lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
Esimene aruanne esitada 01.04.2023, järgnev 01.11.2023 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): 2 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Sxxxx Kxxxx esitas 08.02.
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimesel koosolekul andis võlgnik nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate üldkoosolek otsustas võlgniku kohustuste vabastamise menetluse algatamisel nimetada usaldusisikuks võlgniku enda. LÕPPARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
lg 2 p 1) jrk Pankrotivara Laekunud raha (EUR) Märkused 1 Notariaalne kokkulepe ühisvara jagamises 8000,00 2 Laekumised sissetulekust 500,00 kokku 8500,00 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
¹ lg 2 kohaselt, katab menetluskulud, määratakse kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel (vt 30.08.2022 võlausaldajate kirjaliku üldkoosoleku protokoll). 4.4 pangateenustasud -summas 5,94 eurot 4 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
kohase teate väljasaatmine võlausaldajatele ja infovahetus, võimaliku vara välja selgitamine, esitatud nõuete registreerimise alustamine 01.04 05.04 esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, vara nimekirja saatmine menetlusosalistele 06.04 võlausaldajate esimene koosolek 06.04 koosoleku pidamine, protokolli koostamine, saatmine võlausaldajatele ja kohtule 10.05 lõppes nõuete esitamise tähtaeg 11.05 esialgse nõuete nimekirja esitamine 10.05 kuni 11.05 tegelemine nõuetega, täiendavalt ülevaatamine 11.05 kuni 30.05 esialgse nõuete nimekirjaga tutvumise aeg, e-posti ülevaatamine 30.05 kuni 14.06 ühisvara küsimusega 5 29.06 lõpliku nimekirja esitamine tegelemine ja läbirääkimised võlgniku poja ja endise abikaasaga. 14.06 küsimuste võlausaldajatele saatmine seisukoha võtmiseks 27.06 kuni 28.06.2022 kirjaliku üldkoosoleku protokolli koostamine ja saatmine kohtule ja võlausaldajatele 26.06 kuni 29.06 lõpliku nimekirjas nõuete ülevaatamine ja avalduse esitamine kohtule kinnitamiseks. 21.07.2022 notariaalse ühisvara jagamise lepingu muutmine ja 8000 EUR tasumine 17.08 võlausaldajate nimekirja kinnitamine kohtu poolt 25.08 kuni 30.08 halduri tasu osas kirjaliku võlausaldajate üldkoosoleku pidamine ja protokolli koostamine ning saatmine kõigile menetlusosalistele 31.08.2022 väljamaksu tegemine summas 5000 EUR jaotusettepaneku alusel. 31.08.2022 lõpparuande esitamine kohtule kinnitamiseks 7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
¹ lg 2 kohaselt, katab menetluskulud, määratakse kohtu poolt lõpparuande kinnitamisel (vt 30.08.2022 võlausaldajate kirjaliku üldkoosoleku protokoll). 9. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (
Halduri tasu ja kulude taotlus
¹ lg 2 kohaselt tasu taotlemisel tähendab see ülempiiri taotlemist.
kohaselt kujuneb tasu alljärgnevalt: Pankrotivara suurus Halduri tasu ülemmäär Halduri tasu pankrotivara suuruse eurodes eurodes alumist piiri ületavalt osalt 6401–12 800 3 093 21,8% Põhitasu 3093 EUR. 8500-6401 = 2099, millest 21,8 % on summas 457,58. 3093 + 457,58 = 3550,58 ehk siis ümardatult allapoole 3500,00 eurot. Tulemus on halduri tegevuse resultaat on 8000 EUR laekumine ilma kohtuvaidluseta. Ühisvara lepingus oli saavutatud olukord, milles lepingu sõlmimise hetkel ei pruukind kohustusi võlgnikul olla, kuid see saavutati poja ja abikaasa maksete arvelt. See oli ka eesmärk, mida võlgnik ei varjanud. 6 Samas jäeti kohustuste võtmine ja raha tasumine ühisvara lepingust välja, mis oma sisult oli endise abikaasa poolne leping. Võlgniku poeg ütles, et tema ootab hagi, kuna on võimeline tõendama endale võetud võlgniku kohustusi. Sama märkis esialgu ka endine abikaasa, kuid läbirääkimiste käigus ta mõistis, et kohus võib teha otsuseid erinevalt ja analüüsides ühisvara lepingut mõistis, et see näeb välja ja on sisult ühepoolne. Pärast läbirääkimisi summade ja vara väärtuste üle jäi kokkuleppe summaks 8000 EUR. Seega on halduri tegevus viinud olukorrani, kus pankrotivarana on käsitletav kokku 8500, millest 8000 EUR ühisvara lepingu muutmise tulemusena ja veel võlgniku sissetuleku arvelt 500 EUR. Kohtuvaidluste käigus, kui kohus ikkagi oleks arvestanud endise abikaasa poolt tehtud makseid siis poleks ühisvara lepingut muudetud ning tulemus oleks 0 EUR. Seega on põhjendatud halduri tasu ülemmäär, mis ei ole kuidagi ebareaalne. Nimelt alampalga määr 2022 aastal 654 EUR, tasu ülemmääras 3500,00 EUR tuleb jagada kuue kuule , mis teeb kuu tasuks 583 EUR, mis on alla alammäära. Halduri tasule ei lisandu käibemaksu ja kaetakse menetluskulud. Haldur palub kohtul kinnitada menetluse lõpetamisel tasu määraks
¹ lg 2 alusel summas 3500,00 EUR, tasu katab ära ka menetluskulud, käibemaksu ei lisandu. Võlausaldajad on nõustunud halduri tasuga summas 3500 EUR (vt 30.08.2022 võlausaldajate kirjaliku üldkoosoleku protokoll). 9.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad
lg 2 p-des 1-5 alused.
lg 6 kohaselt võib võlgnik olla enda usaldusisikuks (vt 06.04.2022 esimese võlausaldajate üldkoosoleku protokoll, p nr 4). Seega on olemas alused ja puuduvad takistused kohustustest vabastamise menetluse algatamisele ja SxxxxxKxxxx enda usaldusisikuks nimetamisele. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna Sxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded
MS) jõustus 01.07.
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.04.2022.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Sxxxx Kxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Sxxxx Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 8
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 12.oktoobril 2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Haldur on talle kohustusi selgitanud ja vajadusel küsib ta ka edaspidi abi.Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust. Võlgnik kinnitas, et ta töötab jätkuvalt, kuid tema olukord ei ole läinud kergemaks. Ta püüab talle pandavaid kohustusi menetluses vastutustundlikult täita. Võlausaldajate esimesel koosolekul andis võlgnik nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate üldkoosolek otsustas võlgniku kohustuste vabastamise menetluse algatamisel nimetada usaldusisikuks võlgniku enda. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb SxxxxxKxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Sxxxx Kxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et SxxxxxKxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. Vajadusel on ta valmis nõu küsima.
Kohus kohustab Sxxxx Kxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest 9 vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt
Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 5 sätestab: Määrab kohus haldurile tasu
Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 51 sätestab: Kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 8500 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 3500 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Pankrotihaldur palub määrata tasu lähtuvalt pankrotivara suurusest. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 6401–12 800 eurot on 1932 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 18,2% ehk 382,02 eurot, kokku seega 2314,02 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 2 kohaselt on halduri tasu ülemmääras pankrotivaralt suurusega kuni 6401–12 800 eurot on 3093 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 21,8% ehk 457,58 eurot, kokku seega 3550,58 eurot. 10 Pankrotihaldur on taotlenud tasu maksmist üle alamäära, kuid alla ülemmäära. Võlausaldajad on halduri taotletud summas halduri tasu heaks kiitnud. Kohus leiab, et arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, mh seoses pankrotivara valitsemise ja suurendamisega, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 3500 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.