) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Kohtu leiab, et hagist loobumine on kooskõlas
§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagi on esitatud alaealiste laste huvides, kuid kuna hagejad loobuvad hagist, siis on hagejatel asjaolude muutumise korral õigus uuesti pöörduda kohtusse. Seega ei ole avalikud huvid ega ka alaealiste lapse õigused ja huvisid hagist loobumisega rikutud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.
lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt
lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). Praegu on tegemist elatise hagiga, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejatel menetluskulusid tekkinud ei ole ning ka kostja ei ole taotlenud hagejatelt menetluskulude väljamõistmist. Seega ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Eelnev tähendab, et hagejad ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama ega kostja ei pea hagejatele menetluskulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.