Obsah (9)

§ 181§ 170§ 177§ 169§ 148§ 174§ 171§ 304§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2742 Kohtua

) § 1771 lg 1 alusel tühised otsuse tegemise korra olulise rikkumise tõttu, sest koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest. Koosolekul otsuste vastuvõtmiseks pidi seal igal juhul osalema AGAL Invest, kuid teda seal ei olnud. Hageja ja C saavad AGAL Investi esindada ühiselt, mistõttu saanuks AGAL Invest koosolekul oma osaniku õigusi teostada üksnes nii hageja kui ka C kohalolekul või juhatuse ühiselt välja antud volituse alusel. Hageja aga koosolekul ei osalenud ning kostja ei ole tõendanud, et C oleks saanud temalt nõusoleku esindada AGAL Investi üksi. Osanikku ei saa osaühingu koosolekul esindada osaniku osanik. AGAL Investil ei olnud ka koosolekul osalemisega seoses huvide konflikti. 3.

1. Eelneva tõttu ei ole vaja hinnata hageja alternatiivseid nõudeid. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. 4.
3. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. See eksitus on mõjutanud kogu otsust. 4.
4. Kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde selles, et hagejal ei ole õigust vaidlustada kostja osanike koosolekul vastu võetud otsuseid või vähemalt otsuseid nr 1–3, mistõttu tulnuks hagi jätta osaliselt läbi vaatamata. Maakohus on tõlgendanud osaühingu juhatuse liikme ja ühe tegeliku kasusaaja õigusi põhjendamatult laialt. Maakohus oleks pidanud iga koosoleku otsuse puhul eraldi hindama, kas hagejal on õigustatud huvi selle vaidlustamiseks ja milles see seisneb. Hageja ei ole selgelt välja toonud, kuidas puutuvad temasse koosoleku otsused nr 1–
5. 5 2-21-2742 4.
6. Maakohus leidis ebaõigesti, et osanike koosolekul ei saanud kvoorumi puudumise tõttu otsuseid vastu võtta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas osanikud olid koosolekul esindatud ja kas nende hääli oli üle poole, kas C oli õigustatud esindama AGAL Investi ning kas osanik võinuks väljendada oma tahteavaldust teisiti kui koosoleku otsuse vormis. Maakohus ei ole kõigis nendes küsimustes seisukohta võtnud ega põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja jääb nendes küsimustes oma varasemate seisukohtade juurde. 4.
7. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on ühelt poolt leidnud, et osanike koosolekul ei võetud otsuseid vastu, kuid teiselt poolt, et otsused on tühised. 4.
8. Maakohus ei ole asja ammendavalt arutanud. Kuivõrd maakohus leidis, et osanike koosolekul ei võetud vastu otsuseid, ei ole maakohus hinnanud muid koosoleku kokkukutsumisega seotud hageja väiteid ega kostja vastuväiteid. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punkti 4 puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning viivise osas (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas (AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punktid 1 (p-d 1.1., 1.2., 1.
11. ja 1.4.), 2 ja 3) jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).
12. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu oleks kostja juhatuse liikmetel hagejal ja C-l olnud ühine esindusõigus (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine). Vastavalt

§ 181

lg-le 1 võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Kostja põhikirja kohaselt ei olnud kostja juhatuse liikmetel (kelleks on mh hageja ja C) ühist esindusõigust (vt tl 32, p VIII „Juhatus“, aga ka tl 7 lahter „Registrikaardile kantud isikud“). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu eelnev eksimus ei mõjutanud siiski otsuse õiguspärasust. Maakohus ei tuginenud hagi lahendamisel sellele, kas kostja juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus. Hagi lahendamisel oli eelkõige oluline see, kas AGAL Investi juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus ja selles osas tuvastas maakohus õigesti, et hagejal ja C-l oli AGAL Investi juhatuse liikmetena ühine esindusõigus.

1. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline (TsMS § 442 lg 5 rikkumine). Otsuse resolutsiooni p-s 2 tuvastas maakohus, et kostja osanike 1.02.2021 koosolekul ei ole otsuseid vastu võetud, kuid asus otsuse põhjendavas osas seisukohale, et kostja osanike 1.02.2021 koosoleku otsused on tühised (maakohtu otsuse 6 2-21-2742 p-d 10–12). Osanike koosoleku otsus on üks tehingu liike. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (vt RKTKo 3-2-1-55-14, p 21 ja 2-16-11216, p 15). Otsuse puudumine ja otsuse tühisus ei ole samatähenduslikud. Kui täidetud ei ole minimaalsed eeldused selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, on tegemist otsuse puudumise olukorraga ehk mitteotsusega. Kui aga otsus on küll olemas, kuid tema tegemisel esinesid puudused, on tegemist kas tühise või kehtetuks tunnistatava otsusega
2. Ringkonnakohus muudab ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punktide 1 (p-d 1.1., 1.2., 1.
4. ja 1.4.), 2 ja 3 osas. 9.
5. Maakohus on päevakorra punktide 1–3 osas põhjendatult viidanud

§ 170

lg-le 2, mille kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Samuti on maakohus päevakorra punktide 1–3 osas põhjendatult leidnud, et kostja 1.02.2021 osanike koosolekul otsuste vastuvõtmiseks pidi sellel olema esindatud AGAL Invest; AGAL Invest sai oma osaniku õigusi kostja osanike koosolekul teostada üksnes mõlema juhatuse liikme – s.o nii C kui ka hageja – kohalolekul või osaühingu juhatuse poolt ühiselt välja antud volituse alusel; osanikku ei saa osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik; hageja vaidlusalusel koosolekul kostja juhatuse liikmena ei osalenud ja kostja ei ole tõendanud, et C oli saanud temalt nõusoleku esindaja AGAL Investi koosolekul üksi; ning et koosolekul oli esindatud vähem kui pool osadega esindatud häältest, mistõttu puudus

§ 170lg-s 2 sätestatud kvoorum.

9.

1. Hagejal oli õiguslik huvi esitada otsuste puudumise tuvastamise nõue kostja osanike 1.02.2021 koosoleku otsustele päevakorrapunktides 1–
2. Hageja tuvastushuvi tuleneb tema kui kostja juhatuse liikme staatusest. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb üldjuhul jaatada ka osaühingu kõigi juhtorganite liikmete (juhatuse ja nõukogu olemasolul ka nõukogu liikmete) õigust esitada otsuse tühisuse tuvastamise nõue, kui sellest otsusest sõltuvad nende õigused, kohustused või vastutus. Samal põhjendusel on hagejal õigus taotleda ka selle tuvastamist, et otsused jäid vastu võtmata.
3. Õiguslik olukord on aga erinev päevakorrapunkti 4 „Juhatuse liikme X-ga õigusvaidluse (tsiviilhagi esitamine kahju hüvitamise nõudes) pidamise otsustamine/heakskiit ja vaidluses osaühingu esindaja määramine“ osas. Selles osas on maakohus andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. 10.
4. Kostja osanikeks on C, kellele kuulub 6,75% kostja osakapitalist ja AGAL Invest, kellele kuulub 93,25% kostja osakapitalist. AGAL Investi osanikeks on võrdsetes osades C ainukontrolli all olev Osaühing Kalbro ja hageja ainukontrolli all olev Osaühing Aleksi Vara. Kostja 1.02.2021 osanike koosoleku protokolli kohaselt kiideti heaks Harju Maakohtule 25.11.2020 kostja poolt hageja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue 79 962,70 eurot ja viivise nõue (tsiviilasi nr 2-20-17398) ning määrati hageja esindajaks juhatuse liige C (tl 25p). 10.2.

§ 177

lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada mh juhul, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. 1 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M. „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, Juura 2015, lk 204, äärenr

1. 7 2-21-2742 Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osutatud sätte kohaselt on piiratud ka selle juhatuse liikmest osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena otsustatakse (RKKKo 1-18-5732, p 62 ja seal viidatud kohtupraktika). 10.
2. Osaühingu kui osaniku tahet väljendab juhatus.

§ 181

lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigi tehingute tegemisel (sh osaniku nimel hääle andmisel või muu tahteavalduse tegemisel) esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada osaühingut ühiselt, arvestades ka seda, et kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult juhul, kui see on kantud äriregistrisse. AGAL Investi juhatuse liikmeteks on hageja ja C, kellel on ühine esindusõigus. Hagejal ei olnud õigust esindada AGAL Investi kui osanikku viimase tahte väljendamisel selle kohta, kas kostja peaks esitama hageja vastu päevakorrapunktis 4 märgitud nõude ja kellel peaks olema õigus kostjat selle nõude menetlemisel esindada.

§ 177

lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Järelikult ei piira see säte hageja hääleõigust üksnes kostja osanikuna. Osutatud norm välistab ka hageja kui kostja osaniku esindaja (juhatuse liikme) osalemise tema ja kostja vahelise õigusvaidluse pidamise üle otsustamisel, samuti selles õigusvaidluses kostjale esindaja määramise üle otsustamisel.

§ 177

lg-s 1 ette nähtud hääleõiguse piirangu eesmärgiga kooskõlas olevaks tuleb pidada selle kohaldamist kõigil juhtudel, kus hääleõiguse piirangule alluv isik teostab hääleõigust nende isikute eest, kellele endale hääleõiguse piirang ei laiene. Seega ei või isik, kellele hääleõiguse piirang laieneb, osaleda hääletamisel ei enda ega teiste liikmete nimel, seda nii tehingulise kui ka seadusjärgse esindajana (nt juhatuse liikmena). Nii näiteks ei tohi ühingu liikmeks oleva juriidilise isiku juhatuse liige teostada juriidilise isiku nimel hääleõigust juhul, kui otsustatakse ühingu poolt tema vastu nõude esitamist. Kui esindaja isikuga seondub hääleõiguse piirang, kohaldub see ka tema poolt edasivolitatud isikule. Seega olukorras, kus

§ 177

lg 1 välistab hageja osalemise AGAL Invest hääleõiguse teostamisel, saab AGAL Invest kui kostja osaniku tahet hageja vastu nõude esitamise kohta ja selle nõude üle peetavas vaidluses kostja esindaja määramise kohta väljendada AGAL Investi juhatuse teine liige C üksinda, hoolimata selle osaühingu juhatuses üldjuhul kehtivast ühisest esindusõigusest (vt RKKKo 1-18-5732, p-d 64, 66 ja 67 ning seal viidatud kohtupraktika ja õiguskirjandus). 10.

1. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul C ja AGAL Invest, keda soovis koosolekul esindada osaniku Osaühingu Kalbro esindaja juhatuse liige C (tl 25 teine lõik). Kuigi ringkonnakohus nõustus eelnevalt päevakorrapunktide 1–3 osas maakohtuga, et osanike koosolekul ei saa osanikku esindada selle osanik, tuleb AGAL Invest lugeda päevakorrapunkti 4 osas siiski osanike koosolekul osalenuks. Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et päevakorrapunktis 4 sai AGAL Investi esindada juhatuse teine liige C üksinda. Kuigi C soovis kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokolli kohaselt koosolekul AGAL Investi esindada selle osaniku Osaühingu Kalbro juhatuse liikmena, tuleneb protokollist, et C eesmärgiks oli tagada osanike koosolekul AGAL Investi kohalolek ja tema nimel hääletamine. See, et C soovis seda eesmärki saavutada Osaühingu Kalbro juhatuse liikmena, lähtus ekslikust õiguslikust käsitlusest, nagu ei saanuks C juhatuse liikmena AGAL Investi üksinda esindada ja et AGAL Investi saab kostja osanike koosolekul esindada AGAL Investi osanik Osaühing Kalbro. 10.
2. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokollis on ekslikult märgitud, nagu oleks AGAL Investil olnud koosolekul üksnes 50% talle kostja osast tulenevatest häältest, s.o 4662 häält. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega (

§ 169lg 1 ja tl 31p, p 5.1).

Kostja põhikirja kohaselt annab osa iga 10 eurot ühe hääle (tl 31p, p 5.2.). Kuna AGAL Investile kuulub 93 250 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa, tulenes AGAL Investile 8 2-21-2742 kostja osast 9325 häält, millele on protokollis õigesti ka viidatud (tl 25 teine lõik). AGAL Investile kostja osast tuleneva häälte arvu üle pooled ei vaidle. Hinnang, et AGAL Invest osales kostja 1.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul üksnes 50% häältega, lähtus samuti ekslikust õiguslikust arusaamast, nagu ei saanuks C juhatuse liikmena AGAL Investi üksinda esindada ja et AGAL Investi saab kostja osanike koosolekul esindada AGAL Investi osanik Osaühing Kalbro. Osanik saab talle osast tulenevat hääleõigust teostada üksnes tervikuna. Igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 148lg 4 esimene lause).

Kuna AGAL Invest hääletas päevakorrapunktis 4 otsuse andmise poolt, on otsus 100% kostja osadest osanikele tulenevate häältega vastu võetud. Otsuse poolt hääletas ka teine AGAL Investi osanik C (tl 25 teine lõik ja tl 25p, p 4). Päevakorrapunktis 4 olnud otsuse saab lugeda vastuvõetuks lihthäälteenamusega (

§ 174lg 1).

1. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorrapunktis 4 on otsus vastu võetud, hindab ringkonnakohus järgmiseks, kas kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku otsus päevakorrapunktis 4 on tühine või kehtetuks tunnistatav, millised nõuded hageja samuti alternatiivselt esitas, kuid mida maakohus ei hinnanud. Kuna ülejäänud päevakorrapunktides (p-d 1–3) ei ole otsuseid vastu võetud, siis ei saa enam tekkida küsimust nende otsuste tühisusest või kehtetuks tunnistamisest. 11.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku otsus päevakorrapunktis 4 tühine. 11.1.
3. Vastavalt

§ 171

¹ lg-le 2 võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne koosolekut, kui vastav nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku toimumist. Osundatud sätte kohaselt sai kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorda täiendavate küsimuste võtmist nõuda osanik, kelleks olid C ja AGAL Invest. Maakohus tuvastas, et AGAL Investi juhatuse liikmetel, kelleks olid hageja ja C, on ühine esindusõigus. Pooled ei vaidle, et nõuet koosoleku päevakorda täiendavate küsimuste võtmiseks ei ole esitanud AGAL Investi juhatuse teine liige C (vt ka tl 14 ja 22–23). Seetõttu ei saa lugeda AGAL Investi asjaomast nõuet kostjale esitatuks. Täiendavate küsimuse võtmist päevakorda ei saanud hageja nõuda kostja juhatuse liikmena.

§ 171

¹ lg 1 esimese lause kohaselt määrab osanike koosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kokkukutsumise teade on osanikele saadetud (vt tl 11–12p), tuleb eeldada, et koosoleku päevakorra on määranud osaühingu juhatus. Hageja ei ole menetluses ka väitnud, nagu poleks kostja juhatus koosoleku päevakorda määranud. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud kostja osanike koosoleku kokkukutsumise korda. 11.1.2.

§ 171

² lg 4 kohaselt peab osaühing juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku teates on esitatud otsuste eelnõud ning märgitud, et kõigi kostja erakorralise koosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas

1. a ja
2. a majandusaasta aruande projektide, audiitori nõusoleku ning tsiviilasja nr 2-20-17398 materjalidega on võimalik tutvuda kostja kontoris teates märgitud ajal (vt tl 12–12p). Kuivõrd osanike koosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, millal ja kus saab kõikide koosolekuga seotud dokumentidega tutvuda, ei ole kostja ka selles osas rikkunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja dokumentidega tutvumas ei käinud. 9 2-21-2742 11.1.3.

§ 304

lg 6 (koostoimes § 171 lg-ga 5) sätestab, et juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Hageja 28.01.2021 teate kohaselt esitas ta nõude koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks kostja juhatuse liikmena (vt tl 22, p 3). Kostja väitel kutsus 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku kokku juhatus, kes oli koosoleku päevakorra ja koosoleku pidamise viisi ilma notarit kaasamata juba määranud. Seetõttu jättis kostja hageja taotluse tähelepanuta (tl 46p, p 3.3.1). Hageja ei ole menetluses vaidlustanud kostja väidet, et kostja juhatus oli varem otsustanud koosoleku pidamise notarit kaasamata (vt ka tl 84–84p, p-d 29–31). Juhatus on kollegiaalne organ (

§ 180

). Kui kostja juhatus oli otsustanud koosoleku protokolli notariaalselt mitte tõestada, ei saa hageja ühe juhatuse liikmena teiste seas varasemat kostja juhatuse otsust eirata ning on sisesuhtes kostjaga juhatuse otsusega seotud. Hageja on kostja juhatuse liige ja tema esindusõigus välissuhtes oli piiramatu (

§ 181lg 1 esimene lause), aga see ei mõjuta eelnevaid põhjendusi.

Juhatuse esindusõigus puudutab osaühingu esindamist osaühingu nimel suhtes kolmandate isikutega

1. 11.1.
2. Hageja märkis, et koosolekule ei olnud kaasatud vandeaudiitorit ja kostja 1.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul hääletati otsuse eelnõusid, mida päevakorrale ei lisatud. Need etteheited ei hõlma päevakorrapunkti 4, mistõttu ringkonnakohus neid väiteid ei hinda. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtuga, et päevakorrapunktides 1–3, ei ole kostja 1.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul otsuseid vastu võetud. 11.
3. Seda, et päevakorrapunktis 4 vastu võetud osanike otsus on kehtetuks tunnistatav, on hageja sisustanud samade faktiliste asjaoludega, mida ringkonnakohus päevakorrapunktis 4 vastu võetud tühisuse hindamisel juba käsitles. Ringkonnakohus ei tuvastanud osanike koosolekuga seotud rikkumisi. Hageja õiguslik huvi vaidlustada otsus päevakorrapunktis 4, ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse all.
4. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra p-i 4 osas ning jätab hagi selles osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Poolte endi kanda jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 163 lg 1).
6. Kulusid pole vaja kindlaks määrata.
7. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 2 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M. „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, Juura 2015, lk 204, äärenr
8. 10