← Eesti

4-22-1927/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juulil 2022, Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1927 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Arina Davõdovits Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri avaldus Dmitri Argunov’ile asenduskaristuse kohaldamiseks (väärteoasjas nr 233015003812, rahatrahv 1200 eurot) Dmitri Argunov, isikukood 38803283726, viibimiskoht Viru Vangla Juhindudes TMS § 201 lg 1, 2; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus Võlgnik RESOLUTSIOON MÄÄRAS Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus rahuldada. Asendada Dmitri Argunov’ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 233015003812 määratud rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut, arestiga 30 (kolmkümmend) päeva. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast kohtuasjas 4-22-1926 asendusaresti ärakandmist. Määruse ärakiri edastada Dmitri Argunov’ile, kohtutäiturile Krista Järvet, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 233015003812 määrati Dmitri Argunov’ile liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsus jõustus 27.07.
  2. Kuna menetlusalune isik ei tasunud trahvi õigeaegselt, saadeti materjalid kohtutäiturile Krista Järvet 29.09.2015 täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetlus algatati 02.10.
  3. Kohtutäitur Krista Järvet on 22.04.2020 teinud täitemenetluse lõpetamise otsuse võlgniku pankroti tõttu. Viru Maakohus kuulutas
  4. aprillil 2020 kell 14.00 määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-19148 välja Dmitri Argunov’i (i.k. 38803283726) pankroti. Rahatrahv summas 1200 eurot on tasumata. Tulenevalt eeltoodust teavitas kohtutäitur 22.04.2020 kohtuvälist menetlejat täitemenetluse lõpetamisest. Dmitri Argunov on viibinud kinnipidamisasutuses ajavahemikul 05.02.2016 kuni käesoleva hetkeni, so esinevad nõuete täitmise aegumise peatumise asjaolud (KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 07.06.2022 Viru Maakohtule taotluse Dmitri Argunovile asenduskaristuse määramiseks, milles juhindudes KarS §-st 72 ning TMS § 201 lgst 1 palus otsustada väärteoasjas nr 233015003812 tasumata rahatrahv summas 1200 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik Dmitri Argunov selgitas kohtuistungil, et on ei nõus rahatrahvi asendamisega arestiga, kui aga asendada, siis ta taotleb ÜKTde kohaldamist. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalise, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 233015003812 määrati Dmitri Argunov’ile liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsus jõustus 27.07.
  5. Kohtutäituri Krista Järvet 22.04.2020 teatest Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile nähtub, et täitemenetlus on lõpetatud isiku pankroti tõttu ja rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Rahatrahv summas 1200 eurot on siiani tasumata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Tulenevalt TMS § 51 lg 1 lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui kohtutäituri menetluses on väärteoasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Tulenevalt KarS § 72 lg-st 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 09.07.2015 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Menetlusalune isik viibis ajavahemikul 05.02.2016 kuni käesoleva hetkeni kinnipidamisasutuses, seega esinevad nõude täitmise aegumise asjaolud. Seega ei ole karistuse täitmine aegunud KarS § 82 lg 4 mõttes, vaid peatus ajavahemikul 05.02.2016 kuni käesoleva hetkeni ehk ajal, mil isik kinnipidamisasutuses karistust kandis. Täiendavalt selgitas kohus isikule kohtuistungil ja selgitab ka siin määruses, et isiku pankrotiks väljakuulutamise tagajärjeks on täitemenetluste lõpetamine ( nagu sellele politsei oma taotluses on põhjendatult osutanud), kuid sissenõudja ( antud juhul politsei võib taotleda asenduskaristuse kohaldamist, täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 ja 2 kohaselt : „

(1)Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul
(2)Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest“ Kohus leiab, et ÜKTga asendamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohus tutvus isiku suhtes tehtud kohtulahenditega KIS kaudu. 16.08.2019 kohtuasjas 1-174555 hindas ringkonnakohus isiku valmidus olla enne tähtaega vabastatud, jäeti vabastamata. Kohus on osutanud järgmistele asjaoludele ( vt määruse p 20). D. Argunov kannab liitkaristust narkootikumide käitlemise, kinnipidamisasutusest põgenemise ja kehalise väärkohtlemise (arestimaja töötaja ründamise) eest. D. Argunov on olnud vabaduses amfetamiinisõltlane ja opiaatide kuritarvitaja. Ta alustas amfetamiini tarvitamist juba 14-aastaselt ja tarvitas enne vangistust erinevaid narkootikume igapäevaselt. D. Argunov on ka varem sõltuvusravil viibinud. Kuna D. Argunov on narkootikumide tarvitamist jätkanud ka pärast sõltuvusravi ja varem kantud vanglakaristusi, puudub alus arvata, et seekord kantud karistus on teda muutnud. D. Argunov on varem korduvalt narkootikumide ja kuritegude toimepanemise juurde tagasi pöördunud ka kriminaalhoolduse ajal. 16.11.2021 samas kohtuasjas tehtud ringkonnakohtu määruses järjekordse ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ( määruse p 6) leidis kohus, et isiku käitumine paremuse poole ei ole muutunud. Kuigi isikul on ka kasulikud tegevused tehtud ( sotsiaalprogramm jms), on septembris 2021 isiku suhtes vangla poolt kohaldatud julgeolekuabinõusid seoses isiku vägivaldse käitumisega – ta kasutas vägivalda teise kinnipeetava suhtes, ringkonnakohus uuris ka intsidendi salvestist. Amalüüsides ÜKTga asendamise võimalikkust, peab kohus hindama muuhulgas, kas ÜKTde täitmine on karistuse täitmise seisukohast põhjendatud. Kohus leiab, arvestades ülaltoodud asjaolusid, et olukord ei ole tegelikult milleski muutunud. Tõepoolest isik on kolmel korral karistatud, talle on mõistetud pikaajaline vangistus muuhulgas narkokuriteo toimepanemise eest. Sellises olukorras on kohtu arvates üsna reaalne, et isik jätkab narkoainete tarvitamist vabaduses ja ÜKT nõuetekohane täitmine oleks sel juhul vähetõenäoline. Isik on tegelenud kuritegude toimepanemisega pikema aja kestel ja seda vaatamata talle mõistetud tingimisi vabadusekaotuslikele karistustele. Kohtul ei ole veendumust, et nüüd oleks isiku puhul ÜKTde asenduskaristusena kohaldamine põhjendatud. Seega tuleb Dmitri Argunov’ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 233015003812 määratud rahatrahv summas 1200 eurot, s.o 300 trahviühikut, asendada arestiga 30 (kolmkümmend) päeva. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast kohtuasjas 4-22-1926 asendusaresti ärakandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.