Obsah (10)

§ 654§ 238§ 232§ 462§ 173§ 171§ 174§ 176§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja n

) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud kinnisasja mõttelise osa ostueesõigust tähtaegselt või mitte. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et tuvastatud asjaoludel sai hageja VÕS § 249 kohase teavituse
2. märtsil 2017 sõlmitud müügilepingu kohta
3. oktoobril 2017, kuid teostas AÕS § 73 lg-s 2 sätestatud ostueesõigust hilinenult (vt VÕS § 250 ja TsÜS § 136 lg 3). Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 654lg 6).

Apellatsioonkaebuses kordab hageja esimese astme menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neid väiteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest käsitlenud.

1. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et hageja sai müügilepingu sõlmimise kohta teate
2. oktoobril 2017, samuti, et hageja edastas ostueesõiguse teostamise avalduse kostjate poolt müügilepingus märgitud e-posti aadressidele
3. detsembril 2017 kell 20.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tahteavaldus on kätte saadud ja muutunud kehtivaks VÕS §-s 250 nimetatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul.
5. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamisest ning leiab, et kuna praeguses asjas oli tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mille kulgemise algus ja lõpp oli pooltele teada, siis oli kostjal I õigustatud huvi tutvuda talle e-posti teel saadetud avaldusega
6. detsembril 2017 kella 24.00-ni. Kolleegium hagejaga ei nõustu. 4 9.
7. Maakohus on otsuses tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludele andnud õige õigusliku hinnangu. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja poolt
8. detsembril 2017 saadetud e-kiri jõudis tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse. Kostjate apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väited ei anna alust järelduseks, et maakohus on asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on põhjendanud, miks ta Google meilikonto väljatrükiga arvestab ning leidnud õigesti, et kostjate väited ei anna alust jätta tõend selle ebausaldusväärsuse tõttu

§ 238lg 5 alusel arvestamata.

9.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et e-kirja kostja I mõjusfääri saabumine ja mõistlik võimalus ostueesõiguse teostamise avaldusega tutvuda on eraldi hinnatavad asjaolud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et tahteavalduse kehtivaks muutumise teine tingimus, s.o tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega, on täitmata. Ekslik on hageja käsitlus TsÜS § 69 lg 2 tõlgendamise kohta, sest nimetatud sättes välja toodud tahteavalduse kättesaamise eeldused ei sõltu sellest, kas tahteavalduse saaja teab konkreetse tähtpäeva saabumist või mitte. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti materiaalõiguse normi tõlgendamisel viidanud kohtupraktikale (vt Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-18-153, p 34; Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-1914714/65, p 11.2). 9.
5. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades (kostja I vanus ja tervislik seisund) sai hageja tahteavaldus muutuda kehtivaks kõige varem
6. detsembril
7. Kolleegiumil pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on poolte õigustatud huve kaaludes välja selgitanud, arvestades kõiki poolte kohtu ette toodud asjaolusid ning hinnates tõendeid

§ 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kas avalduse tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kandis hageja või kostja I. Hageja on ebaõigesti leidnud, et maakohus pidi riski hindamisel kaaluma hageja ostueesõiguse teostamise õigustatud huvi, mis seisneb selles, et hageja saab oma kaasomandi osa suurendada ning vältida kolmandate isikute sattumist kaasomanike ringi. Hageja on teinud Riigikohtu 19. detsembri 2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05 p-st 10 ebaõige järelduse, justkui tuleks seda asjaolu riski hindamisel kaaluda. 10. Maakohus on rahuldanud kostja I taotluse asendada kooskõlas

§ 462

lg-ga 2 kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Ringkonnakohus asendab omal algatusel jõustunud kohtuotsuses kostja I nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikusta tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. 12. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna hageja esitas kostjate vastu ühise hagi ning kostjad osalesid kohtumenetluses ühiselt, tuleb kostjate menetluskulud jätta solidaarselt hageja kanda. 13. Kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks kostjate apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. 14. Apellatsioonimenetluses on kostjad palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1911 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjatele osutatud õigusabi 12 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kostjad on kinnitanud, et kõik kohtule 5 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kuivõrd käesoleval juhul on õigusabi saajateks füüsilised isikud, kes taotlevad menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kolleegium leiab, et kostjate apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 15. Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjaid esindanud kogu menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine) põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu kokku 1 tund. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostjate põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1092 eurot (= 7 x 130 x 1,2 eurot). Lisaks peab hageja tulenevalt kostjate taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6