaline vangistus. Kriminaalkaristusena vabaduse võtmine pikemaks ajaks, kui seda nõuab süüdlase teo raskus, ei ole kooskõlas PS §-s 20 sätestatud meelevaldse vabaduse võtmise keeluga.
2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et Valev Hirvesoo süü suurus on üle keskmise. Kohus on teinud oletuslikke järeldusi selle kohta, kui kaugele Valev Hirvesoo tahtis sõita ja mis kõik oleks võinud juhtuda. Samal ajal on kohus märkinud ka seda, et üldteadaolevalt liigub kella 04.00 ajal hommikul liikluses suhteliselt vähe inimesi, Valev Hirvesoo ei ohustanud samas väga paljude inimeste elu ja tervist ning see asjaolu vähendab mõnevõrra tema süü suurust. Kohtu väited on vastuolulised. Ei olegi võimalik aru saada kas süü on suur, väike või väiksem.
3. Maakohus on karistuse mõistmisel ja süü suuruse hindamisel äärmiselt suurt tähelepanu pööranud isikule ja teda iseloomustavatele asjaoludele ning esikohale seadnud isiku varasema elukäigu. Apellant on seisukohal, et Valev Hirvesoo karistamine 2 aasta ja 4 kuu vangistusega on äärmiselt ebaõiglane ja ei vasta süü suurusele. Karistust mõistes peab olema selge karistuse eesmärk. Vangistus ei ole ainus abinõu, millega saab suunata kõiki isikuid õiguskuulekale käitumisele. Karistus peaks toimima nii karistusena toimepandud teo eest kui ka ennetava meetmena uute rikkumiste ärahoidmiseks. Karistamise klassikaliste funktsioonidena on õiguskirjanduses esile toodud neli funktsiooni: rehabiliteerimine, kättemaks, hirmutamineennetamine-ärahoidmine, isoleerimine. Käesolevas asjas on kohus läinud isoleerimise teed.
4. Eestis on välja arendamata alkoholismi varase avastamise ja alkoholismist loobumise nõustamise süsteem ning alkoholisõltuvuse ravivõimalused. Kuna alkoholism on oma olemuselt kompleksne haigus, vajab see ka kompleksset sekkumist. Alkoholi tarvitamise lõpetamine on ainult üks väike osa kogu raviprotsessist, olulisem osa tuleb alles peale seda. 5 Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et üldkasulikku tööd ei ole võimalik Valev Hirvesoo puhul kohaldada. Kohtu järeldusest võib välja lugeda seisukoha, et ainus võimalus joobes juhtimise eest karistada, on pikaajaline vanglakaristus. Kuna alkoholisõltuvuse ravi Eestis ei ole, siis ravime alkoholismi vanglaga. Kinnised asutused (vangla) annavad vaid teatud efekti, sest keskkond piirab alkoholi tarvitamist. Naastes vanasse keskkonda jätkab sõltlane oma harjumuspärast käitumismustrit. Ainult vabaduses olles saab isik ravida oma alkoholisõltuvust. Vangistus ei täida seda eesmärki, mis on vajalik süüdimõistetule.
5. Kaitsja leiab, et Valev Hirvesoole mõistetud liitkaristus tuleb asendada üldkasuliku tööga ja määrata lisaks käitumiskontrolli nõuetele talle

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustused ning täiendavalt on Valev Hirvesoo valmis võtma endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT). Vereproovi näidud esitab Valev Hirvesoo kriminaalhooldajale.

1. Tartu Ringkonnakohtu 22.08.
2. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 09.09.
3. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu karistuse mõistmisel. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse.
5. Käesolevas asjas ei vaidlustata teo toimepanemise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et Valev Hirvesoo pani 26.09.2021 toime talle süüks arvatud kuriteo ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Küll aga väärivad tähelepanu kaitsja argumendid Valev Hirvesoo süü suuruse hindamisel ja sellele mittevastava karistuse mõistmisel. 27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et

§ 69

lg 1 kohaselt on üldkasuliku tööga võimalik asendada vaid kuni kaheaastast vangistust. See põhimõte kehtib ka juhul, kui süüdistatavale tuleb mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, nii nagu seda tuleb teha Valev Hirvesoo puhul, kes pani uue kuriteo toime katseajal. Sellisel juhul tuleb karistuste liitmisel juhinduda

§ 65

lg-st 2, mis näeb ette, et uute kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra. Valev Hirvesoole mõistis Tartu Maakohus 10.09.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7151 karistuseks 2 aastat vangistust, millest on kandmata 1 aasta ja 10 kuud vangistust. See tähendab, et käeolevas asjas tuleks kõne alla vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vaid juhul kui Valev Hirvesoo süüle vastav karistus ei ületaks 2 kuud vangistust. Sellisel juhul oleks võimalik kohtuotsuste kogumis mõista

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks kuni 2 aasta pikkune vangistus.

1. Järgnevalt annabki ringkonnakohus hinnangu sellele, milline on Valev Hirvesoo teosüüle vastav õiglane karistus. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et süüteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis annaks aluse hinnata Valev Hirvesoo süüd keskmisest suuremaks. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg alkoholi, st 0,5 mg rohkem kogusest, millest 6 LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt algab alkoholijoove. Kahtlemata on tegemist sellise joobega, mis avaldub ka välistes tunnustes ja mille tuvastaski tunnistajana ütlusi andnud L.K. , kes viibis sündmuskohal abipolitseinikuna. Tema sõnul tuli Valev Hirvesoo suust alkoholilõhna, silmad punetasid ja reaktsioon oli aeglane. Valev Hirvesoo tunnistas alkoholi tarvitamist ja oli igati koostöövalmis, sh tunnistas enne alkomeetrisse puhumist, et on Covid positiivne, mis oli oluline informatsioon, et patrullpolitseinikud enda tervist ohtu ei seaks. Ehk kogumis saab öelda, et alkoholijoove ei olnud selline, mis oleks kuidagi mõjutanud Valev Hirvesoo arusaamisvõimet või liikumisvõimet (puuduvad viited sellele, et nt tema kõnnak oleks olnud häiritud) ja raskusskaalal saab seda pidada pigem keskmiseks.
2. Politseinikud pidasid Valev Hirvesoo kinni vahetult pärast seda, kui ta oli oma hoovist välja sõitnud. Autot sai ta juhtida vaid 20-30 m. Selle aja jooksul ei kujutanud tema juhitud sõiduk liiklusele suurt ohtu. Lisaks väga lühikesele läbitud vahemaale toimus rikkumine öösel enne kella 4, millal liiklus on väga väike ja võimalus kedagi maanteel kohata vähetõenäoline. Need teo asjaolud võimaldavad Valev Hirvesoo süüd pidada keskmisest väiksemaks põhjusel, et tema tegevus kujutas küll liiklejatele potentsiaalset ohtu, kuid selle realiseerumise tõenäosus oli väike. Maakohus on ekslikult leidnud, et see asjaolu, et Valev Hirvesoo sai sõita nii lühikest maad, tema süüd ei vähenda, kuna ta oleks sõitnud ilma kinni pidamata kodust kaugemale ja oleks toime pannud oluliselt ohtlikuma teo. Esiteks on fakt ikkagi see, et Valev Hirvvesoo sõitis objektiivselt väga lühikese maa. Teiseks ei ole Valev Hirvesoo küsitlemisel tegelikult välja selgitatud, kui kaugele ta soovis sõita ja kui suur oht liiklusele sellega oleks kaasnenud. Valev Hirvesoo sõnul tahtis ta kontrollida, kas tema auto tuled näitavad õigesti, kas neid oleks vaja reguleerida. Selleks ei ole vaja väga pikka maad sõita. Kokkuvõttes hindab ringkonnakohus Valev Hirvesoo teosüü keskmisest väiksemaks.
3. Lisaks eeltoodule esineb Valev Hirvesoo puhul üks karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades tuleks Valev Hirvesoole mõista

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksem karistus.

1. Süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid on võimalik karistuse mõistmisel arvesse võtta vaid eripreventiivse eesmärgi hindamiseks, ehk kuivõrd suur mõju on mõistetaval karistusel uute kuritegude ärahoidmisel. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et Valev Hirvesoo varasem käitumine näitab, et tema puhul on tulenevalt pikaaegsest alkoholi tarvitamisest suur risk, et ta jätkab liikluskuritegude toimepanemist. Paraku pole varasemad karistused, sh lühiajalised vangistused ja kriminaalhooldus tema käitumist muutnud. Seegi tegu on toime pandud katseajal. Seega ei saa mõistetav karistus olla vaatamata väiksemale teosüüle väga väike, sest ei täidaks sellisena kuritegude ärahoidmise eesmärki.
2. Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56lg 1 kohaselt arvestada ka üldpreventsiooni, ehk õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ennekõike peab aga mõistetav karistus vastama süüdlase süü suurusele ega tohi preventiivsetel eesmärkidel seda ületada. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu maakohtu üldsõnalise konstanteeringuga, et üldpreventiivsed kaalutlused ei võimalda kuigi leebet karistust mõista. Sellest võib tõepoolest teha kaitsja poolt toodud järelduse: „ ….et ainus võimalus joobes juhtimise eest karistada, on pikaajaline vanglakaristus.“ Selline lähenemine ei vasta karistuse individualiseerimise põhimõttele. Ebaõiglane ja ülemäära pikk vangistus ei ole õige ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Ennekõike on oluline karistuse vältimatus, mis tagab inimeste usalduse õigusekorra vastu. Samal eesmärgil peab karistus tunduma õiglane ka üldsuse silmis. 7

1. Lisaks põhikaristusele mõistis maakohus Valev Hirvesoole ka lisakaristuse, võttes temalt ära sõiduki juhtimise õiguse pikaks ajaks, üheks aastaks ja kaheks kuuks. See teenib ennekõike eripreventiivset eesmärki, mõjutades süüdlast viisil, mis takistab teda uusi liiklussüütegusid toime panemast. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellegagi, et põhikaristus ja lisakaristus koos ei oleks suuremad, kui seda nõuab toimepandud süüteo raskus. Maakohtu poolt mõistetud põhikaristus koos lisakaristusega ei vasta Valev Hirvesoo süü suurusele, ületades seda olulisel määral.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõike eelnevat arvesse võttes mõista Valev Hirvesoole ühe aasta pikkune vangistus, millest tuleb

68 lg 1 alusel lugeda kantuks tema eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.09.2021, s.o 2 päeva, saades nii ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Sellele tuleb liita

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 10.09.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7151 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Seega kujuneb Valev Hirvesoo liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mistõttu on juba ainuüksi vangistuse pikkusest tulenevalt võimatu selle asendamine üldkasuliku tööga. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda kaitseargumentidel üldkasuliku töö kohaldamiseks. Võib vaid märkida, et Valev Hirvesoo ei ole oma vabaduses viibitud aega panustanud alkoholiprobleemiga tegelemisse, ega teadvustanud endale sedagi, et joobes olles ei tohi autorooli istuda, mis ongi viinud ta järjekordse kuriteo toimepanemiseni. Karistus ei saa olla selline, mis järgib vaid süüdlase huvisid, tema ravivajadust, vaid peabki täitma kõiki neid eesmärke, millele apellant on oma kaebuses viidanud. 35. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28.06.2022. a otsuse osaliselt, s.o Valev Hirvesoole mõistetud karistuses ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ning kandmisele jäävas lõplikus karistuses.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab Valev Hirvesoole karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistust, millest loeb kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks

§ 65lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Valev Hirvesoo kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
2. Valev Hirvesoo kaitsja vandeadvokaat Marina Valge esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 24 minutit, kaitsealuse nõustamiseks 15 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 108 minutit, mille eest taotleb tasu 160,80 eurot (sh käibemaks 26,80 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulud 160,80 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8