1-16-10089/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2017.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10089 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu I.I, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.08.2016 ja lõpp 30.10.
2. Kinnipidamisasutuses I.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx Järve. Kinnipeetaval on xxx erialad. 2004 sai xxx ning xxx eriala. Läbinud riigikeele xxxtaseme kursuse Tartu Vanglas 07.06.
3. On töötanud keevitajana xxx nii ametlikult kui mitteametlikult. Varavastaseid kuritegusid toime pannud olenemata majanduslikust seisust. Seega ei saa välistada ka uue kuriteo sooritamise riski seoses isiku majandusliku toimetuleku oskusega. Isiku sõnul alkoholi ei kuritarvita. Vastupidine info puudub. 1 Narkootikume hakkas tarvitama 15-16aastaselt kanepiga. 18-aastaselt inhaleeris amfetamiini algul juhuslikult, hiljem iga päev.20-aastaselt läks üle heroiinile ning peale seda hakkas süstima igapäevaselt fentanüüli. Kanepit tarbis vastavalt võimalusele. Mitmeid kordi on olnud uimastisõltuvusravil, kuid tulemusteta.
4. a. oli kuu aega metadooni asendusravil, kuid see katkestati, sest isik tahtis metadooni xxx keskusest välja viia. Korduvalt sooritanud kuritegusid narkojoobes ja narkootikumide ostmise eesmärgil. On esinenud seoses narkootikumide tarvitamisega seonduvalt vägivaldset käitumist. Tartu Vanglas viibides oli sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, läbinud xxx programmi (08.04-20.05.2013) ja 2012.aastal xxxtugigrupi. Praeguseks ei ole enda sõnul vähemalt kolm aastat narkootikume tarvitanud. Vangla MO andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus, kuid viibib heas remissioonis ja narkorehabilitatsiooni ei vaja. Kuna pärast kohtuotsuse jõustumist on I.I ärakandmata karistuse pikkus vähem, kui üks aasta, siis talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta. Kriminaalkorras karistatud 11 korda peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, neljal korral on lisandunud vägivallakomponent ning ühel korral on kuritegu olnud seotud narkootikumide tarvitamisega. Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Viimane karistus on mõistetud süstemaatiliste varguste eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% Viru Vangla ei toeta I.I tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt I.I vabanemisjärgselt soovib elama asuda aadressil xxx oma ema Mxxx Bxxx juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise korteriga. Korteri omanik on I.I ema Mxxx xxxx Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema ja kasuisa. Rahvastikuregistri andmetel on I.I elukohaks xxxx. Kinnipeetava ema xxx (pealisrõivaste tootmine) ja kasuisa xxx. Kinnipeetava vend aga xxx xxx. Sugulased on nõus I.I vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole I.I kindlat töökohta, töökogemused vähesed. Kinnipeetava ema sõnul on I.I võimalus taastada töövõimetuspension, kuna enne vangistust oli temale määratud töövõimekaotus. Rahvastikuregistri andmetel I.I on Eesti Vabariigi kodanik. Kinnipeetaval on kehtiv isikutunnistus kuni 14.10.
5. Karistusregistri andmetel I.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Teda on karistatud kriminaalkorras ka rahalise karistusega. Korduvad süüteod viitavad I.I riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kuriteod on toime pannud valdavalt materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. I.I ´it on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. Seega kriminaalhooldus osutus I.I´i suhtes ebarahuldavaks Prokuröri Sergei Listovi kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur on I.I vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. I.I avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda ja varem tal sellist võimalust ei olnud. Soovib xxx keskusesse, et ennast ravida, kuna seni on läbinud sõltuvusravi vaid vanglas, mis sellist tulemust ei anna. On oma eriala xxx) spetsialist ning vabaduses ei teki probleeme töökoha leidmisega. Soovib muuta oma eluviisi ega soovi surra vanglas nagu mõned tema vanglakaaslased. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Käesoleval ajal kannab karistust süstemaatiliste varguste eest. Vabanes eelmise vangistuse kandmiselt 2015 lõpus ning juba 2016 juunis pani toime uued kuriteod. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemad kuriteod olid varavastased. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et I.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Süüdimõistetu avaldused vabaduses töökoha olemasolust ja eluviisi muutmise soovist on paljasõnalised. Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole I.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3