Obsah (6)

§ 146§ 147§ 135§ 160§ 136§ 144

Tsiviilasi nr 2-21-139409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-139409

) § 146 lg-le 1, § 147 lg-le 3, §-le 144 ja §-le

1. Kostja üüris XXX korterit. Kostja ja korteriomanik leppisid kokku, et lepingule hagejaga kirjutab alla kostja, aga arved tasub korteriomanik. Võlg tekkis juunist
2. Üürileping lõppes
3. a septembris lühikese etteteatamistähtajaga. Kostja lahkus korterist ega maksnud enam hageja teenuse eest, sest ei tarbinud seda. Kolimisega läks kiireks, kostja andis võtmed ära ning digiboks ja modem jäid korterisse. KOHTU SEISUKOHT
4. Hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 20.02.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu (teenuse osutamise leping; dtl 26-27) ning seadmete rendilepingu (seadme kasutamise leping; dtl 28-29); - kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud hageja esitatud arveid alates 01.07.2018 arvest nr A-32455504, mille maksetähtaeg oli 31.07.2018 (dtl 34); - hageja ütles lepingu üles 27.11.2018; - kostja ei ole tagastanud DigiTV kaarti, modemit ega digiboksi.
6. Teenuse osutamise lepingu p 1 kohaselt müüb hageja kliendile kokkulepitud teenuseid ja klient kohustub selle eest hagejale tasu maksma üldtingimustes ja hinnakirjas sätestatud ulatuses ja korras. Seadme kasutamise lepingu p 1 I ja II lause järgi annab hageja kliendile kasutamiseks lepingus nimetatud seadmed ja klient maksab selle eest tasu vastavuses hinnakirja ja üldtingimustega. Lepingute osaks olevate üldtingimuste (dtl 30-33) p 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitatust (dtl 34-37, 79) nähtuvalt on kostjal tasumata teenuste eest arved nr XXX, XXX, XXX, XXX kokku 86,21 eurot. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada

§ 147

lg-t 1 ja lg 3 II lauset (vt Riigikohtu 12.11.2008 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-95-08, p 11).

§ 147

lg 1 I lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 II lause näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale teenuste eest arved aastal 2018, viimase arve tasumise tähtpäev oli 31.10.2018. Eeltoodut ja

§ 135

, § 136 lg-t 2 ning § 137 lg-t 1 arvestades algas teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg 01.01.2019 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2021 kell 24.00 (vt ka Riigikohtu 02.04.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-162-13, p-d 29, 33). Hageja nõuab seadmete üüri/renti 2018. a oktoobri ja novembri eest kokku 17,03 eurot, tasumise tähtpäevad olid arve nr XXX järgi 30.11.2018 ja arve nr XXX järgi 31.12.2018 (dtl 38, 42, 79-80).

§-st 154 tulenevalt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga 3/6 üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Õiguskirjanduses on leitud, et säte hõlmab eelkõige perioodilisi maksekohustusi ja tasunõudeid, nt üürimakseid (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse. Kommenteeritud väljaanne. P. V., I. K., V. K., M. K. (koostajad). Tallinn 2010, lk 493). Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 2018. a, algas aegumistähtaeg 01.01.2019 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2021 kell 24.00.

§ 160

lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks.

§ 160

lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.11.2022, seega enne aegumistähtaja lõppu. 7. Hageja on esitanud 27.11.2018 kuupäevaga arved DigiTV kaardi, modemi ja digiboksi väärtuse hüvitamiseks vastavalt summas 10 eurot, 99 eurot ja 99 eurot, kokku 208 eurot maksetähtpäevaga 27.11.2018 (dtl 39-41). VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna tegemist ei ole tasunõudega, ei kohaldu

§ 147

lg 3 ega aegumistähtaja arvestamine nn täisaastate kaupa.

§ 147

lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja märgitud maksetähtpäevast lähtudes oleks seadmete väärtuse hüvitamise nõude aegumistähtaeg alanud 28.11.2018 kell 00.00 ning möödunud

§ 136

lg-id 2 ja 8, § 146 lg-t 1 arvestades 29.11.2021 kell 24.00 (27.11.2021 oli laupäev; vt ka Riigikohtu 24.03.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-144-13, p 12). Sellisel juhul oleks nõue olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (30.11.2021) aegunud. Vaatamata eeltoodule ning arvestades hagiavalduses viidatud seadme kasutamise lepingu p 3, üldtingimuste p 12.5 ja lepingu lõppemise aega, on kohus seisukohal, et nõue siiski ei ole aegunud. Üldtingimuste p 12.5 kohaselt tagastab klient lepingu lõppemisel hagejale omal kulul kõik enda valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid ning kohustub mittetagastamisel hüvitama hagejale seadme või kiipkaardi väärtuse hageja esitatava arve alusel. Seadme kasutamise lepingu p 3 I lause alusel on klient kohustatud lepingu lõppemisel seadme tagastama seitsme päeva jooksul ning II lause näeb ette, et kui klient ei tagastada seadet, on hagejal õigus nõuda kliendilt sisse seadme lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt hageja esitatud nõudele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ütles lepingu üles 27.11.

1. Seadme kasutamise lepingu p-st 3 tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda seadmete väärtuse hüvitamist lepingu lõppemistest seitsme päeva möödumisel, kui kostja ei tagasta selle aja jooksul seadmeid, st mitte enne 05.12.
2. Seega algas aegumistähtaeg kõige varem 05.12.2018 ega möödunud varem kui 06.12.2021 kell 24.00 (04.12.2021 oli laupäev). Kuna hageja pöördus kohtusse 30.11.2021, ei ole ka see nõue aegunud.
3. VÕS § 1132 lg 1 I lause kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu kehtivusajal võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama lõike III lause kohaselt on nimetatud hüvitist võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale 4/6 saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulu hüvitamist ühe tasulise meeldetuletuskirja eest lepingu kehtivusajal 5 eurot. Aja eest pärast lepingu lõppemist nõuab hageja sissenõudmiskulu 24 eurot, mis tuleneb Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluse tasust, tehtud toimingud nähtuvad Creditreform Eesti OÜ andmebaasi väljavõttest (dtl 43). Kostja ei ole sissenõudmiskulule ega nende aluseks olevatele asjaoludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja nõutu ei ületa VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piirmäära. Kuna hageja põhikohustustest tulenevad nõuded ei ole aegunud, ei ole aegunud ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded (

§ 144). 9.

VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 10.1 alusel on viivise määraks 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist 311,24 eurolt (põhivõlg 103,24 eurot (86,21+17,03) + kahjuhüvitis 208 eurot) perioodi 01.01.2019–08.03.2022 eest (1163 päeva) kokku 180,99 eurot (dtl 44), samuti palub mõista välja edasiulatuva viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi. Kuna hageja põhikohustustest tulenevad nõuded ei ole aegunud, et ole ka viivisenõue aegunud. Kostja ei ole viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja viivisenõue on põhjendatud.

1. Hageja on hagiavalduses ja täiendavas selgituses arveid lahti kirjutades mh välja toonud võlahaldustasu 14,47 eurot ja viivise 4,52 euro, kuid ei ole neid hagihinna arvutamisel arvestanud ega kostjalt välja mõista palunud. Seetõttu kohus nende kohta seisukohta ei võta.
2. Eeltoodust lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 103,24 eurot, kahjuhüvitis 208 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot ja viivis 01.01.2019–08.03.2022 eest 180,99 eurot, samuti viivis TsMS § 367 järgi põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 09.03.– 12.09.2022 eest 29,26 eurot ning 0,05% päevas tasumata summalt alates 13.09.2022 kuni võla tasumiseni.
3. Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja 19.08.2022 vastuse (dtl 85) järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud riigilõiv on 175 euro asemel 125 eurot. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.11.
5. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagilt hinnaga 578,03 eurot tuleb kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 125 eurot ja alates 01.01.2022 kehtiva lisa 1 järgi 175 eurot. Vastavalt TsMS §-le 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja on koostanud ja esitanud hagiavalduse lisadega, samuti vastuse kostja vastusele ning täpsustuse vastavalt kohtu 04.05.2022 määrusele. Menetlusdokumentide sisu ja mahtu 5/6 arvestades on esindaja tasu 85 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 230 eurot (125 + 20 + 85). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isiku- või registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6