Kohustada H.B täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata H.B-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus H.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu H.B kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda H.B-lt riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumises arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700009489. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.02.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9561
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 15.04.-16.04.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.09.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava H.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on H.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused H.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.B on kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Korduvate kuritegude muster ei ole muutunud – kinnipeetav paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Käesolevat vanglakaristust kannab H.B samuti varguste eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud majandusliku kasu saamise soov, mida on kindlasti mõjutanud narkootikumide tarbimine ning negatiivset mõju avaldav seltskond. Karistuse kandmise ajal on H.B näidanud ennast positiivsest küljest. H.B on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Tallinna Vanglas osales H.B AN tugirühma töös, kuid seoses Tartu Vanglasse üleviimisega see tegevus lõppes. Tartu Vanglas osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Samuti osaleb kinnipeetav vangla tööhõives. H.B käitumine karistuse kandmise ajal on olnud igati korrektne, distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. H.B vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ning toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. H.B soovib vabanemise järgselt asuda elama 3
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada H.B ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb H.B-le katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel H.B-le kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Menetluskulud H.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 09.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning märkis pealdisega riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb H.B-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.