Obsah (5)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-22-4262 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. L. G. S. hagi I. S. v

§ 120lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja ema. 7. Vanemate õigused on sätestatud

8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Hagi esitati kohtule

1. märtsil
3. Vaidlust ei ole ka selle üle, et: 1) Hageja elab eestkostja Peipsiääre Valla (Vallvalitsuse kaudu) ülalpidamisel; 2) Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka lapsed G. E. S. ja E.S.; 3) Kostjal on stabiilne sissetulek ja ta elab munitsipaalkorteris .
4. Kostja on seisukohal, et kui riik võttis temalt hageja osas hooldusõiguse ära, siis peab riik ka ise hagejat ülal pidama. Kui ta saaks hooldusõiguse tagasi, oleks ta suuteline last ise ülal pidama.
5. TsMS § 230 lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi: Kostjal on pideva sissetulek. Kostja töötab ettevõttes F OÜ alates 06.12.
6. Perioodil 01.05 2021-30.04.2022 on ta tulu saanud kokku 2448,08 eurot. Kostjale kuulub kinnistu Valga maakonnas, mida kostja ei vaja. Laste isa G.L. kannab kostjale igakuiselt raha 355,83 eurot. Hageja esitas nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. 11 Maakohus, arvestades kostja varalist seisundit, kostjale kuuluvat vara ja asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka alaealised lapsed G. E. S. ja E. S., on kostja suuteline tasuma hageja ülalpidamiseks 75 eurot kuus. Hageja ülalpidamine on osaliselt kaetud lastetoetusega.
7. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus
8. TsMS § 164 lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik