Obsah (8)

§ 118§ 121§ 418§ 64§ 65§ 68§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-419 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuu

§ 118

lg 1 p 1,2; § 121 lg 2 p 3 ja § 418 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. märtsi 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Sergei Lehismaa kaitsja advokaat Robert Sprengk Süüdistatav Sergei Lehismaa Isikukood 37005082233, elukoht puudub, viibib Viru vanglas; kodakondsus puudub, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 8 korral; tõkend – vahistamine alates
2. septembrist 2020 Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatava kaitsja advokaat Robert Sprengk RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2022 otsus muutmata ning Sergei Lehismaa kaitsja apellatsioon rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Tartu esinduse kasuks 248,40 eurot, sh käibemaks 41,40 eurot, advokaat Robert Sprengki poolt Sergei Lehismaale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Sergei Lehismaalt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 248,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Sergei Lehismaad süüdistatakse selles, et tema
4. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil XXX tulistas alaealise (16-aastase) K.K.K. i juuresolekul üks kord M.R. i vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast. Vastavalt isiku ekspertiisi aktile nr 20E-IDI0076 esinesid M.R. il haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul), antud vigastus arvestades võõrkeha haavakanali lõpus, tekkis tulirelva, mille pihtamislaenguks võis olla kuul, toimel. Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. M.R. i paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Oma teoga pani S. Lehismaa toime tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, s.o.

§ 118lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse S. Lehismaad selles, et olles eelnevalt karistatud

1. mail 2003 IdaViru Maakohtu otsusega KrK § 100, § 15 lg 2- § 101 p 5 järgi;
2. novembri 2003 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7 ja 8 järgi ning Viru Maakohtu
3. detsembri 2014 otsusega

§ 121järgi, peksis 6.

septembril 2020 kella 05:00 paiku aadressil XXX asuva korteri esikus peale tuvastamata tulirelvast kannatanu M.R. i vasaku reie piirkonda tulistamist koos K.K.K. iga kannatanut M.R. i jalaga, lüües teda pea, keha ja vigastatud jala piirkonda. Oma tegevusega tekitas S. Lehismaa M.R. ile tugevat füüsilist valu. Oma teoga pani S. Lehismaa toime korduvalt teise inimese valu tekitava väärkohtlemise, s.o.

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S. Lehismaad selles, et olles eelnevalt karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu

1. augusti 2002 kohtuotsusega KrK § 207 lg 3¹ järgi,
2. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal, aadressil XXX tulistas temal kaasas olnud tuvastamata tulirelvast, mille omandas tuvastamata ajal, omamata seejuures vastavat relvaluba, üks kord M.R. i vasaku jala reie piirkonda. SA Ida-Viru Keskhaiglas toimunud operatsiooni käigus eemaldati M.R. il vasaku jala haavakanali lõpust kuul. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 20E-TB0115 kuulub ekspertiisiks esitatud püstolipadruni kaliiber 9x17 mm tehasetoodanguna valmistatud kuul laskemoona komponentide hulka. /Kuul on RelvS § 17 lg 1 p 3 järgi padrunikomponent./ Esitatud kuul on lastud 9x17 mm kaliibrilisest püstolist, mille rauaõõnel on 6 parempidist 0,7 kuni 0,8 mm laiust vindivälja, nt Sig Sauer P230, Llama Especial, Mauser HSC, Feg PPH, Feg PA-63, Tanfoglio GT380 jpt. /Lähtudes Relvaseaduse §-st 12 lg 3, tulirelvad liigitatakse relvaraua õõne järgi ning selle paragrahvi lg 3 p2 kohaselt vintraudne on tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned./ Oma tegevustega rikkus S. Lehismaa Relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 2 /piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele/ ja lg3 /piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel/, RelvS § 32 lg 1 /piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba/, RelvS § 45 lg 1 /relva ja laskemoona võib hoida isik, 2 kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena/. Oma teoga pani S. Lehismaa toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 418lg 2 p 1 järgi.

Maakohtu otsus 25. märtsi 2022 otsusega tunnistas Viru Maakohus S. Lehismaa süüdi

§ 118lg 1 p 1,2 järgi ning mõistis talle karistuseks 9 aastat vangistust.

S. Lehismaa tunnistati süüdi ka

§ 418

lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 3 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistus kohus S.

Lehismaale liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 1 aluses suurendas kohus mõistetud karistust 15.

veebruari 2021 otsusega mõistetud karistuse 2 aasta vangistuse võrra ja mõistis S. Lehismaale liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvas kohus maha kantud karistuse osa, s.o 1 aasta 22 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks S. Lehismaale 9 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka S.

Lehismaa vahi all viibitud aja alates

1. septembrist 2020 kuni
2. märtsini 2021, s.o. 5 kuud 20 päeva ning luges S. Lehismaa lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus
3. märtsi
4. Süüdistus

118 lg 1 p 1, 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Kohus leidis esmalt, et tunnistajate K.K.K. i ja E.K. i ütlused ei ole eluliselt usutavad ega ka usaldusväärsed. Samuti luges kohus ebausaldusväärseteks S. Lehismaa ütlused, sest need olid vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu M.R. kinnitas kohtuistungil, et teda tulistas vasakusse reide S. Lehismaa. Seejärel lõi K.K.K. teda vastu vigastatud jalga ja ka S. Lehismaa lõi teda korduvalt. Kohus leidis, et kannatanu sellekohaseid ütlusi kinnitavad kiirabikaart ja patsiendikaart. Kiirabikaardi 10368215JÄRVE9220200906052557 kohaselt toimetati M.R.

1. septembril 2020 Kohtla-Järvel XXX trepikojast teadmata relvast tekitatud haavaga haiglasse, kus tuvastati, et M.R. i on ka pekstud. Diagnoositi reieluu murd, lahtine puusa- ja reiehaav, lasuvigastus. Patsiendikaardi nr 20-085864 kohaselt tuvastati M.R. il
2. septembril 2020 luumurd nähtava dislokatsiooniga pikkusesse või nurka suurtel toruluudel. Tunnistaja E.M. kinnitas kohtus, et
3. septembril 2020 olid tema juures külas M.R. , E.K. ja S. Lehismaa ning E.K. poeg S.K. . E.K. ja Sergei läksid umbes 15 minuti pärast ära, jättes lapse tema juurde. E.K. tuli tagasi tunni aja pärast. M.R. il ei olnud värskeid vigastusi ja tema juures ta ka vigastusi ei saanud. Konflikti tema juures ei olnud. Vastu hommikut helistas talle E.K. , kõne oli segane, et õues midagi toimus, trepil on veri. Siis helistas talle M.R. ja ütles, et on haiglas, teda tulistati E.K. juures. Ütles, et koju tulid E.K. vanem poeg ja Sergei. M.R. ei öelnud, kes teda tulistas. Pärast rääkis M.R. , et teda tulistas Sergei, K. viis sissekäiku ja ütles, et ta ei karjuks, naabrid kutsusid kiirabi. 3 Kohus leidis, et tunnistaja E.M. ütlusi saab kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuna ta sai sündmuste asjaoludest teda kannatanult, kes oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Tunnistajad N.V. ja A.F. , kes elasid E.K. i korterist korrus allpool, kuulsid
4. septembri 2020 varahommikul korterist nr 22 karjeid ja müra, keegi nagu kukkus. Siis läksid kolm meest trepikotta. N.V. kutsus politsei. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakti 20E-IDI0076 kohaselt esinesid M.R. il haiglasse pöördumisel haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul). Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. M.R. i paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Kohus leidis, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega on kinnitust leidnud, et
5. septembri 2020 varahommikul tulistati Kohtla-Järvel XXX korteris kannatanut vasakusse reide, millega tekitati temale süüdistuses nimetatud vigastused. Samuti peksti M.R. i, millega tekitati talle füüsilist valu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning M.R. i paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Ülaltoodu alusel luges kohus tõendatuks

118 lg 1 p 1,2 objektiivse teokoosseisu. Analüüsides seda, kas raske tervisekahjustuse ja kehalise väärkohtlemise M.R. i suhtes pani toime S. Lehismaa, leidis kohus järgmist. Kannatanu M.R. kinnitas kohtus, et just S. Lehismaa, kellega ta oli tutvunud

1. septembril 2020 E.M. juures, tuli ööl vastu
2. septembrit 2020 E.K. i korterisse ning tulistas talle vasakusse reide. Pärast seda lõi teda jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Kohus tuvastas, et kannatanu sellekohased ütlused on kooskõlas ka äratundmiseks esitamise protokolliga, kus M.R. tundis esitatud fotodelt ära S. Lehismaa kui isiku, kes haaras püstoli ja vajutas päästikule. Asjaolu, et M.R. ütles politseile sündmuskohal, et ei tea, kes teda tulistas, tulenes tema sõnul sellest, et ta oli tugevast valust šokis. Kohus pidas sellist seletust eluliselt usutavaks. Politsei rinnakaamera salvestisest on näha, millises seisundis viibis kannatanu
3. septembri 2020 varahommikul. Teda tulistati, ta sai laskehaava ning tundis tugevat valu. Toimunu tõttu oli kannatanu kohtu arvates sellises seisundis, mis ei võimaldanud tal anda adekvaatseid seletusi. Kohus asus seisukohale, et M.R. i ütlused on usaldusväärsed ning kinnitust leidnud teiste asjas kogutud tõenditega. M.R. osutab otse S. Lehismaale kui kuriteo toimepanijale. M.R. ja S. Lehismaa ei ole üksteisega tuttavad ning kohtu hinnangul ei ole kannatanul alust laimata S. Lehismaad. S. Lehismaa ütlustesse, et kannatanu laimab teda, sest tal oli kannatanuga varem baaris konflikt ning politsei on huvitatud tema kinni pidamisest, suhtus kohus kriitiliselt. Kannatanu seletas, et ta ei mäleta mingeid konflikte S. Lehismaaga. Samuti on vähetõenäoline, et politseitöötajatel on erisuhtumine justnimelt S. Lehismaasse. N.V. , kes elab korrus allpool, selgitas kohtus, et kuulnud karjeid korterist 22, läks ta ukse juurde ja nägi uksesilmast, et kolmandale korrusele tulid kaks meest ja kannatanu. Trepikoda oli 4 valgustatud. Üks mees oli noor, 18-20 aastane, pikemat kasvu ja teine tumeda peaga 45-50 aastane. Ka tema elukaaslane A.F. vaatas uksesilmast ja kirjeldas talle isikuid. Politseis tundis fotodelt ära isiku elukaaslase kirjelduste järgi. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt, tundis N.V. esitatud fotodelt ära S. Lehismaa, keda ta nägi läbi uksesilma
4. septembril 2020 kella 05.00 paiku trepikojast lahkumas. Tunnistaja A.F. ütluste kohaselt nägi ta ööl vastu
5. septembril 2020 pärast ülemisel korrusel toimunud kaklust ja karjumist uksesilmast kahte meest 3 ja 4 korrusel vahel rääkimas. Siis tuli nende juurde veel noorem mees ja kui oli näha politsei vilkureid, vanem mees lahkus. Kohus leidis, et kuivõrd N.V. ja A.F. jälgisid sündmusi uksesilmast korda mööda, siis sellest tingituna esinevad nende ütlustes mõned ebaolulised vastuolud. Uurimiseksperimendi protokollist nähtuvalt tehti eksperimendi käigus kindlaks, et läbi korteri nr 18 uksesilma võib hästi näha inimest, kes läheb trepist alla 4 korruselt 3 korrusele. Arvestades uurimiseksperimendi tulemusi, leidis kohus, et N.V. ja A.F. võisid enda korteri uksesilmast näha piisavalt hästi trepikojas viibivaid isikuid, et jätta meelde nende välimus ja tunda isik ära fotode järgi. Tuginedes asitõendite vaatlusprotokollidele, läbiotsimise protokollile, tunnistaja Z.K. ütlustele ja S. Lehismaa kinnitusele, et Selveri juures viibiv meesterahvas on tema, leidis kohus, et
6. septembril 2020 Kohtla-Järvel XXX juures kõndiva meesterahva riietus on sarnane kaupluse Selver juures oleva meesterahva riietega ning S. Lehismaa elukohast ära võetud riideesemetega (musta värvi Nike matkajalatseid, musta värvi dressipluusi Adidas). Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et
7. septembril 2020 kell 05:08:25 Kohtla-Järvel XXX maja juures kõndiv meesterahvas oli S. Lehismaa. S. Lehismaa end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning väitis, et ööl vastu
8. septembrit 2020 kuskil kesköö paiku läks ta ühe naistuttava juurde Outokumpu tänaval ja oli seal kuni hommikuni, poole kuueni. Lahkus sealt 10 minutit enne takso kutsumist, läks poe juurde, kutsus takso ja sõitis koju. Tema pole M.R. it jalga tulistanud. S. Lehismaa keeldus avaldamast naistuttava nime ja elukohta, kelle juures ta väidetavalt ööl vastu
9. septembrit 2020 viibis. Kohus leidis, et kuigi S. Lehismaa esitas kohtus alibi ei ole süüdistatav esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal teises kohas. Uurimisasutusel ja kohtul puudus võimalus S. Lehismaa ütluste kontrollimiseks. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt teatati sündmusest
10. septembril 2020 kell 05:04:
11. Asjaolu, et S. Lehismaa vahetult pärast kuriteo toimepanemist (
12. septembril 2020 kell 05:08:25) viibis Kohtla-Järvel XXX maja juures, sealt läks kaupluse Selveri juurde, kus ootas ja seejärel istus taksosse, lükkab ümber S. Lehismaa ütlused, et ta viibis Kohtla-Järvel Outokumpu tänaval tuttava naisterahva juures, sest selleks, et Outokumpu tänavalt sattuda Selveri juurde, ei ole vaja minna XXX kaudu vanalinna poole. Kohus uuris ka alla 14-aastase isiku S.K. K. i ülekuulamise salvestist, milles viimane väitis, et käis emaga tema sõbranna juures. Tänaval kohtusid nad mehega, kes tuli nendega sinna kaasa. Varem on ta seda meest samuti näinud, käisid koos kalal. Kodus, kui ta magas, kuulis karjeid ja pauku, hakkas nutma. Nende juures oli ka ema sõber M.R. , K. oli baaris ja tuli mingi mehega, kellel oli must jope. Mees sarnanes mehele, kellega nad koos külas olid. 5 Tunnistajad E.M. ning kannatanu M.R. ja süüdistatav S. Lehismaa kinnitasid kohtus, et E.K. tuli
13. septembril 2020 päeval E.M. le külla koos oma poja S.K. i ja S. Lehismaaga. Seega tuleneb S. K. i ütlustest, et ööl vastu
14. septembrit 2020 nende korterisse tulnud mustas jopes mees sarnanes S. Lehismaaga. DNA ekspertiisi akti 20E-GE1054 kohaselt musta värvi dressipluusilt (Adidas, mis võeti ära läbiotsimisel S. Lehismaa korteris) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M.R. i DNA-profiiliga. Peamine DNA-profiili saamine on 1023 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb M.R. ilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjali pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. DNA saadi dressipluusi vasaku varruka ülemisel poolel olnud veremäärdumisest ning seega ei pea kohus usutavaks, et M.R. i DNA sattus S. Lehismaa dressipluusile nende kokkupuutel E.M. korteris samasse kohta, kus oli ka veremäärdumine. Peale selle kinnitas E.M. , et M.R. il ei olnud tema juures olles värskeid vigastusi ning seega ei saanud tema veri sattuda S. Lehismaa dressipluusi varrukale E.M. korteris viibimise ajal. S. Lehismaa kätelt võeti
15. septembril 2020 lasujäägi proovid. Lasujäägi andmelehe kohaselt on tulistamisest möödas rohkem kui 72 h ning käed mitu korda puhtaks pestud. Lasujäägi ekspertiisiakti 20E-AE0005 kohaselt proovidelt, mis on võetud S. Lehismaa kätelt, leidub üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Suure ajavahemiku tõttu (4 päeva) uuritava sündmuse ja proovide võtmise vahel ei ole võimalik seostada kätelt leitud lasujäägi osakesi uuritava sündmusega. Dressipluusilt Adidas võetud proovides leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Taskute piirkonnast võetud proovidel leidub lasujäägi osakesi ohtralt. Rihmaga teksapükstelt leiti parema tasku piirkonnast üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Ekspert Meelis Toomet selgitas kohtuistungil, et tulirelva kasutamisel jäävad lasujäljed kätele ja riiete varruka otstele, taskutesse ja mujale piirkondadele kanduvad nad siis, kui käed pannakse taskusse ja toimub teine kandumine. Võib toimuda ka vastupidine kandumine, kui panna puhas käsi määrdunud taskusse. S. Lehismaa selgitas kohtuistungil, et enne 5-
16. septembrit 2020 ta ei kasutanud tulirelva. Augusti lõpus 2020 kasutas I.G. ile kuuluvat trumliga revolvrit metsas pudelite pihta tulistamiseks. S. Lehismaa ei ole kohtuistungil teatanud I.G. i andmeid, et kohtul oleks võimalus tema sellekohaseid ütlusi kontrollida. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid – kannatanu M.R. i ütlusi, kes osutab S. Lehismaale kui isikule, kes pani toime tema vastu kuriteo; tunnistaja E.M. ütlusi, kes kinnitas, et pärast sündmust rääkis M.R. talle, et teda tulistas Sergei; tunnistaja S. K. i ütlusi, kes seletas, et nende korteris oli S. Lehismaale sarnane mees ja tunnistaja kuulis karjeid ja pauku; tunnistajate N.V. i ja A.F. ütlusi, mille kohaselt nad nägid trepikojas ka vanemat meesterahvast ning äratundmiseks esitamise protokolli, kus N.V. tundis S. Lehismaa ära; asitõendi vaatlusprotokolle, kus turvakaamerate (Kohtla-Järve Järveküla tee maja 60 juures ja Selveri juures) salvestistest on näha ühte ja sama isikut, läbiotsimise protokolli, DNA ja lasujäägi ekspertiisi akte, mille abil on kindlaks tehtud, et vahetult peale kuritegude toimepanemist viibis S. Lehismaa kuriteo paiga lähedal; tema dressipluusilt Adidas on leitud kannatanu M.R. i DNA täisprofiil ja tulirelvast tulistamisel tekkinud põlemisjääke ning põlemisjääkide leidmist ka S. Lehismaa kätelt, luges kohus tuvastatuks, et
17. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil 6 XXX tulistas S. Lehismaa alaealise K.K.K. i juuresolekul üks kord M.R. i vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast ja seejärel koos K.K.K. iga lõi kannatanut M.R. i jalaga, lüües teda pea ja keha piirkonda. Kohtule esitatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti põhjal on tuvastatud, et M.R. il esines haiglasse saabumisel haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul). Eksperdi hinnangul põhjustas see kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kaitsja leidis kohtuistungil, et raske tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule ja üle 4 kuu kestev tervisehäire ei ole tõendatud. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud.

§ 118lg 1 p 1 järgi objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele

§ 118lg 1 p-des 1-7 loetletud tunnusele.

Oht elule (p 1) on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Seega peab objektiivse koosseisu realiseerumises esinema teise inimese tervise kahjustamine ning tagajärjena esinema raske (eluohtlik) tervisekahjustus. Oht elule on tuvastatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Samas ekspertiisiaktis on märgitud, et M.R. i paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Samuti nähtub perearsti vastusest, et M.R. i töövõimetuslehte pikendati

1. oktoobrini 2020, käib karkudega. Tervenemisprotsess võib venida kuni poole aastani. Lisaks selgitas M.R. kohtuistungil, et käis karkudega peaaegu 10 kuud. Seega on isiku kohtuarstliku ekspertiisi, perearsti tõendi ja kannatanu ütlustega tõendatud, et M.R. ile tekitati eluohtlik tervisekahjustus, mis kestis vähemalt neli kuud. Kohus leidis, et kuna M.R. i tulistamine ja seejärel peksmine toimus ühel kohal, ühel ajal ja vahetult teine teise järel, tuleb kogu S. Lehismaa tegevus
2. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil XXX kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1,2 järgi, s.o saabunud enamohtliku tagajärje järgi.

Süüdistus

418 lg 2 p 1 järgi S. Lehismaad süüdistatakse

§ 418lg 2 p 1 järgi selles, et olles eelnevalt karistatud Kr

K § 207 lg 3¹ järgi,

1. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal, tulistas temal kaasas olnud tuvastamata tulirelvast, mille omandas tuvastamata ajal, omamata seejuures vastavat relvaluba, üks kord M.R. i vasaku jala reie piirkonda. SA Ida-Viru Keskhaiglas toimunud operatsiooni käigus eemaldati M.R. il vasaku jala haavakanali lõpust kuul. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 20E-TB0115 kuulub ekspertiisiks esitatud püstolipadruni kaliiber 9x17 mm tehasetoodanguna valmistatud kuul laskemoona komponentide hulka. Esitatud kuul on lastud 9,17 mm kaliibrilisest püstolist, mille rauaõõnel on 6 parempidist 0,7 kuni 0,8 mm laiust vindivälja, nt Sig Sauer P230, Llama Especial, Mauser HSC, Feg PPH, Feg PA-63, Tanfoglio GT380 jpt. 7 Kohus luges tuvastatuks, et
2. septembril 2020 umbes kella 05.00 ajal, aadressil XXX tulistas S. Lehismaa temal kaasas olnud tuvastamata relvast, üks kord M.R. i vasaku jala reie piirkonda. Ekspert Pjotr Korneitšuk andis ütlusi, et ekspertiisiks esitati püstoli parduni kuul kaliibriga 9,17 mm ning see on tulirelva laskemoon. Aktis loetletud püstolid on tulirelvad ja see ei ole piiratud nimekiri. Kuul on padruni komponent. Kohus, tuginedes isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktile, tulirelva ekspertiisiaktile ja eksperdi P. Korneitšuk ütlustele, luges tuvastatuks, et kannatanule tulistati reide tulirelvast. Kaitsja väitel ei ole kogutud tõenditega tuvastatud, et
3. septembril 2020 tulistati kannatanu reie piirkonda tulirelvast, sest ei ole esitatud tõendeid, et tulirelva eksperdile esitati just kannatanu jalast operatsiooni käigus äravõetud kuul. Kohus kaitsjaga ei nõustunud. Kiirabikaardil on märgitud „hetkel teadmata relvast tekitatud jalahaav“; patsiendi kaardilt nähtub, et patsiendil esineb vasaku reieluu killustunud murd, selles kohas ka kuul pehmetes kudedes; ekspertiisiaktist tuleneb, et ekspertiisiks oli esitatud mh SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarne epikriis nr 61128154 millega on tuvastatud, et kannatanul oli haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus. Asitõendi (kuuli) vaatlusprotokollist koos fototabeliga, mis koostati
4. septembril 2020, nähtub, et kuul on plastikust läbipaistvas topsikus. Topsi läbipaistva osa peal on valget värvi silt, millel kiri „M.R. ja triipkoodi all isikukood xxxxxxxxx“. Edasi kirjeldatakse kuuli. Fototabelist on näha topsik kuuliga, silt ja ka kuul. Kohtu hinnangul on asitõendi vaatlus protokolliga tõendatud, et kuuliga topsik on edastatud menetlejale raviasutuse poolt ning sama kuul on edastatud EKEI-sse ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisiaktist ja fototabelist on näha, et tegemist sama topsikuga ja sama kuuliga. M.R. selgitas kohtuistungil, et algul ta arvas, et teda lasti traumapüstoliga, seepärast rääkis nii ka arstidele. Kohus möönis, et tavainimene, kes ei puutu kokku relvadega, ei pruugigi vahet teha tulirelval ja traumapüstolil. S. Lehismaa kätelt võeti
5. septembril 2020 lasujäägi proovid. Lasujäägi ekspertiisiakti 20E-AE0005 kohaselt leidub S. Lehismaa kätelt võetud proovides üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Suure ajavahemiku tõttu (4 päeva) uuritava sündmuse ja proovide võtmise vahel ei ole võimalik seostada kätelt leitud lasujäägi osakesi uuritava sündmusega. Dressipluusilt Adidas võetud proovides leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Taskute piirkonnast võetud proovidel leidub lasujäägi osakesi ohtralt. Rihmaga teksapükstelt leiti parema tasku piirkonnast üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Seega on lasujäägi ekspertiisiaktiga tuvastatud, et
6. septembril 2020 öösel S. Lehismaal seljas olnud Adidas dressipluusil leidub ohtralt lasujäägi osakesi. Kohus ei pidanud usutavaks S. Lehismaa esitatud versiooni, et tema käis 2020 augusti teises pooles metsas laskmas pudelite pihta enda tuttavale kuuluvast relvast. 8 Ida Prefektuuri vastuse kohaselt ei oma S. Lehismaa kehtivat relvaluba ega seaduslikke tulirelvi. S. Lehismaa on varasemalt karistatud tulirelva ebaseadusliku hoidmise ja kasutamise eest, tegu on kehtiva karistusega. Eeltooduga luges kohus tuvastatuks, et S. Lehismaa käitles korduvalt ebaseaduslikult tulirelva, omamata selleks relvaluba ning olles eelnevalt sama teo eest karistatud s.o pani toime

§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus Karistuse mõistmisel S. Lehismaale arvestas kohus asjaoluga, et süüdistatav pani toime esimese ja teise astme kuriteod otsese tahtlusega. S. Lehismaa poolt toimepandud kuritegu oli suunatud teise isiku tervise vastu ning see oli seotud tulirelvaga. Kohtu hinnangul oli S. Lehismaa süü suurus keskmisest suurem. S. Lehismaa on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja 58 mõttes puuduvad.

Kohus arvestas S. Lehismaa isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete kuritegude toimepanemise eest ning et S. Lehismaa vabanes viimase, 20-aastase vangistuse järel 22. juunil 2020, s.o 2,5 kuud enne uue kuriteo toimepanemist. Kohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale S. Lehismaale reaalne vangistus talle süüks arvatud kuritegude eest ettenähtud karistuste sanktsioonide keskmise määra lähedases määras. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Lehismaa kaitsja, kes palub Viru Maakohtu otsuse viimase suhtes täielikult tühistada ja süüdistatav talle

§ 118lg 1 p 1,2 ja § 418 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistustes õigeks mõista.

Alternatiivselt palub kaitsja tühistada S. Lehismaa süüdimõistmine

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi ja kvalifitseerida süütegu ümber

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Samuti taotleb kaitsja alternatiivselt kergendada S. Lehismaale mõistetud karistusi ja mõista talle kergem liitkaristus. Süüdistus

§ 118lg 1 p 1,2 järgi.

Kohtuotsusest nähtuvalt S. Lehismaa ennast süüdi ei tunnistanud. S. Lehismaa eitab M.R. i tulistamist ja peksmist ning tulirelva kasutamist. S. Lehismaa sõnul viibis tema väidetava tulitamise ajal külas oma teisel naistuttaval. Kohus ei pidanud S. Lehismaa ütlusi usaldusväärseteks, sest need olid kohtu hinnangul vastuolus teiste tõenditega. Kohus pole aga konkreetselt nimetanud, millises osas ta S. Lehismaa ütlusi usaldusväärseteks ei pea, kuid võib selgelt aru saada, et kohus pidas S. Lehismaa ütlusi ebausaldusväärseteks kogu tema ütluste osas. 9 Kaitsja leiab, et kohus on süüdistatava ütlused lugenud ebausaldusväärseks ainult üldiselt ja pole põhjendanud, milles need on vastuolus teiste tõenditega. Tegemist on kaitsja arvates kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kaitsja on seisukohal, et M.R. i ütlused selle kohta, et teda tulistas S. Lehismaa, ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustega, vastuolus politseiametnike rinnakaamerate salvestistega ning vastuolus patsiendikaardiga. Politseiametnike rinnakaamerate salvestiste kohaselt ütles kannatanu, et teda tulistas tundmatu meesterahvas ja ta teda ei tunne. Kannatanu oli politseiametnike küsimustele vastates adekvaatne, sai küsimustest aru ja vastas nendele selgelt. Mingeid tunnuseid selle kohta, et kannatanu ei taju olukorda ja ei saa sellest aru, ei esinenud. Samas on asjas kogutud muude tõendite kohaselt vaieldamatult selge, et kannatanu ja S. Lehismaa olid eelmise päeval koos viibinud ja neid oli omavahel tutvustatud. Seetõttu pidi kannatanu S. Lehismaad tundma ja S. Lehismaa ei saanud olla kannatanu jaoks tundmatu. Seega saab politseiametnike rinnakaamerate salvestistest järeldada, et kannatanut ei tulistanud S. Lehismaa. Patsiendikaardi kohaselt on kannatanu öelnud, et tundmatud isikud ründasid teda. Kuna on ilmselt teada, et kannatanu tundis ründe ajal S. Lehismaad, siis S. Lehismaa ei saanud olla tema jaoks tundmatu isik ning järelikult S. Lehismaa ei olnud ründaja. Kannatanu on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et teda tulistas tundmatu isik. Kannatanu on seda erinevust põhjendanud šokiseisundiga. Samas nii politseiametnike rinnakaamerate salvestistest kui patsiendikaardist on nähtav, et kannatanu oli adekvaatne ja sai toimunust ning küsimustest aru. Seega on kannatanu ütlused vastuolus teiste tõenditega ja on teda tulistanud isiku osas diametraalses vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Seega esineb kahtlus, et kannatanut võidi mõjutada süüdistavale osutamises. Kohus on täiesti valesti hinnanud tunnistajate N.V. i ja A.F. ütlusi ja hinnanud valesti ka äratundmiseks esitamise protokolli. Äratundmiseks esitamise protokollis tunnistaja N.V. ütles, et mees fotol nr 2 sarnaneb oma üldiste tunnuste järgi mehele, keda ta nägi läbi uksesilma. Kohtus antud ütluste kohaselt tunnistaja N.V. süüdistatavat ei näinud, vaid tema elukaaslane kirjeldas talle süüdistatavat. Seega esiteks ei tundnud tunnistaja N.V. äratundmisel süüdistavat ära, millele ta viitas ka oma kohtus antud ütlustes, vaid tundis ära ainult sarnasuse üldiste tunnuste järgi. Teiseks ei tundnud ta ka üldiste tunnuste järgi ära vastavalt tema poolt nähtule, vaid teise isiku kirjelduse järgi. Samas kõige olulisem on see, et tunnistaja A.F. kohtus antud ütluste kohaselt tema ei kirjeldanud N.V. ile meest, keda ta koridoris nägi ja tema seda meest ära ei tunne. Seega esineb kahtlus, et äratundmiseks esitamisel võidi tunnistaja N.V. it mõjutada süüdistavale viitamiseks. Tunnistajate N.V. i ütlused pole ülaltoodud põhjusel usaldusväärsed ja äratundmiseks esitamise protokoll pole usaldusväärne tõend. Tunnistaja E.M. ütlused selle kohta, et M.R. ütles talle, et tulistas Sergei, ei ole lubatud tõend. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles M.R. seda talle alles siis kui M.R. oli haiglast välja saanud. Seega kannatanu ei öelnud seda tunnistajale vahetult pärast sündmust ja kannatanu ei olnud enam kogetu vahetu mõju all. 10 Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd lk 152-154) kohaselt on näha, et salvestisel liikuv mees läheb Kohtla-Järve vanalinna poole, mitte kaupluse Selver poole, kus S. Lehismaa istus takso peale. (vanalinn ja kauplus Selver asuvad vastupidistes suundades). Seega ei tõenda nimetatud HC GYM turvakaamera vaatlus seda, et süüdistatav lahkus sündmuskohalt. Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 135-142) tõendab seda, et S. Lehismaa tuli kauplus Selver juurde Sinivoore täna poolt ja see langeb kokku S. Lehismaa ütlustega, et ta oli seal külas oma naistuttaval ja läks tuttava juurest takso peale. Seega pole S. Lehismaa ütlused, et ta oli külas naistuttaval paljasõnalised, vaid seda kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, et ta tuli suunast, kus ta väitis külas olevat. S. Lehismaa viibis väidetava tulistamisele eelneval õhtul koos kannatanuga külas E.M. juures. Nad viibisid ühes ruumis. Seega võis süüdistava riietele jääda kannatu DNA-d ning süüdistatava riietel leitud kannatanu DNA tõendab seda, et isikud viibisid külas E.M. l ja olid omavahel tuttavad. Lasujäägi ekspertiisiakt ei tõenda seda, et süüdistatav tulistas kannatanut. Ekspert on andnud kohtus selgitusi, et tulistamisel jäävad ohtralt lasujääke kätele ja varrukatele. Kätelt ja varrukatelt aga S. Lehismaa riietelt ohtralt lasujääke ei tuvastatud. Ekspert andis kohtus ütlusi, et taskute äärele ja pükste ääretele ei jää lasujääke mitte tulistamisel, vaid juba määrdunud käte või tulirelva taskusse või püksivärvli vahele panemisel. Seega ei tõenda ekspertiisakt ega eksperdi ütlused, et S. Lehismaa tulistas kannatanut, vaid tõendavad seda, et S. Lehismaa on kandnud oma riiete juures tulirelva, millest on tulistatud. See langeb kokku S. Lehismaa ütlustega, et ta on koos tuttavaga käinud metsas tuttava relvast tulistamas augustis 2020. Kohtumeditsiiniekspert on ekspertiisiakti leidnud, et M.R. il esinenud kehavigastuse näol on tegemist on raske tervisekahjustusega. Ekspert on leidnud, et kannatanul esines hulgikillunenud reieluu murruga reie lauvigastus, mis ohustas elu tekitamise momendil ja põhjustab raske tervisekahjustuse. Ekspertiisakti hindamise ja põhjenduste osas on viidatud, et see vigastus on raske tervisekahjus vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §-le 7. Samas selles korra § 7 ei näe ette, et eksperdi poolt tuvastatud tervisekahjus on eluohtlik. Ekspertiisiaktis ei ole esitatud ühegi tuvastatud vigastuse kohta põhjendust, miks see on eluohtlik. Ekspertiisaktis on tuvastatud, et kannatanu paranemine võtab aega vähemalt pool aastat ja selles osas on tuginetud perearsti kirjale. Perearsti kirjast nähtub aga, et paranemine võtab aega kuni kuus kuud. Seega on ekspertiisiaktis tuvastatud tervenemise aeg valesti ja ekspertiisiaktis on valesti aru saadus perearsti kirjast. Kuus kuud võib tähendada ka kolme kuud. Kaitsja on seisukohal, et isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt ei ole selge ja see on vastuoluline ning järeldused pole kontrollitavad. Seega on tegemist kõlbmatu tõendiga ja sellele ei saa kohtuotsust rajada. Kaitsja on seisukohal, et kui ringkonnakohus leiab, et Lehismaa siiski tulistas M.R. i, siis tuleb tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Süüdistus

§ 418lg 2 p 1 järgi Kaitsja on seisukohal, et tulirelva kasutamine pole tõendatud.

11 Kiirabikaardist, patsiendikaardist ning politseiametnike rinnakaamerate salvestistest on nähtav, et kannatanu ütles vahetult pärast sündmust, et teda lasti traumaatilisest relvast. Tunnistaja A.F. ütles, et tema pauku ei kuulnud. Tulirelva ekspertiisiaktis uuritud kuuli osas pole selge, et see on sama kuul, mis eemaldati kannatanu jalast operatsiooni käigus. Kohus leiab, et pole alust kahelda, et tegemist on kannatanu kehast ära võetud kuuliga. Kohtu sellise arvamuse kujunemine pole aga jälgitav. See arvamus ei põhine tõenditel. Kaitsja leiab, et kuuli päritolu osas on ilmselge kahtlus ja see tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistava kasuks. Kannatanu tulistamine tulirelvast pole tõendatud. Kuna pole tõendatud tulirelva kasutamine, tuleb S. Lehismaa õigeks mõista

§ 418lg 2 p 1 järgi.

Karistus Kaitsja on seisukohal, et kui ringkonnakohus leiab siiski, et Lehimaa on süüdi esitatud süüdistuses, siis maakohtu poolt mõistetud karistused ja liitkaristus on põhjendamatult raske ja Lehismaale tuleb mõista kergem karistus, sh tuleks kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kirjalikud seisukohad

1. juuni 2022 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti. Prokuratuur leiab esitatud vastuväidetes, et S. Lehismaa kaitsja R. Sprengki poolt esitatud apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri hinnangul on Viru Maakohtu
2. märtsi 2022 kohtuotsus põhjendatud. Samuti on jälgitav, millistele tõenditele tuginedes on kohus otsust tehes tuginenud ja millise hinnangu asjas esitatud konkreetsele tõendile andnud. Kaitsja ei ole oma apellatsioonis esitanud ühtegi argumenti või muud põhjendust, mis prokuröri hinnangul annaks alust S. Lehismaa õigeks mõistmiseks temale esitatud süüdistuses. RINGKONNKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväitega, leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et S. Lehismaa on toime pannud talle süüks arvatud

§ 118lg 1 p 1,2 ja § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väidetele. Apellatsioonis leiab kaitsja, et lugedes S. Lehismaa ütlused ebausaldusväärseteks, on kohus teinud seda üldsõnaliselt ning pole otsuses esile toonud milles seisnevad vastuolud S. Lehismaa ütluste ja teiste kogutud tõendite vahel. 12 Ringkonnakohutu jaoks jääb kaitsja taoline etteheide mõistetamatuks. Asja materjalidest nähtub, et süüdistatava peamise kaitseväite kohaselt tema

1. septembril 2020 kella 05.00 paiku aadressil Kohtla-Järve, XXX korteris ei viibinud ja M.R. i tulirelvast ei tulistanud. S. Lehismaa väidete kohaselt viibis ta süüdistuses märgitud ajal külas oma naistuttaval. Ringkonnakohtu arvates on maakohus kriminaalasjas kogutud tõendeid analüüsides igati korrektselt näidanud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes on S. Lehismaa eeltoodud kaitseväide ümber lükatud, s.o miks S. Lehismaa ülaltoodud ütlused ei ole usaldusväärsed. Nii on kohus hinnanud kannatanu ütlusi, millistes M.R. väidab, et tema tulistajaks oli S. Lehismaa. Kuivõrd kohus pidas M.R. i ütlusi usaldusväärseteks, sest need langevad kokku teiste asjas kogutud tõenditega, siis on ilmne, et S. Lehismaa ütlused on kannatanu ütlustega vastuolus. Ka on kohus hinnanud tunnistajate E.M. , N.V. i ja A.F. ütlusi ning neile ütluste hinnangut andes leidnud, et need annavad alust asetada S. Lehismaa
2. septembril 2020 kella 05.00 ajal sündmuskohale, s.o nimetatud tunnistajate ütlused lükkavad ümber S. Lehismaa ennast õigustatavad ütlused. Kohus on analüüsinud ka kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid (turvakaamerate salvestisi, DNA ja lasujäägi ekspertiiside akte) ja tulnud ringkonnakohtu arvates õigele järeldusele, et ka nimetatud dokumentaalsed tõendid lükkavad ümber S. Lehismaa ütlused, s.o muudavad tema ütlused ebausaldusväärseteks. Samas kinnitavad nimetatud tõendid S. Lehismaa viibimist süüdistuses märgitud ajal sündmuskohal ja ka talle süüks arvatud tegude toimepanemist. Samuti on maakohus, toetus Riigikohtu praktikale, õigesti leidnud, et asudes ennast aktiivselt kaitsma, s.o esitades alibi, ei ole S. Lehismaa andnud uurimisasutusele ega ka kohtule võimalust esitatud alibi kontrollimiseks, mis omakorda annab aluse väiteks, et S. Lehismaa nimetatud ütlused on paljasõnalised. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kohtuotsuses esile toonud konkreetsed tõendid, millistega S. Lehismaa enda süüd eitavad ütlused on vastuolus ning kuivõrd kohtu poolt hinnatud tõendid kummutavad S. Lehismaa kaitseversiooni, siis on kohus õigesti tuvastanud, et süüdistatava ennast õigustavad ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja leiab, nagu ei oleks M.R. i ütlused selle kohta, et teda tulistas S. Lehismaa, usaldusväärsed, sest tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel esineb vastuolu. Tõepoolest nähtub M.R. i kohta
3. septembril 2020 koostatud patsiendikaardilt ja ka sündmuskohal viibinud politseinike rinnakaamerate salvestistelt, et kannatanu väidete kohaselt ta ei tundnud teda tulistanud isikut. Ka ilmneb kohtuistungi protokollist, et oma esimesel ülekuulamisel
4. septembril 2020 mis toimus haiglas, on M.R. väitnud, et vanemat meesterahvast (tulistajat) ta ei tea (kt tl 39 p). Patsiendikaardile tehtud sissekande kohaselt tulistati M.R. i tundmatu meesterahva poolt. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, kus vaadeldi politsei rinnakaamera salvestisi, on M.R. vastanud politseinike küsimusele kes teda tulistas, et tulistajaks oli vanem, umbes viiekümne aastane, meesterahvas. Politseiniku küsimusele kas ta teab selle meesterahva nime on M.R. vastanud „ma ei tea teda, ma ei tunne“. 13 Kohtuistungil andis M.R. ütlusi, et teda tulistas
5. septembril 2020 Sergei (Lehismaa). Vastuolu patsiendikaardile kantu ja politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuva ning kohtus antud ütluste vahel selgitas M.R. haavatasaamisest tingitud šokiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.R. i taoline selgitus vastuolude esinemise põhjusena on igati arusaadav ja mõistusepärane. Kannatanut tulistati, ta sai jalga haavata. Kahtlemata tundis ta hetkel, kui teda küsitleti suurt valu. Kõike seda võimendas ka juhtunu ootamatus. Ringkonnakohtu arvates ilmestab kannatanu seisundit ütluste andmise hetkel sündmuskohal politsei rinnakaamera salvestis ja selle alusel koostatud stenogramm. Nimetatud tõenditest nähtuvalt on politseitöötajad lühidalt küsitlenud M.R. i ja kannatanu on neile küsimustele ka vastanud. Samas nähtub salvestiselt, mida kinnitab ka vestluse stenogramm, et vaid mõni minut pärast küsitluse algust kaotab M.R. teadvuse ning ta toimetatakse haiglasse (tõendid II tl 55). Ringkonnakohtu arvates kinnitab politsei rinnakaamera salvestiselt nähtuv kannatanu ütlusi tal esinenud šokiseisundi kohta. Ülaltoodule tuginedes peab ringkonnakohus põhjendamatuks kaitsja väidet, nagu suutnuks M.R. vastata politseitöötajate ja ka haigla personali küsimustele igati adekvaatselt. Ringkonnakohus leiab, et šokiseisundiga on seletatav ka M.R. i väited tema esimesel ülekuulamisel, et ta teda tulistanud meesterahvast ei tundnud. Kohtuistungi protokolli kohaselt andis M.R. taolisi ütlusi
6. septembril 2020, s.o vahetult pärast operatsiooni, mil M.R. oli veel kahtlemata temaga toimunu mõju all (haavata saamine, operatsioon). Pealegi on M.R. kohtuistungil antud selgituses kinnitanud, et eitades Sergei tundmist oma esimestes ütlustes, pidas ta silmas seda, et oli viimasega vaid põgusalt kohtunud ning tegelikkuses ta teda ei tundnud (kt tl 39-40). Ringkonnakohtu arvates on M.R. i taolised selgitused mõistetavad, sest asja materjalidest nähtuvalt viibisid M.R. ja S. Lehismaa ühes seltskonnas tõepoolest vaid väga lühikest aega. Samas on M.R. andnud ka ütlusi, et
7. septembril 2020 näitasid politseitöötajad talle Sergei nimeliste isikute fotosid, kuid nendel fotodel seda Sergeid, kes teda tulistas, ei olnud. Samal päeval hiljem näitasid politseitöötajad talle veel mitmete isikute fotosid ning siis tundis ta fotodelt ära teda tulistanud Sergei (kt tl. 39). Kannatanu taolisi ütlusi kinnitab
8. septembril 2020 kell 18:08 toimunud äratundmiseks esitamine. Toimingu protokollist nähtuvalt tundis M.R. ära S. Lehismaa, kui teda tulistanud isiku (tõendid II tl 57-59). Ringkonnakohtu arvates kinnitab M.R. i poolt S. Lehismaale kui teda tulistanud isikule viitamine äratundmiseks esitamise käigus sellele, et eitades esimesel ülekuulamisel süüdistatava tundmist, pidas M.R. silmas pigem seda, et nende varasem suhtlus oli vaid põgus. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M.R. on suutnud mõistusepäraselt selgitada tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluses esinevate vastuolude põhjuseid. Nimetatust tulenevalt, nõustudes maakohtuga, loeb ka ringkonnakohus M.R. i ütlused usaldusväärseteks. 14 Ringkonnakohtul, erinevalt kaitsjast, ei tõusetu ühtki tõsiseltvõetavat kahtlust, mis annaks aluse järeldada, et M.R. i võidi mõjutada andmaks S. Lehismaad süüstavaid ütlusi. Seda enam, et M.R. i ütlusi, et teda tulistas S. Lehismaa, kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid (tunnistajate ütlused, ekspertiisi aktid, turvakaamerate salvestised). Apellatsioonis leiab kaitsja, et kohus on täiesti valesti hinnanud tunnistajate N.V. i ja A.F. ütlusi ning äratundmiseks esitamise protokolli, kus N.V. on ära tundnud S. Lehismaa. Ringkonnakohtu jaoks on mõistetamatu kaitsja väide, nagu oleks maakohus valesti hinnanud tunnistajate N.V. i ja A.F. ütlusi. Samas ei nähtu apellatsioonist, milles tunnistajate ütluste valesti hindamine kohtu poolt seisnes. N.V. on andnud ütlusi, et teda äratas elukaaslane A.F. , kelle väidete kohaselt kuulis ta pauku. Ärgates hakkas ta juba ise kuulma karjeid ja need tulid koridorist. Uksesilmast vaadates nägi ta koridoris kahte meesterahvast ja kannatanut. Üks neist kahest meesterahvast oli noor 18-20 aastane ja teine vanem 45-50 aastane. Noorem aitas kannatanut trepist alla. Kaitsja küsimustele vastates on N.V. kinnitanud, et vanemal meesterahval oli peas kapuuts. A.F. ütluste kohaselt nägi tema trepikojas kolme meest. Kaks olid nagu vanemad ja üks noorem. Tunnistaja ütluste kohaselt aitas vanem meesterahvas kannatanut trepist alla. Noorem meesterahvas tuli kannatanu juurde siis, kui vanem mees lahkus. See vanem mees lahkus siis, kui oli juba näha politseisõiduki vilkureid. Maakohus on otsuses leidnud, et N.V. i ja A.F. ütlused on sisuliselt kokkulangevad ning mõningad erinevused nende ütlustes on tingitud sellest, et nad jälgisid sündmust läbi uksesilma ja korda mööda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega. Siinjuures peab ringkonnakohus tähelepanuväärivaks, et N.V. i ja A.F. eeltoodud ütlused on sisuliselt kokkulangevad M.R. i ütlustega. M.R. i ütluste kohaselt tulid E.K. i korterisse K.K.K. ja S. Lehismaa ja seal tekkinud konflikti käigus tulistas S. Lehismaa teda jalga. K.K.K. on sündinud
9. märtsil 1999 aastal ja S. Lehismaa
10. augustil 1970 aastal. Seega kirjeldavad tunnistajad sarnaselt kannatanuga isikute vanust, kes viibisid
11. septembril 2020 Järveküla tn 60 maja toimunud sündmuse ajal maja trepikojas. Samas annab nimetatud kokkulangevus tunnistajate ja kannatanu ütlustes ringkonnakohtu arvates piisava aluse väiteks, et S. Lehismaa viibis sündmuse toimumise ajal E.K. i korteris. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd mõlema tunnistaja ütlused on kokkulangevad nii omavahel kui ka kannatanu ütlustega, siis on maakohus neid ütlusi igati põhjendatult S. Lehismaa süüküsimuse lahendamisel arvestanud. Puutuvalt äratundmiseks esitamise protokolli, millest nähtuvalt tundis N.V.
12. septembri 2020 ööl koridoris viibinud vanemas mehes ära S. Lehismaa, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastates kaitsja küsimustele on N.V. kinnitanud, et äratundmiseks esitamisel viitas ta S. Lehismaale A.F. lt kuuldu alusel. N.V. i selgituste kohaselt küsiti temalt kas ta võiks kedagi fotodel kujutatud isikutest valida ja tema valis A.F. kirjeldusele tuginedes S. Lehismaa. Prokuröri täpsustavatele küsimustele vastates on N.V. väitnud, et ta ei oska vastata, kas tema poolt äratuntud isik oli sarnane sellele isikule, kes oli trepikojas, sest kõik toimus trepikojas kiiresti. N.V. i ütluste kohaselt ei väitnud ta ka ülekuulamisel, et tema poolt äratuntud isik oleks kindlasti see, kes oli trepikojas (kt tl 56 p). 15 A.F. ütluste kohaselt ta ei näinud hästi seda vanemat meesterahvast. Ka on A.F. väitnud, et tema N.V. ile seda vanemat meest ei kirjeldanud (kt tl 57). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on N.V. väitnud, et tunneb ära fotol nr 2 oleva mehe (S. Lehismaa) ja seda mehe üldise välimuse järgi. See mees sarnaneb mehega keda ta nägi trepikojas (tõendid II tl 102). Arvestades N.V. i ja A.F. eeltoodud ütlusi ning äratundmiseks esitamise protokollis kajastatut (fotol nr 2 olev mees sarnaneb), leiab ringkonnakohus, et N.V. ei ole äratundmiseks esitamise käigus S. Lehismaad üheselt ära tundnud. Kuivõrd N.V. ei ole kahtlusi välistavalt S. Lehismaad ära tundnud, siis ei arvesta ringkonnakohus nimetatud äratundmiseks esitamise protokollis kajastatut S. Lehismaa süüküsimuse üle otsustamisel. Kaitsja leiab, et E.M. ütlused milliste kohaselt ütles M.R. talle, et teda tulistas Sergei, ei ole lubatud tõend, sest kannatanu ei öelnud seda tunnistajale vahetult pärast sündmuse toimumist. E.M. kohtus väidetust tuleneb, et M.R. helistas talle
13. septembri 2020 öösel ja rääkis, et on haiglas, teda tulistati, tal on jalas haav ning teda valmistatakse ette operatsiooniks. M.R. rääkis talle ka seda, et teda tulistati E.K. (K. ) juures. Ka selgitas M.R. , et koju tulid (E.K. i korterisse) E.K. vanem poeg ja Sergei, s.o Sergei, kellega nad kohtusid varem tema juures. E.M. ütluste kohaselt ei öelnud M.R. toimunud telefonikõne ajal, kes teda tulistas. Pärast seda kui M.R. oli haiglast välja saanud, siis ta rääkis, et tema tulistajaks oli Sergei (kt tl 59). KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. E.M. ütluste kohaselt rääkis M.R. talle, et teda tulistas Sergei, pärast seda kui M.R. oli haiglast välja kirjutatud. M.R. i ütluste kohaselt viibis ta haiglas 2,5 nädalat. Seega ei öelnud M.R. vahetult pärast enda tulistamist E.M. le, kes teda konkreetselt tulistas ning seega ei ole E.M. ütlused M.R. i tulistanud isiku nime kohta tulenevalt KrMS § 66 lg 21 p 2 lubatud tõend. Küll aga on lubatud tõendiks E.M. ütlused, millistes ta selgitas
14. septembril 2020 M.R. ilt kuuldut, sest ta sai sündmuste asjaoludest teada kannatanult, kes oli rääkimise ajal veel tajutu mõju alla (valmistati alles ette operatsiooniks) ja kohtul puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Seega kinnitavad E.M. ütlused asjaolu, et
15. septembril 2020 juba enne operatsiooni väitis M.R. , et teda tulistati E.K. i korteris ja tulistamise momendil olid korteris K.K.K. ja S. Lehismaa. Teisisõnu M.R. i ütlused, milliseid kinnitavad E.M. ütlused, annavad tõsikindla aluse järeldusele, et S. Lehismaa viibis
16. septembril 2020 toimunud tulistamise ajal E.K. i korteris ning M.R. i tulistajaks sai seega olla kas K.K.K. või S. Lehismaa. Kaitsja leiab, et kriminaalasjale lisatud turvakaamerate salvestised ei lükka ümber S. Lehismaa väiteid, et ta viibis
17. septembri 2020 öösel külas oma naistuttaval. Ringkonnaohus leiab, et maakohus on igakülgselt analüüsinud turvakaamerate salvestisi ning teinud nendest õiged järeldused (meesterahva riietus, kes lahkub Järveküla tn 60 maja juurest 16 sarnaneb kaupluse Selver juures oleva meesterahva riietusega), millistega ringkonnakohus ka nõustub. Ringkonnakohtu arvates see, millisest suunast tuli S. Lehismaa kaupluse Selver juures asuvasse parklasse, ei kinnita kuidagi seda, et süüdistatav oli külas oma naistuttaval, nagu väidab kaitsja, sest S. Lehismaa liikumise marsruut pärast XXX maja juurest lahkumist ei ole tuvastatav. Apellatsioonis leiab kaitsja, et M.R. i DNA võis S. Lehismaa riietele sattuda nende omavahelisel kokkupuutel E.M. korteris viibimise ajal. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja nimetatud väide on oletuslik ning ümber lükatud kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega.
18. septembril 2020 S. Lehismaa elukohas toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti muuhulgas kaasa S. Lehismaale kuuluv musta värvi dressipluus Adidas. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi uurimistoimingu käigus ka musta värvi dressipluusi Adidas ning selle varrukalt leiti vereplekid. DNA ekspertiis käigus leiti musta värvi dressipluusilt verd. Nimetatud dressipluusilt leitud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmelt isikult. Saadud segaproovis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev M.R. i DNA-profiiliga. Seega nähtub DNA ekspertiisi aktist, et DNA täisprofiil saadi nimelt S. Lehismaa dressipluusil olnud vereplekilt. Kriminaalasjas on tuvastatud, et viibides E.M. korteris M.R. il mingeid vigastusi ei olnud. Samuti ei olnud E.M. korteris viibimise ajal mingit konflikti M.R. i ja S. Lehismaa vahel. Nimetatust saab järeldada, et E.M. korteris viibimise ajal ei saanud M.R. i veri sattuda S. Lehismaa dressipluusile. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodu alusel põhjendatud järeldada, et verepleki sattumiseks S. Lehismaa dressipluusile, pidid süüdistatav ja M.R. kohtuma ka pärast E.M. korterist lahkumist. M.R. i ütluste kohaselt nad kohtusidki S. Lehismaaga
19. septembril 2020 kella 5:00 paiku E.K. i korteris, kus süüdistatav teda tulistas ja ka peksis. M.R. i taoliste ütluste alusel saab ringkonnakohtu arvates piisava tõsikindlusega väita, et nimelt selle peksmise käigus sattus M.R. i veri S. Lehismaa dressipluusile. Nimetatu omakorda lükkab aga ümber S. Lehismaa väite, et tema
20. septembril 2020 E.K. i korteris ei viibinud. Kaitsja leiab, et lasujääkide leidmine S. Lehismaa kätelt ja riietelt ei tõenda, et süüdistatav tulistas M.R. i. Lasujääkide leidmine kinnitab aga S. Lehismaa ütlusi, et ta käis 2020 augustis koos oma tuttavaga relvast tulistamas. Ringkonnakohus leiab, et S. Lehismaa väited, nagu oleks ta 2020 augustis käinud oma tuttavaga relvast tulistamas, on otsitud ning antud selleks, et selgitada mingitki moodi lasujääkide esinemist tema kätel ja riietel. Esmalt leiab ringkonnakohus, et taolist väites on S. Lehismaa asunud enda aktiivselt kaitsma ja omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tulnuks tal anda politseile või kohtule võimalus oma väiteid kontrollida. Seda S. Lehismaa aga ei teinud. Seega jäävad tema sellekohased ütlused paljasõnalisteks. Ka ei ole ringkonnakohtu arvates S. Lehismaa selline väide eluliselt usutav. 17 Asja materjalidest nähtub, et S. Lehismaa kätelt võeti lasujääkide tuvastamiseks võrdlusmaterjal
21. septembril 2020, s.o neli päeva pärast sündmust. Ekspertiisiakti kohaselt leiti S. Lehismaa kätelt üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Ekspert on kohtuistungil selgitanud, et kätele võivad lasujäägid jääda ka peale esimest pesu, kuid mitte pärast 4 päeva möödumist. Arvestades eksperdi ütlusi on ebatõenäoline, et S. Lehismaa kätel oleksid säilinud mikroosakesed mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele, juhul kui relvast tulistamine toimunuks 2020 augustis. Lasujääkide ekspertiisi käigus leiti dressipluusi Adidas taskute piirkonnast ohtralt lasujäägi osakesi. Asjas on tuvastamist leidnud, et S. Lehismaal oli
22. septembril 2020 seljas musta värvi kapuutsiga dressipluus (N.V. i, S. K. i ütlused, valvekaamerate salvestised). Ekspert on kohtus selgitanud, et ohtralt võib taskuäärtel olla lasujäägi osakesi kui määrdunud käed või relv on pandud taskusse. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud järeldada, et pärast M.R. i tulistamist ei soovinud S. Lehismaa, et teda relvaga nähtaks ning ta soovis sellest vabaneda. On igati mõistusepärane, et S. Lehismaa peitis relva taskusse ja vabanes sellest pärast sündmuskohalt lahkumist. Nimetatut kinnitab ka eksperdi poolt kohtus antud selgitus ohtrate lasujälgede leidmise kohta dressipluusi Adidas taskute piirkonnast. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuigi kohtumeditsiini ekspert on leidnud, et M.R. i vigastus ohustas elu selle tekitamise momendil, ei nähtu Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §-st 7, et nimetatud vigastus oleks eluohtlik. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. Kohtumeditsiini ekspertiisiakti p-s 10 on ekspert leidnud, et hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p 13 kohaselt on eluohtlikuks tervisekahjustuseks pika toruluu (õlavarreluu, reieluu või sääreluu) lahtine murd. SA Ida-Viru Keskhaigla epikriisis kajastatu kohaselt oli M.R. i põhidiagnoos reieluukeha (diafüüsi) murd, lahtine (tõendid I tl 95). Seega, kuivõrd M.R. il esines lahtine hulgikillunenud reieluu murd, on M.R. il esinenud vigastuse puhul tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Kaitsja leiab, et kohtumeditsiini ekspert on põhjendamatult leidnud, nagu võtaks M.R. i paranemine saadud vigastusest aega kuni 6 kuud. Kuus kuud võib kaitsja arvates tähendada ka kolme kuud. Kohtumeditsiini ekspertiisi akti p-s 12 nähtub, et M.R. i paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Perearsti vastusest kohtueelsele menetlejale, millisele tugines ka kohtumeditsiini ekspert, on perearst sedastanud, et M.R. i tervenemisprotsess venib pikaks kuni pool aastat. Nimetatut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on igati põhjendatult leidnud, et M.R. il tuvastatud tervisehäire kestis vähemalt neli kuud. 18 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on S. Lehismaa põhjendatult süüdi tunnistanud

§ 118lg 1 p 1,2 järgi.

Süüdistus

§ 418lg 2 p 1 järgi Kaitsja leiab, et tulirelva kasutamine S.

Lehismaa poolt ei ole tõendatud. Nimetatud väidet põhistab kaitsja asjaoluga, et M.R. i vahetult pärast sündmust antud ütluste kohaselt tulistati teda traumaatilisest relvast. Ka ei ole kaitsja arvates selge kas kuul, mida uuriti tulirelva ekspertiisi käigus, on see sama kuul, mis eemaldati operatsiooni käigus M.R. i jalast. Ringkonnakohus kaitsja taoliste väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu esialgne arvamus, millisest relvast teda tulistati, ei väära kuidagi tulirelva ekspertiisi käigus tuvastatut, et kuul, mida ekspertiisi käigus uuriti, on tulistatud tulirelvast. Pealegi leiab ka ringkonnakohus, et M.R. il, kes pole tulirelvadega kokku puutunud, puuduvad teadmised määratlemaks tõsikindlalt, millisest relvast teda tulistati. Seda põhjendamatum on kaitsja väide justkui lükkaksid M.R. i sellekohased ütlused ümber tulirelva ekspertiisi käigus tuvastatu. Ringkonnakohtul, nagu maakohtulgi, puudub igasugune tõsiseltvõetav alus kahelda, et kuul mida uuriti tulirelva ekspertiis käigus, eemaldati operatsiooni käigus M.R. i jalast. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asitõendina kuuli, mis oli pakendatud läbipaistvasse plasttopsi. Plasttopsil kiri M.R. ja triipkoodi all isikukood xxxxxxxxx. Nimetatud plasttopsi ja selles olevat kuuli on ka fotografeeritud. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et SA Ida-Viru Haigla poolt edastati politseile nimelt see kuul, mis operatsiooni käigus eemaldati M.R. i jalast. Ringkonnakohtu arvates puudus raviasutusel igasugune mõistusepärane põhjus seda mitte teha. Tulirelva ekspertiisi aktist nähtuvalt saabus ekspertiisiasutusse kleeplindiga suletud paberkott, milles omakorda suletud pappkarp. Pappkarbis keeratava korgiga plasttops. Pakendid olid ekspertiisi saabumisel vigastusteta. Plasttopsis oli kuul. Võrreldes 8. septembril 2020 koostatud asitõendi vaatluse käigus fotografeeritud plasttopsi ja kuuli ning ekspertiisi käigus fotografeeritud plasttopsi ja selles olnud kuuli, on ilmne, et tegemist on ühe ja sama plasttopsi ning kuuliga. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates tõusetud kriminaalasjas tõsiseltvõetavat kahtlust, et tulirelva ekspertiisi käigus uuriti kuuli, mis eemaldati M.R. i jalast. Karistus Apellatsioonis taotleb kaitsja alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et S. Lehismaa on esitatud süüdistuses süüdi, kergendada talle mõistetud karistusi ning moodustatud liitkaristust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. 19 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on S. Lehismaale karistust mõistes arvestanud kõikide

§ 56

lg 1 ettenähtud asjaoludega ning ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Kuivõrd kaitsja ei ole apellatsioonis esile toonud ühtki konkreetset asjaolu mida maakohus S. Lehismaale karistust mõistes ei oleks arvestanud või mida maakohus oleks pidanud arvestama süüdistatavale karistust mõistes, siis jätab ringkonnakohus S. Lehismaale

§ 118lg 1 p 1,2 järgi ja 418 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistused muutmata.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks S. Lehismaale liitkaristuse moodustamisel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus liitkaristuse moodustamisel juba kasutanud asperatsiooni põhimõtet kui liitis raskeimale karistusele kergema karistuse vaid osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et rahuldades kaitsja taotluse lugeda kergema karistus täielikult kaetuks raskeima karistusega, jääks S. Lehismaa käitumise ebaõigus

§ 418

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel üldse arvestamata, mis ei ole aga millegagi põhjendatud. Menetluskulu Kaitsja R. Sprengk esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 248,40 euro suuruses summas, sh käibemaks 41,40 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni esitamisele kokku 230 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 207 eurot, millele lisandub käibemaks 41,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohutu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja selle maht kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lgst 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 248,40 eurot, milles sisaldub käibemaks 41,40 eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg 2 tuleb menetluskulu jätta S. Lehismaa kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik 20