Obsah (8)

§ 23§ 48§ 55§ 150§ 217§ 2§ 1§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2

) § 2 lg 1 p 6 tähenduses täitedokumendiks. Kohtutäitur rikkus täitemenetlust korraldades keeldu alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (

§ 23

lg 1 ja § 2 lg 1) ja kohustust lõpetada täitemenetlus täitedokumendi puudumisel (

§ 48

lg 1 p 7 koostoimes § 2 lg-ga 1 ning § 23 lg-ga 1), keeldu arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine,

§ 55

lg 1 p 1) ja keeldu müüa vara kehtiva arestimisaktita (

§ 150lg 1 koosmõjus § 55 lg 1 p-ga 1).

1. Täitemenetluses saab võlgnik esitada kahju ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või vähendamiseks kaebuse või hagi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei esitanud kaebust täitemenetluse alustamise ega lõpetamata jätmise peale ega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Seega tuleb hinnata, kas hagejale oli kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise mõistlikkus arusaadav ja kas õiguskaitsevahendite kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Vahekohtu otsuse täitedokumendiks lugemine eeldab sügavamaid õigusteadmisi. Seetõttu ei pidanud hageja saama aru, et see otsus ei ole täitedokument ega ka kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkusest kaebuste või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Eelneva tõttu ei ole vaja hinnata, kas hageja jättis õiguskaitsevahendid kasutamata mõjuval põhjusel. Seega võis hageja esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi RVastS § 7 lg 1 järgi.
2. Hageja on lugenud kinnisasja omandi kaotusega tekitatud kahjuks 585 000 eurot, mis oli tema hinnangul kinnisasja väärtuseks selle müümise ajal. Kuigi hagejale on selgitatud, et ta peab VÕS § 132 lg 1 järgi tõendama samaväärse asja soetamiseks tehtavaid kulutusi ning ta saab tugineda kaotsiläinud asja väärtusele üksnes siis, kui samaväärse kinnisasja soetamine ei ole võimalik, ei ole hageja tõendanud samaväärse kinnisasja soetamiseks tehtavate mõistlike 3 2-17-19459 kulude suurust ega seda, et kaotatud kinnisasjaga samaväärset kinnisasja ei ole võimalik soetada. Seega ei ole hageja tõendanud talle kinnisasja omandist ilmajäämisega tekitatud kahju suurust. Hagejale tekkinud varaliseks kahjuks on kohtutäituri tasu 16 869 eurot 40 senti ja kolimisteenuse kulu 4000 eurot.
3. Kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel arvestada hageja kohustusi. Enne kohtutäituri kohustuste rikkumist oli hagejal sissenõudja vastu vähemalt 301 674 euro 66 sendi suurune kohustus, mis vähenes pärast kinnisasja müümist ja kinnisasja valduse vabastamist vähemalt 18 544 euro 6 sendini. Lisaks oli hagejal 16 869 euro 40 sendi suuruse kohtutäituri tasu ja 4000 euro suuruse kolimiskulu tasumise kohustus. Kuna hageja kohustused kohtutäituri tegevuse tulemusena vähenesid ja varaline vahe ei ole hageja kahjuks, ei pea kohtutäitur hüvitama hagejale kohtutäituri tasu ja kolimisteenuse kandmisest tekkinud kulusid.
4. Kohtutäitur ei pea hüvitama hagejale tekkinud mittevaralist kahju, sest ta ei rikkunud hageja isikuõiguste kaitsmisele suunatud kohustusi (VÕS § 127 lg 5, § 1045 lg 1 p 7 ja § 127 lg 2). Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist ka tõendanud. Hageja ravilugudest ei nähtu tema tervislik seisund enne täitemenetluse alustamist. Samuti ei ole kohtutäituri kohustuste rikkumise ja hageja võimaliku mittevaralise kahju vahel põhjuslikku seost. Hageja ei põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist asja kaotsiminekuga, mistõttu ei kohaldu VÕS § 134 lg
6. Kuna vastutuskindlustuse juhtumiks on kahju tekkimine, mitte kohustuse rikkumine, ja hageja väidetud kahju ilmnes pärast kindlustusperioodi möödumist, ei vastuta kostja II hagejal tekkinud kahju eest VÕS § 521 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Hageja on tõendanud, et talle tekkis kinnisasja omandist ilmajäämisega vähemalt 585 000 euro suurune kahju. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust piisavalt täpselt ja arusaadavalt. Hagejale jäi ebaselgeks, kas ta oleks pidanud tõendama VÕS § 132 lg 2 kohaldamise eeldusi, samaväärse asja soetamisväärtust või samaväärse asja soetamise võimatust.
9. Vale on maakohtu järeldus, et kostja I tegevuse tulemusel hageja kohustused vähenesid ja hageja kahjuks ei ole varalist erinevust tekkinud. Enne täitemenetluse alustamist ei olnud hagejal kohustusi, pärast täitemenetluse toimumist oli hagejale tekkinud kahju 605 869 eurot 40 senti.
10. Hageja on tõendanud, et kostja I rikkumisega tekkis hagejal ka mittevaraline kahju. Hageja on tõendanud, et täitemenetluse tõttu on tema terviseseisund halvenenud. Kostja I rikutud kohustused on suunatud nii hageja varaliste õiguste kui ka isikuõiguste kaitsele.
11. Maakohus leidis valesti, et kostja II ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hagejale tekkis kostja I kohustuste rikkumisega kahju kostjate sõlmitud vastutuskindlustuse kindlustusperioodi ajal. Isegi kui kinnisasja müügiga tekitatud kahju ilmnes alles pärast kindlustusperioodi möödumist, oli kahju tekkimine selge juba varem. 4 2-17-19459 Vastustajate seisukoht
12. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13. Kostja I nõustus maakohtu järeldustega hagejal kahju puudumise osas. Küll aga ei nõustu kostja I, et juhul kui kostja I vastutaks kahju eest, ei saaks kostja II vastutada. Samuti on maakohus alusetult jätnud kohaldamata RVastS § 7 lõike
14. Hageja kahjunõue on välistatud, kuna ta oleks saanud kahju ära hoida kohtutäiturile kaebuse esitamisega või enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega. Selleks, et saada aru, et vahekohtu otsus on tuvastuslahend, ei ole vaja õigusteadmisi, vaid piisab eesti keele oskusest.
15. Kostja II nõustub maakohtu järeldustega, kuid märgib, et isegi kui hagejal oleks kahju tekkinud, ei ole hageja kasutanud seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks. Isegi kui kostja II vastutaks, on kostja II vastutus piiratud 500 000 euroga. Edasine menetluse käik
16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.10.2020 otsusega maakohtu otsuse kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kostja I vastu esitatud hagi osaliselt, mõistes temalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 480 869 eurot 40 senti. Kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise osas jäi maakohtu otsus muutmata. Hageja menetluskulud jäid kostja I kanda ja kostja II menetluskulud jäid hageja kanda.
17. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäi rahuldamata tema viivisenõue kostja I vastu ning kostja II vastu esitatud hagi. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise varalise kahju tekitamise eest 470 869 eurot 40 senti ja mittevaralise kahju eest 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 131 233 eurot 93 senti ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud ulatuses.
18. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus ning menetluskulud hageja kanda.
19. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2020 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule ning rahuldas kassatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama, kas vahekohtu otsus on täidetav. Ringkonnakohus märkis ekslikult, et apellatsioonimenetluses ei vaieldud enam selle üle, et kohtutäitur korraldas täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita. Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vahekohus, kuid hinnata tuleb, kas see otsus on täidetav oma olemuse tõttu (tuleb hinnata, kas sissenõudja esitas vahekohtusse tuvastus- või sooritushagi). Kindlaks tuleb teha kohtutäituri teo õigusvastasus. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217

lg 1 alusel.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Hageja ei ole seadnud kassatsiooniastmes kahtluse alla kohtute järeldust

§ 217

lg-s 1 sätestatud kaebuse ja

§-s 223 ettenähtud hagi esitamata jätmise kohta. Kindlaks tuleb teha, kas hageja jättis õiguskaitsevahendid kasutamata mõjuval põhjusel. Õigushariduse puudumine selleks ei ole. Praeguses asjas ei ole 5 2-17-19459 oluline hageja teadmine või teadma pidamine sellest, kas vahekohtu otsus on täitedokumendina sundtäidetav. Hinnata tuleb, kas esines õiguslik ebaselgus vahekohtu otsuse täidetavuse osas ja kas hagejale on täitemenetluses juhitud tähelepanu õiguskaitsevahendite kasutamise õigusele ja kasutamata jätmise tagajärgedele. Kahju hüvitamise nõuet lahendades tuleb hinnata, kas maha saab arvata kahju tekitamisest saadud kasu. Ringkonnakohus on jätnud hageja viivisenõude tähelepanuta. Kindlustusandja vastu esitatud hagi lahendamisel tuleb juhinduda rikkumisest, mitte kahju tekkimisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohtule 03.12.2021 esitatud seisukohas palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 670 869,40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja nõude suurendamine 65 000 euro võrra jätta tähelepanuta. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 605 869,40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Maakohus ei rahuldanud hagi ja hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 605 869,40 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 13 659,82 eurot ja edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist hagi muutmisega, vaid põhinõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 tähenduses, mis ei ole lähtudes TsMS § 631 lõikest 1 ja § 651 lõikest 1 apellatsioonimenetluses võimalik. Seetõttu tuleb hageja põhinõude suurendamine jätta tähelepanuta.
3. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja I alustas 15.10.2014 hageja suhtes täitemenetluse KEMASI EHITUSE Osaühingu (sissenõudja) täitmisavalduse ja Notarite Koja vahekohtu 30.09.2014 otsuse alusel. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et selles täitemenetluses arestiti sundtäitmiseks 26.02.2015 ja müüdi kordusenampakkumisel 10.03.2016 hageja Tallinnas asuv kinnistu. Hageja esitas käesolevas asjas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sellest, et kohtutäitur on õigusvastaselt alustanud täitemenetluse ilma kehtiva täitedokumendita ja müüs selle käigus hagejale kuuluva kinnisasja. Kostja I vastutus on kindlustatud kostja II juures, mille tõttu vastutavad hageja hinnangul kostjad solidaarselt.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I rikkus täitemenetlust korraldades keeldu alustada täitemenetlust täitedokumendi puudumisel (

§ 23

lg 1 ja § 2 lg 1) ja kohustust lõpetada täitemenetlus täitedokumendi puudumisel (

§ 48

lg 1 p 7 koostoimes § 2 lg-ga 1 ning § 23 lg-ga 1), keeldu arestida vara ilma kehtiva täitedokumendita (arestimist puudutavate menetlusnormide oluline rikkumine,

§ 55

lg 1 p 1) ja keeldu müüa vara kehtiva arestimisaktita (

§ 150lg 1 koosmõjus § 55 lg 1 p-ga 1).

Hageja väitel ei olnud täitemenetlust võimalik alustada, kuna Notarite Koja 30.09.2014 vahekohtu otsust ei olnud tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud ning tegemist oli ka tuvastus- mitte sooritushagi kohta tehtud otsusega. Maakohus nõustus hagejaga selles, et Notarite Koja vahekohus ei olnud Eestis alaliselt tegutsevaks vahekohtuks ning kohus ei olnud vahekohtu otsust tunnustanud ja 6 2-17-19459 täidetavaks tunnistanud. Riigikohus leidis käesolevas asjas 05.05.2021 tehtud otsuses, et Notarite Koja vahekohus oli täitemenetluse alustamise ajal Eestis alaliselt tegutsev vahekohus, mille otsus on täidetav ilma eelneva tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta. Samas jättis Riigikohtu hinnangul maakohus hindamata, kas vahekohtu otsus oli täidetav oma olemuse tõttu ning selleks tulnuks kindlaks teha, millised nõuded oli sissenõudja hageja vastu vahekohtule esitanud ja kas vahekohus lahendas sooritus- või tuvastusnõude (vt Riigikohtu 05.05.2021 otsuse punkti 15). Pooled ei vaidle käesolevas menetlusstaadiumis enam selle üle, et vahekohtule oli sissenõudja poolt esitatud tuvastusnõue ja vahekohus tuvastas sissenõudja nõude hageja vastu summas 253 861 eurot. Lisaks mõistis vahekohus hagejalt sissenõudja kasuks välja vahekohtumaksust 50%, s.o 3489,57 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I alustas täitemenetluse seaduslikult, s.t kas kohtutäitur saab alustada täitemenetluse tuvastusnõude alusel tehtud vahekohtu otsuse alusel. Pooled ei ole esitanud menetluses väiteid selle kohta, et täitemenetluse alustamise seisukohalt võiks määrav olla asjaolu, et vahekohus mõistis hagejalt sissenõudja kasuks välja vahekohtumaksust 50%. 31. Kostja I väitel ei oma täitemenetluse alustamisel tähtsust, kas täitedokumendi puhul on tegemist sooritus- või tuvastusnõude alusel tehtud vahekohtu otsusega, kuna

§ 2lg 1 p 6 sellekohaseid piiranguid ette ei näe.

Ringkonnakohus kostja I seisukohaga ei nõustu.

§ 2

lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest lõikes 1 märgitud täitedokumentidest ning

§ 2

lg 1 p 6 sätestab üheks selliseks täitedokumendiks vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsuse. Kolleegium ei nõustu kostjaga I, et

§ 2

lõikes 1 toodud täitedokumentide puhul ei ole sätestatud, et täitedokumendist tulenevaks kohustuseks saab olla üksnes soorituskohustus.

§ 2

lõikes 1 on märgitud, et täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõudeid, mis viidatud sätte tähenduses saab seisneda üksnes mingi soorituse tegemise kohustamises. Samuti on

-i eesmärgiks ja reguleerimisalaks

§ 1

kohaselt sätestada võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. Seega näeb

ette, et täitemenetluse puhul on tegemist nõude täitmise menetlusega. Tuvastusotsusest soorituskohustust tuleneda ei saa ja täitedokumendi täitmine sellise lahendi alusel ei ole võimalik. 32. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse rikkumist peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 01.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Hageja peab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 14). Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.01.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 10). Nimetatud seisukohast tuleneb, et kohtutäitur on enne täitemenetluse alustamist kohustatud kontrollima, kas täitedokumendist tuleneb mingi nõue ning kui, siis kas see on täitmiseks piisavalt selge. Käesoleval juhul ei täitnud kostja I seda kohustust ja alustas lubamatult täitemenetluse lahendi alusel, millest võlgnikule soorituskohustust ei tulene. Lisaks nähtub

§ 48

lg 1 punktist 7, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Nimetatud sättest tuleneb, et juhul, kui kohtutäitur on alustanud 7 2-17-19459 täitemenetluse täitedokumendiks mitteoleva dokumendi alusel, tuleb täitemenetlus lõpetada. Ka selle kohustuse vastu ringkonnakohtu hinnangul kostja I eksis, kuna jätkas täitemenetlust vaatamata sellele, et vahekohtu otsusest ei tulenenud võlgnikule soorituskohustust. Seega on kostja I rikkunud kohustust alustada ja läbi viia täitemenetlust üksnes täitedokumendi alusel, mistõttu on kostja I käitunud õigusvastaselt. 33. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja võis esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise hagi RVastS § 7 lg 1 järgi. Hageja väitel tekkis talle kostja I õigusvastase käitumise tagajärjel varaline kahju summas 605 869,40 eurot ja mittevaraline kahju 10 000 eurot. Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks punktis 31 märgitule nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka

§ 217lg-st 6.

Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus

§ 217

lg 1 alusel.

§ 217

lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt Riigikohtu 28.09.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13 ning otsust käesolevas asjas, p 16). Samuti on Riigikohus mitmetes teistes lahendites asunud seisukohale, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 217-8492, p 15; 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). Riigikohus on viidatud lahendites märkinud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002. a võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse. Nimetatud seisukohtadest järeldub, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument

§ 2

järgi, peab esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kaotades vastasel juhul õiguse tugineda täitedokumendi puudumisest tingitud kahju tekkimisele. Seejuures tuleb hinnata, kas täitedokumendi puudumisele kaebuse esitamine vältinuks hagejal kahju tekkimise. Hageja on kahju tekkimise alusena tuginenud sellele, et kostja I müüs täitemenetluses hagejale kuuluva kinnisasja olukorras, kus puudus täitedokument. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitamisega kohtutäiturile selle kohta, et tegemist ei ole täitedokumendiga, võimalik vältida täitemenetluses kinnisasja müümist ja sellega võlgnikule kahju tekkimist.

§ 55

lg 1 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita. Kaebuse esitamisel kohtutäiturile peab kohtutäitur kontrollima täitedokumendi olemasolu ja selle kehtivust, välistamaks sellega võimaluse, et vara arestimine muutuks tühiseks. Ka käesoleval juhul oleks hagejal võimalik kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele või otsusele nii täitemenetluse alustamisel kui ka kinnisasja arestimisel või muul viisil täitemenetluse jätkamisel tugineda täitedokumendi puudumisele ja vältida talle kuuluva kinnisasja müümist. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaatamata kaebuse esitamisele oleks kinnisasi täitemenetluses müüdud. 34. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja täitemenetluses kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või vara arestimise otsuse peale kaebust

§ 217

lg 1 alusel ega hagi

§ 223alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei esitanud. Riigikohus rõhutas käesolevas asjas, et RVast

S § 7 lg 1 alusel esitatud hüvitusnõude lahendamiseks pidid kohtud tegema poolte esitatud väidete alusel kindlaks, kas hagejal oli kaebuse või hagi esitamata jätmiseks mõjuv põhjus. Seejuures märkis Riigikohus, et praeguses asjas ei ole oluline hageja teadmine või teadma pidamine sellest, kas vahekohtu otsus on täitedokumendina sundtäidetav. Ainuüksi 8 2-17-19459 asjaolust, et kannatanul ei ole kõrgemat õigusharidust, mistõttu ta ei pidanud saama aru vahekohtu otsuse täidetavusest, ei saa järeldada, et hageja ei pidanud saama aru kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkusest kaebuse või hagi esitamisega. (vt Riigikohtu otsust käesolevas asjas, p 17). Hageja ei ole esitanud muid väiteid või põhjendusi hagi või kaebuse esitamata jätmiseks kui see, et ta ei olnud teadlik sellest, et vahekohtu otsus ei ole sundtäidetav, tuginedes sellele, et tal puuduvad õigusteadmised. Lähtudes Riigikohtu seisukohast käesolevas asjas, ei ole hageja sellekohased väited asjakohased. Mingeid muid põhjendusi õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise kohta ei ole hageja esile toonud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et

§ 217

lg 6 kohaselt ei ole võimalik asjaoluna, millele ei saa hiljem kaebuse esitamata jätmisel tugineda, käsitleda täitedokumendi sundtäidetavust. Kolleegium leiab, et see, kas tegemist on täitedokumendiga või mitte, kuulub

§ 217

lg 6 kohaldamisalasse ja tegemist on asjaoluga, millele tuleb täitemenetluses kohtutäiturile esitavas kaebuses tugineda vältimaks kahju hüvitamise võimaluse kaotamist. Sellist järeldust kinnitab ka Riigikohtu seisukoht käesolevas asjas, milles Riigikohus on pidanud RVastS § 7 lg 1 alusel kostja I vastu esitatud hüvitusnõude eelduseks seda, et hageja oleks esitanud

§ 217lg 1 kohase kaebuse.

35. Hageja arvates sai ta asjaolust, et tegemist ei ole täitedokumendiga, teada alles 13.10.2016 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-16-7483, kuid selleks ajaks oli

§ 217

lõikes 1 ja

§ 223lõikes 1 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine välistatud.

Kuna Riigikohus on leidnud, et praeguses asjas ei ole oluline hageja teadmine või teadma pidamine sellest, kas vahekohtu otsus on täitedokumendina sundtäidetav või mitte, ei ole hageja viide 13.10.2016 lahendile asjakohane. Samuti ei saa asjaolust, et kohtutäitur alustas vahekohtu otsuse alusel täitemenetluse, järeldada, et hageja võiks hiljem tugineda kohtutäituri eksimusele õigustusena

§ 217

lg 1 ja

§ 223lg 1 kohaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisel.

Sellest, et kohtutäitur eksis, ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja ei pidanud kontrollima, kas tegemist on täitedokumendiga.

1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et Riigikohus oleks saanud üksnes erikogu poolt anda seisukoha selle kohta, et hageja teadmine või teadma pidamine sellest, kas vahekohtu otsus on täitedokumendina sundtäidetav, ei ole oluline. Hageja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi asjale nr 3-3-1-32-02, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et kannatanu teadmine kahju ärahoidmisest, kõrvaldamisest ja vähendamisest on oluline ning seetõttu ei kuulu hageja hinnangul Riigikohtu vastupidine seisukoht käesolevas asjas kohaldamisele. Viidatud halduskolleegiumi asjas on Riigikohus märkinud järgmist: „Kahjunõue võib olla välistatud või vastutus võib olla piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud, kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta leiab, et kauplemisloaga tekitatud kahju oleks saanud käesolevas asjas hoida ära õigeaegse tühistamiskaebuse esitamisega.“ (vt Riigikohtu 17.06.2002 otsust haldusasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Ringkonnakohtu arvates on hageja viide sellele halduskolleegiumi lahendile asjakohatu, kuna viidatud asjas polnud tegemist kohtutäituri vastutusega ning pealegi ei kehtinud tol ajal RvastS, vaid kahjunõue põhines tsiviilkoodeksi sätetel.
2. Riigikohus leidis käesolevas asjas, et õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise mõjuvaks põhjuseks võib olla see, kui hageja ei teadnud nende kasutamise võimalusest (vt Riigikohtu otsust käesolevas asjas, p 17). Õiguskaitsevahendite kasutamise (

§ 217

lg-s 1 sätestatud kaebuse või

§-s 223 ettenähtud hagi esitamise) võimalusest oli ringkonnakohtu hinnangul hageja alates täitemenetluse alustamisest teadlik. Hageja möönab 17.12.2021 ringkonnakohtule 9 2-17-19459 esitatud seisukoha punktis 2.22, et selliseks teadmiseks piisab

-i lugemisest. Hageja teadmist õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest kinnitab lisaks ka see, et

§ 217

lõikes 1 sätestatud kaebuse esitamise võimalusest on hagejat teavitatud nii täitmisteates võlgnikule (I kd tl 16) kui ka kinnisasja arestimise aktis (I kd tl 17-21). Seejuures on hageja teadmise puhul täitemenetluses kasutatavatest õiguskaitsevahenditest oluline, et hageja osales täitemenetluses aktiivselt, kasutades

-is sätestatud võimalusi, et hagejale kuuluv kinnisasi müüdaks võlgnevuse katteks võimalikult soodsalt. Nimelt vaidlustas hageja kinnisasja müügi alghinna määramise (I kd tl 164), taotles kahel korral kinnisasja müümist kohtutäituri kontrolli all (I kd tl 22 ja 162a), vaidlustas vara ümberhindamise akti (I kd tl 164) ja esitas 19.05.2016 kohtutäiturile

§ 217

lg 1 alusel kaebuse kinnisasja väljaandmise vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks (I kd tl 32-33). Seega oli hageja teadlik õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusest, et vältida kahju tekkimist seoses kinnisasja müügiga, kuid jättis need võimalused kasutamata, omamata selleks mõjuvat põhjust.

1. Kuna antud juhul ei ole kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eeldus täidetud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, mis ulatuses on tõendatud hagejal kahju tekkimine ning kas kahjust on vajalik maha arvata kahju tekitamisest saadud kasu. Samuti ei pea sellest tulenevalt ringkonnakohus vajalikuks hinnata poolte väiteid kostja II vastutuse ja selle ulatuse kohta.
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 10