PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 27.06.2022 otsusega määrati M. Ülperile KarS §
M. Ülper esitas 12.07.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 27.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2780,22,005087 ja palub tema õigeksmõistmist. Kaebuse esitaja sõnul ta vargust toime ei pannud, vaid seda tegi tema juhututtav. Tema ei teadnud vargusest midagi, vaid jooksis tema eest ära jooksnud tuttavale järele, kes andis kohtumisel varastatud esemed tema kätte ning kuna kinni võeti menetlusalune isik, siis mõisteti ka tema süüdi, kuid õige süüdlane jäi karistamata. Menetlusalune isik palub läbi vaadata kaupluse XXX salvestise 04.06.2022 ajavahemikus 15.00 - 16.00. 07.09.2022 andis menetlusalune isik kohtule teada, et on nõus kirjaliku menetlusega. PPA Lõuna prefektuur 05.09.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks alused puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtub, et M. Ülperi käest võeti turvatöötaja poolt ära XXXX turvaelementidega alkoholipudelid Irish Whiskey. Tunnistaja ütlustele tuginedes pöördus tema poole klient, kes teatas, et kaks meest väljuvad kauplusest pudelitega. Tunnistaja nägi läbi akende õues nimetatud kahte meest, kellele ta koheselt järgnes. Mehed tabas ta Tartu linnas XXX valgusfoori juures, kus nad ootasid üle tee minemiseks lubavat foorituld. Turvatöötaja pidas Mati kinni, võttis ära kaks pudelit poest võetud Irish Whiskey ja pöördus koos temaga kauplusesse tagasi. Pudelid võtnud isikuna tuvastati M. Ülper. Menetlusalune isik pole andnud ütlusi temale väärteoprotokolli koostades ega pole ka hiljem esitanud vastulauset enne üldmenetluse otsuse koostamist. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et juhul, kui M. Ülper poleks pannud toime temale ette heidetud süütegu, siis sellisel juhul asuks iga inimene kaitsma enda õigusi, et pääseda karistusest, mida soovitakse temale määrata väärteo eest, mida ta pole toime pannud. XXXX ei ole ka enam võimalik väljastada videosalvestisi, sest videod on pikema aja möödudes kustunud. Vastuoluline on kaebuses esitatud väide, et M. Ülper jooksis oma juhututtavale järele, kuigi tunnistaja sõnade kohaselt pöördus esmalt tema poole aga klient, kes ütles, et kassaliinidest möödus kaks meest, pudelid käes ning tänaval liikusid isikud kõndides koos ja ootasid valgusfoori ees lubavat tuld, et ületada sõiduteed. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tunnistaja ütlused, mis on antud vahetult pärast toimunut, tõesed. Menetlusalune isik on aga esitanud rohkem kui kuu aega hiljem endapoolse versiooni asetleidnust alles kaebuses. Määratud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süüle ja karistuse eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad 2 asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, väärteootsus ja tunnistaja ülekuulamise protokoll vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et M. Ülperile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Samuti on menetlusalusel isikul ilmselt võimaldatud anda ütlusi. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik oma kaebuses. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et M. Ülper oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et M. Ülper viibis 04.06.2022 kella 16.00 paiku Tartus XXXX asuvas kaupluses XXX. Seda asjaolu ei ole ka menetlusalune isik oma kaebuses vaidlustanud. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas M. Ülper üritas kauplusest XXX 04.06.2022 kella 16.00 paiku varastada 2 pudelit Irish Whiskey alkoholi koguväärtusega 29,98 eurot. Kohtu hinnangul sellele hüpoteesile ei saa anda tõendeid kogumis analüüsides vastust, mis kõrvaldaks kõik tõusetunud kahtlused. Nimelt Riigikohus on sedastanud, et kuigi ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus, siis ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 115-10967, p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas menetluses on tunnistajana ütlusi andnud ainult kaupluse XXX turvatöötaja. Kuna üle ei ole kuulatud teisi võimalikke tunnistajaid ning asja materjalide juurde võetud ka videosalvestisi, siis sisuliselt tuleb käesolevas menetluses isiku süü üle otsustada ühe tõendi põhjal (tunnistaja ütlusi toetavad omakorda XXXX süüteoavaldus ja kassatšekk, mis sisuliselt moodustavadki kogumis ühe tõendi). Tunnistaja R. A. 04.06.2022 ütlustest nähtub, et olles samal kuupäeval Tartus XXXX asuvas XXX kaupluses turvamehena tööl, tuli kella 16.00 ajal saalis viibiv klient ütlema, et kaks meesterahvast väljusid kassaliinidest pudelitega. Tunnistaja jooksis kassast mööda ja nägi aknast, kuidas kaks meest kõndisid õues ja mõlemal oli käes üks pudel alkoholi, millel oli küljes XXX kaupluse turvaelement. R. A. jooksis neile õue järgi – isikud ootasid XXXX valgusfoori juures teeületust. Tunnistaja võttis mõlemad pudelid ja ühe mehe kaasa ning tuli kauplusesse tagasi. Kaasa võetud isik esitas turvatöötajale isikut tõendava dokumendina juhiloa, mille kohaselt oli kinnipeetud isikuks Mati Ülper (IK 37609082750). Kaubaks oli Irish Whiskey kaks tükki kogumaksumusega 29,98 eurot. Kaup on poele tagastatud. Varastatud kaupa ja selle maksumust tõendab ka XXXX 04.06.2022 kell 16.07.50 väljastatud kassatšekk ja XXXX 04.06.2022 süüteoavaldus. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis esinevad sellised eksimused, mida tuleb lugeda olulisteks ja mida kohtumenetluses enam kõrvaldada ei saa. Nimelt kogutud tõenditele tuginedes ei saa üheselt väita, et menetlusalune isik M. Ülper varastas just 2 pudelit Irish Whiskey koguväärtusega 29,98 eurot, samuti esinevad kahtlused, kas menetlusalune isik üldse midagi kauplusest XXX 04.06.2022 kella 16.00 ajal varastas ning kas ta oli ainult osavõtja või ka (kaas)täideviija. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja 3 väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eelnev tähendab seda, et väidetava rikkumise tehiolude kirjeldust väärteoprotokollis kohus kohtumenetluses enam muuta või täiendada ei saa. M. Ülperile heidetakse väärteoprotokollis ette järgmist, s.o teokirjeldus on: „Mati Ülper 04.06.2022 kell 16.00 Tartu linnas XXX asuvas kaupluses XXX pani põue Irish Whiskey x2 ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba Irish Whiskey x2 eest tasumata kokku summas 29,98 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel.“ M. Ülper eitab vargust ja väidab oma kaebuses, et tema jooksis juhututtavale järele ja siis see tuttav andis tema kätte kaks pudelit alkoholi. Nimetatud väide on samas selges vastuolus tunnistaja R. A. ütlustega, mille kohaselt ta nägi kaupluse XXX juurest eemale kõndimas kahte meest, kellel mõlemal oli käes üks XXX turvaelementidega alkoholipudel. Muidugi ei ole ka välistatud versioon, et turvamehe poest välja jõudmise hetkeks oli teine mees juba lahkunud. Lisatõendeid sündmuse tegeliku asetleidmise tehiolude kohta paraku kogutud ei ole – asja juurde ei ole lisatud poe videosalvestisi, mis oleksid võinud tuua süüteo väidetava sooritamise osas selgust ja ka üle kuulatud teisi tunnistajaid. Tähelepanu väärib siinkohal, et turvamees R. A. enda sõnul nägi poe juurest eemale liikumas kahte meest ja need kaks meest ta ka kinni pidas. Tekib küsimus, miks kaupluse juurde toodi tagasi ainult üks inimene, s.o M. Ülper. Kuigi tunnistaja nägi mõlema mehe käes ühte pudelit XXX turvamärgistega alkoholi, siis miks omistati mõlema pudeli vargus automaatselt M. Ülperile. Kui tunnistaja ütlused vastavad tõele, milles kohtul iseenesest alust kahelda ei ole, siis on käesolevas väärteomenetluses jäänud kogumata täiendavad olulised tõendid, s.o asja juurde on jäetud lisamata videosalvestised ja kinni pidamata ning üle kuulamata on jäänud M. Ülperiga kaasas olnud teine isik, samuti oleks võinud võimaluse korral üle kuulata vargust pealt näinud poekülastaja. KrMS § 61 lg-te 1, 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise, sh tõendi allikast lähtuvalt teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kui tõendiks, mille usaldusväärsus ainuüksi subjektist lähtuvalt kahtluse alla seatakse, on menetlusaluse isiku ütlused, on ühtlasi tegemist süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisega (RKKKo 3-1-1-4-07, p 7.1, 7.3 koos edasiste viidetega). Kuigi kohus möönab, et ei ole tavapärane, et menetlusalune isik esitab enda vastuväited temale etteheidetava teo ja selle mittetoimepanemise osas alles kaebuses kohtule, siis see ei saa aprioorselt olla asjaoluks, millest tuletada isiku süüd väidetava süüteo toimepanemises. Kuigi tõepoolest M. Ülperi kaebuses väljendatu poest väljumise ja tuttavaga koos olemise osas ei riimu turvamehest tunnistaja ütlustega, ei saa kohus a priori asuda seisukohale, et menetlusalune isik on oma kaebuses kindlasti valetanud ja hakata sellest tema süüd tuletama. Kohtu hinnangul on nii tunnistaja R. Alberti kui ka menetlusaluse isiku M. Ülperi ütlused oma sisult sama tõeväärtusega ning kuna kogutud ei ole lisatõendeid, mida oleks olnud iseenesest võimalik koguda (küsida kaupluselt välja videosalvestised, teha kindlaks, pidada kinni ja kuulata üle M. Ülperiga kaasas olnud teine isik, küllata võimalusel üle vargust näinud poekülastaja), tekivad kohtul VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 alusel õigustatud kahtlused, kas M. Ülper ikkagi varastas 2 pudelit Irish Whiskey koguväärtusega 29,98 eurot ja kas ta üldse varguse toimepanemisel osales ning kui osales, siis kas osavõtja või täideviijana. Võib-olla varastas ta ainult ühe alkoholipudeli, oli ainult osavõtja või hoopis üldse vargust toime ei pannud? Nendele küsimustele aga kogutud tõenditele tuginedes üheselt vastata ei ole võimalik ning kohtul ei ole ka väärteoasja kohtukaebemenetluses õigust koguda täiendavaid tõendeid ja 4 ilmselt neid ei ole ka enam võimalik koguda (videosalvestised on pikema aja möödudes kustunud, ei ole teada, kes oli isikuks, kes oli M. Ülperiga kaasas ja ei tehtud kindlaks vargust näinud poeküljastaja andmeid). Lisatõendite puudumisel aga ei saa kohus asuda kaaluma, kelle poolt väidetu (s.o kas M. Ülperi või R. A.) on tõesemad, s.o kohus ei saa hakata poolte versioone tõeväärtuse kaudu astmestama, sest nende ütlusi ja väiteid ei ole käesolevalt võimalik teiste tõenditega kõrvutada. Kohtuvälise menetleja esindaja on oma vastuses kaebusele selgitanud, et M. Ülper ei ole soovinud väärteomenetluses ütlusi anda. Samas ei nähtu toimikust, et oleks koostatud õiend või protokoll selle kohta, et menetlusalune isik on üldse ülekuulamiseks välja kutsutud ja et ta on ütluste andmisest keeldunud. Kohus ei kahtle kohtuvälise menetleja esindaja väidetu õigsuses, kuid kohtul puudub ülevaade, kas M. Ülperil on üldse võimaldatud ütlusi anda. Kohtu hinnangul esineb väärtootsuses ka õiguslik eksimus väidetava rikkumise sanktsiooninormi, s.o §
lg 1 sisustamisel, mis on seotud viitega väärale sanktsiooninormi sisustavale paragrahvile, mis aga iseenesest väärteootsuse tühistamist kaasa ei tooks. Nimelt, kuna karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole M. Ülperit varasemalt KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes karistatud varem toime pandud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise eest, siis ei ole õige viide otsuses KarS § 199 lg 2 p-le
lg 1 objektiivne koosseis ning väärteomenetlus tuleb väärteoasjas nr 2780,22,005087 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja PPA Lõuna prefektuuri 27.06.2022 otsus väärteoasjas nr 2780,22,005087 täielikult tühistada. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.