Obsah (5)

§ 39§ 40§ 8§ 44§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-16020 Tsiviilasi O

) § 8 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 ning § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus lõpetas
2. märtsi
3. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse ja jättis rahuldamata FTalents OÜ avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a ja
6. detsembri
7. a määrustega kohaldatud saneerimis- ja pankrotimenetluse tagamise abinõud – avaldaja suhtes toimuvate täitemenetluste peatamise. Saneerimisnõustajal tuleb teavitada kohtu korraldusest kohtutäitureid. Kohus vabastas määruse jõustumisel saneerimisnõustaja A. Tammeri. Maakohus jättis saneerimismenetluse kulud, tasutud riigilõivu ja saneerimisnõustaja tasu ettemaksu avaldaja kanda, pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu FTalents OÜ kanda. 2 Kohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada

§ 39

lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel, sest saneerimismenetluse algatamise eeldused on ära langenud.

§ 39

lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. Käeolevalt ei ole kohus saneerimiskava kinnitanud. Saneerimisnõustaja poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud arvamuse kohaselt ei ole avaldaja püsivalt maksejõuetu. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud muu

§ 40lg-s 2 sätestatud eeldus.

Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud

§ 8lg-s 1.

Käesolevalt kohus algatas saneerimismenetluse, sest avaldaja põhistas saneerimismenetluse algatamise eelduste esinemise. Saneerimisnõustaja kogus täpsemad andmed ning analüüsis neid ja esitas kohtule põhjendatud seisukoha, et avaldaja puhul ei ole saneerimismenetluse eeldused täidetud ning need ei olnud tegelikult täidetud ka avalduse esitamise ajal. Kohus leidis, et saneerimisnõustaja on täitnud oma kohutused ja seejuures tegutsenud objektiivselt: kogunud vajaliku teabe, analüüsinud ja esitanud selle alusel kokkuvõtte. Nõustaja on hinnangud objektiivselt äriplaani teostamise võimalusi ja usutavust ning saneerimismenetluse aluste esinemist. Selleks ei pidanud nõustaja kohtuma avaldajaga - piisab, kui avaldaja esitab kõik vajaliku kirjalikul kujul. Kohtu hinnangul on etteheide, et saneerimisnõustaja ei küsinud väidetavalt ette valmistatud detailmaterjale ja -koondeid, asjakohatu. Kohus leidis, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline. Saneerimisnõustaja hindas avaldaja kohustusi ja kogus täiendavaid andmeid ning jõudis järeldusele, et arvamuse esitamise aja seisuga oli avaldajal kohustusi 366 134 eurot 37 senti. Kohus märkis, et suurim kohustus on avaldajal AB Kreditex AS-i ees (kokku 320 000), milline nõue on tagatud Mooni 39, Tallinn kinnistule seatud hüpoteekidega. Ka Viktor Bobkini nõue 16 250 eurot on tagatud hüpoteekidega Otepää vallas asuvale Kõrgejärve kinnistule (hüpoteegisummad kokku 21 900 eurot). Saneerimisnõustaja analüüsis avaldaja vara koosseisu ja leidis, et avaldajal on vara sularahas 10 200 eurot (kassas) ja kaks kinnistut, mille väärtus kokku on 400 000 eurot. Nõustaja leidis, et ostjatelt laekumata kohustused 135 850 eurot on tõendamata ja nende laekumine vähetõenäoline. Avaldaja vara ületab kohustusi. Seega on avaldajal võimalik täita kinnistute müügiga kõik oma kohustused ja talle jääb alles ka vabu vahendeid, millega käivitada soovitud äriplaan. Kohus leidis, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine ei ole lähemas tulevikus tõenäoline, sest tal on piisaval hulgal vara, et täita kõik oma kohustused. Maakohus leidis, et avaldajal pole ettevõtet, mida saneerida. Avaldajal puudub igasugune aktiivne tegevus või majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb. Avaldaja on vaid juriidiline isik, kellel on kaks kinnisasja, millest ühe kinnistuga on seotud väidetav vähene üüritegevus ja teine kinnistu on kasutamata (hoonestamata, avaldaja pole selgitanud, mis eesmärgil ta kinnistut kasutab). Kohus leidis, et elamukinnistu üürile andmist ei saa käsitleda kui ettevõtet. Ettevõtteks ei ole kohtu hinnangul ka avaldaja plaan tegeleda tulevikus vahendustegevusega selline tegevus vajab tegelikkuses vaid kontoriruume ja sidevahendeid, mida saab kiirelt hankida. Kohus rõhutas, et nimetatud tegevus on avaldajal alles plaani tasemel, sest lepingud puitmajade ostmiseks või tootmiseks Eestis ja/või Soomes ta sõlminud ei ole. Kuna avaldajal puudub ettevõte, mida saneerida, ei ole täidetud ka

§ 8lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused.

Seega ei ole täidetud ükski

§ 8

lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldus ja saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (

§ 44lg 1).

Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused avaldaja suhtes saneerimismenetluse läbiviimiseks, peab kohus hindama FTalents OÜ avaldust avaldaja pankroti väljakuulutamiseks. 3 Saneerimisnõustaja aruande alusel saab asuda seisukohale, et avaldajal on vara piisavalt, et täita kõik kohustused. Lähiajal ei ole äriühingu maksejõuetus võimalik. Kohus ei tuvastanud pankrotiseaduse § 31 lg-tes 11-12 sätestatud asjaolu esinemist. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel riigilõivu ja saneerimisnõustaja tasu avaldaja kanda. FTalents OÜ tasus pankrotiavalduselt riigilõivu, mille kohus jättis tema enda kanda, sest avaldus jääb rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätkata saneerimismenetlust. Avaldaja on seisukohal, et tagatiskohustused AB Kreditex AS-i ees võivad kohustuste ümber kujundamata jätmisel muuta avaldaja lähitulevikus maksejõuetuks. Avaldaja poolt on koostatud müügiprognoosid, mille alusel saab väita, et
2. a planeeritav tulumaht on vähemalt 450 000 eurot, mis annab kindla võimaluse tasuda kõik võlausaldajate nõuded. Lisaks on avaldajal ruumide üürilepingu alusel igakuiselt saadav üür 2000 eurot kuus, mis katab ära igakuised jooksvad kulud. Saneerimise käigus alles jäävad vahendid jäävad avaldaja põhitegevuse jaoks ja võlgade kustutamiseks. Saneerimismenetluse algatamine annaks võimaluse jätkata tööd ettevõtte kontot kasutades ning teha makseid ülekannetega avaldaja kontolt. Saneerimismenetlus on vajalik ka selleks, et võlausaldajatega kokku leppida, mis summad tulevad koheselt majade eksportmüügist ning missugust lisasummat garanteerib Kõrgejärve kinnistu selleks, et tagada saneerimiskava täitmine 12 kuuga. Avaldaja soovis saneerimisnõustaja abil välja selgitada, millised MTA nõuded on aegunud ja millised mitte. Avaldajale tuleb anda võimalus oma majandustegevust parendada ja selleks vajab ta kinnistuid. Mõlema kinnistu müügi korral ei pruugi ettevõtte tegevus enam jätkusuutlik olla ja väheneb oluliselt võime täita ka teiste võlausaldajate nõudeid. Käesolevalt on ettevõttel olemas vara ja tegevusplaan ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Määrus saneerimismenetluse lõpetamiseks on üllatuslik. Avaldaja ei nõustu saneerimisnõustaja seisukohaga, et lepingud pole piisavalt detailsed, sest reaalne müük hakkab märtsist müügihooaja algusega. Avaldaja märgib, et on teinud olulisi investeeringuid oma kinnistute sihtotstarbelise kasutamise parandamiseks ning saanud ettevõtetelt ettemaksud nimetatud ruumide kasutamise eest. Avaldaja on esitanud rahvusvaheliste vormi- ja sisunõuetega kooskõlas olevad lepingud, mida ei saa nimetada üldsõnalisteks. Avaldaja ei nõustu, et tal puudub tegevusprognoos või äriplaan.
3. Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Saneerimismenetluses selgus, et avaldajal on sisuliselt üksnes äriidee vahendada puitmaju Eestist teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja Šveitsi. Majandusüksust, mida saneerida, ei ole olemas. Saneerimisnõustajal ei olnud võimalik nõustada ja abistada avaldajat saneerimismenetluse jooksul, sest ettevõtet, mida saneerida, avaldajal ei ole. Saneerimisnõustaja ülesanne ei ole avaldaja äriidee elluviimise nõustamine. Saneerimisnõustajal ei ole võimalik saavutada kokkulepet, kui võlausaldaja AB Kreditex AS seda ei soovi ning pole nõus oma nõuete ümberkujundamisega. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 7.

§ 39

lg 2 p 7 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral

§ 40

lg 2 kohaselt.

§ 40

lg 2 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud peamiselt

§-des 7 ja 8.

§ 7

lg 2 järgi esitab ettevõtja saneerimisavalduses selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

§ 8

lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja

-s esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 39

lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 analoogia korras kohaldatavad ka olukorrale, kus eeldusi saneerimismenetluse algatamiseks ei esinenud algusest peale, nagu praeguses tsiviilasjas. Maakohus tuvastas saneerimisnõustaja kogutud andmete ja kohtule esitatud arvamuse alusel, et avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu. Selles osas ei ole avaldaja ka vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel

§ 8lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldused.

juhul ei ole täidetud Saneerimismenetluse algatamise eeldusena peab ettevõtja

§ 8lg 1 p 1 järgi põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgnik on Pankr

S § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 järgi maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline. Avaldaja määruskaebuses esitatud vastupidised väited ei ole põhjendatud. Saneerimisnõustaja hindas avaldaja kohustusi ja analüüsis vara koosseisu ning jõudis järeldusele, et avaldaja vara ületab tema kohustusi. Maakohus leidis, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine ei ole lähemas tulevikus tõenäoline, sest tal on piisaval hulgal vara, et täita kõik oma kohustused. Avaldaja ei ole määruskaebuses tõendanud vastupidist. Avaldaja on määruskaebuses korduvalt avaldanud, et tema vara väärtus ületab oluliselt tema kohustusi. Avaldaja märgitud kohustustest moodustab suurema osa kohustus AB Kreditex AS-i ees, mis ei ole avaldaja isiklik kohustus, vaid tegemist on kolmanda isiku võlaga, mida tagab avaldaja kinnistule seatud hüpoteek. Seega on avaldaja vastutus selle kohustuse eest piiratud kinnistu müügist saadu ja hüpoteegisummaga, mistõttu isegi juhul, kui kinnistu müügist ei laeku piisavalt raha võla tasumiseks, ei mõjuta see avaldaja maksevõimet. 10.

§ 8lg 1 p 2 kohaselt peab ettevõtja põhistama, et ettevõte vajab saneerimist.

Põhjendatud on maakohtu ja saneerimisnõustaja seisukoht selles, et avaldajal ei ole ettevõtet, mida saneerida. Tsiviilasjas on tuvastatud, et avaldajal puudub igasugune aktiivne tegevus või majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb. 5 Avaldaja on põhistanud saneerimise vajadust sellega, et avaldajal on plaanis vahendada puitmaju teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja Šveitsi ning sellest saadavast tulust täita oma kohustused võlausaldajate ees. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajal on sisuliselt üksnes äriidee. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on asunud oma äriideed ellu viima ja tal oleks mingi aktiivse majandustegevusega ettevõtte. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja äriidee elluviimiseks ei ole avaldajal vaja elumaja Tallinnas (I kd, tl 8-11) ja hoonestamata kinnisasja Otepää vallas. Kuna avaldajal puudub ettevõte, mida saneerida, siis ei ole põhistatud ka

§ 8

lg 1 p-i 3 esinemine, st ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Seega ei ole täidetud

§ 8

lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldused ja saneerimismenetlus on lõpetatud ennetähtaegselt põhjendatult. 11. Avaldaja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.

§-s 16 on sätestatud saneerimisnõustaja ülesanded ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt saneerimisnõustaja ülesanne teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. Asja materjalidest nähtuvalt algatas maakohus 14. detsembri 2021. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks A. Tammeri ning kohustas teda täitma

§-des 12 ja 16 sätestatud ülesandeid. Saneerimisnõustaja esitas 2. veebruaril 2022 kohtule põhjendatud ja nõuetekohase aruande saneerimise võimalikkuse kohta. Nimetatud aruandes tuvastas saneerimisnõustaja, et avaldajale ei kuulu ettevõtet (majandusüksust), mis vajaks saneerimist. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole avaldaja ettevõtte saneerimine ka võimalik, sest avaldajal puudub läbimõeldud ja usaldusväärne äriplaan. Saneerimisnõustaja oli seisukohal, et avaldaja saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt

§ 8

lg 1 p-de 1, 2 ja 3 ning § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale ei saa ette heita seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist ning see, et avaldaja ei nõustunud saneerimisnõustaja seisukohaga avaldaja saneerimise võimalikkuse kohta, ei tähenda saneerimisnõustaja poolt oma ülesannete täitmata jätmist. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustajal oleks tekkinud määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin