Obsah (9)

§ 82§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158§ 159§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-106840 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ajaliselt esimese leppetrahvinõude 14.03.2019, mille maksetähtaeg oli 28.03.

1. See tähendab, et 14.03.2019 esitatud leppetrahvinõude tasumise tähtpäev oli 28.03.2019 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 29.03.2019 ja oleks aegunud 29.03.
2. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.03.2022, s.o enne nõude aegumist. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kuivõrd juba ajaliselt esimene hageja esitatud leppetrahvi nõue ei ole aegunud, ei saa aegunud olla ka kõik ajaliselt järgnevad leppetrahvid. 15.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

1. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on 13 korral parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi summas 13x40 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu. Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne 4 õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2. Kuivõrd asjas puudub vaidlus, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik, on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 57 eurot. Kostja jättis 14.03.2019, 23.05.2019, 19.06.2019, 05.09.2019, 11.10.2019, 07.11.2019, 23.01.2020, 11.06.2020, 27.08.2020, 29.10.2020, 11.12.2020, 22.01.2021 ja 23.01.2021 kuupäevadel lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 8 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 520 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost numbrimärgiga XXXXXX, millel on kuupäev, millal on sõiduauto parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal (dtl 29-53). Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta (dtl 55-59). Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklas parkis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist

§ 101lg 1 p 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid kogusummas 520 eurot. 18. Lisaks leppetrahvidele nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile saadetud päringute eest riigilõivude tasumisega.

§ 1132

lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Hageja on teinud 10 päringut Transpordiametile sõiduki omaniku teadasaamiseks (dtl 88). Kohtu hinnangul ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud sissenõudmiskuluna st hüvitisena meeldetuletuskirjade saatmise eest, kuivõrd tegemist on menetluskuluga – dokumentaalse tõendi saamise kuluna ja kohus otsustab selle kulu väljamõistmise menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise korras. 19. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

§ 108lg 1 alusel rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 520 eurot. Menetluskulude jaotus 20. Ts

MS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

1. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 175 eurot.
2. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 175 eurot põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka Transpordiametile päringu tegemiseks tasutud riigilõivud kokku summas 10 eurot. 5 TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on kandnud kulu Transpordiametile registripäringu tegemise eest summas 10 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja kulu registrisse päringu tegemiseks tuleb käsitleda menetluskuluna. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kohtule liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta. Kohus leiab, et Maanteeametile liiklusregistri päringu tegemise kulu summas 10 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 180 eurot (riigilõiv summas 175 eurot + registripäringu kulu summas 10 euro) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
3. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks seega 185 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
4. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6