Obsah (6)

§ 101§ 100§ 108§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6646 Tsiviilasi X hagi Y vastu

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Elatise summad kanda iga kalendrikuu
2. kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.
3. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Xle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.05.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis C ja Y (kostja) kooselust X (hageja). Alates hageja 2,5 aastaseks saamisest elab hageja koos oma emaga. Kostja ja hageja ema vahel oli kokkulepe, et kostja tasub igakuiselt 200 eurot ja pooled, kas maksvad pooleks või on leppinud kokku, kes tasub suuremad kulud, nagu breketite panek ja hoodus, jne. Hageja on alates 2020a lõpust isa juures ühes kuus 5-7 päeva. Igakuised kulud moodustavad hagejal kokku 600 eurot, sh toit 160 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, sidekulud 10 eurot, transport 20 eurot, eluasemekulud 150 eurot, meelelahutus 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, koolivorm 20 eurot, mööbel, remont ja voodiriided 30 eurot, rattad, kelgud, suusad, rulluisud, kiiver 25 eurot, trenn 35 eurot, huvireis 30 eurot, koolitarbed ja üritused koolis 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 04.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 220 eurot, kuid alates 01.01.2023 mitte alla

§ 101

lg-tes 3 – 5 sätestatud määra ning tagasiulatuv elatis 220 eurot perioodi 01.04.2022 kuni 30.04.2022 eest. 30.08.2022 esitas hageja hagi täpsustuse, milles teavitas, et kostja on tasunud elatist menetluse kestel 4 korda, s.o 12.06.2022 tasus 220 eurot, 01.07.2022 tasus 220 eurot 26.07.2022 tasus 200 eurot, 03.08.2022 220 eurot. Tasutud on mai, juuni, juuli ja august. Hagejal ei ole nõudeid 04.05.2022 kuni 30.08.2022 osas. Kostjal on tasumata üksnes tagasiulatuv elatis 220 eurot, (perioodi 01.04.2022 kuni 30.04.2022). Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt 2 elatis alates 01.09.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 220 eurot, kuid alates 01.01.2023 mitte alla

§ 101

lg-tes 3 – 5 sätestatud määra ning tagasiulatuv elatis 220 eurot perioodi 01.04.2022 kuni 30.04.

1. Kostja vastus Kostja nõustus oma vastuses igakuise elatise summaga alates 04.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 220 euroga. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi 3 suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks vahetult enne hagi kohtusse esitamist oma ülalpidamiskohustust täitnud, seega on elatise nõude esitamine iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab täiendavalt, et menetluse ajal elatise tasumine ei võta iseenesest hagejalt õigust elatise nõudmiseks.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 220 eurot aprilli 2022 eest, elatise igakuiselt summas 220 eurot alates septembrist 2022 kuni 31.12.2022 ja alates 01.01.2023 miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
2. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ligikaudu 600 eurot, s.h toit 160 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot, sidekulud 10 eurot, transport 20 eurot, eluasemekulud 150 eurot, meelelahutus 30 eurot, sünnipäevad 30 eurot, koolivorm 20 eurot, mööbel, remont ja voodiriided 30 eurot, rattad, kelgud, suusad, rulluisud, kiiver 25 eurot, trenn 35 eurot, huvireis 30 eurot, koolitarbed ja üritused koolis 50 eurot. Kuna hageja ei ole palunud välja mõista elatist suuremas summas kui miinimum, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid ka igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Ka kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud.
3. Kostja on olnud oma vastuses nõus tasuma hagejale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni 220 eurot. Kohus selgitab, et nimetatud summa on käesoleval ajal miinimumelatisest veidi väiksem. Kostja ei ole aga välja toonud ühtegi asjaolu, miks ei peaks elatis alates 2023 vastama elatis miinimummäärale, m.h ei ole kostja välja toonud ühtegi

§-s 102 sätestatud asjaolu. Nimelt sätestab

§ 102

lg 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest 4 selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 01.04.2022 kuni 31.04.2022 summas 220 eurot, alates 01.09.2022 kuni 31.12.2022 igakuiselt summas 220 eurot ning alates 01.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 05.04.2025) 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud, et kostjat tasuks elatise 15ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summa tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5