1 p-de 1, 2 ja 3 ning § 39 lg. 2 p. 7 ja § 40 lg. 2 alusel saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu. Saneerimisnõustaja andis ülevaate ka varasematest avaldaja saneerimis- ja pankrotimenetlusest: - 2-15-468: 16.01.2015.a avaldaja saneerimisavaldus. Maakohus jättis 27.06.2016 määrusega saneerimiskava kinnitamata. Tartu Ringkonnakohus määruskaebust 09.11.2016.a ei rahuldanud, määrus jõustus 05.01.
Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et avaldajale ei kuulu ettevõtet (majandusüksust), mis vajaks saneerimist. Seega ei ole täidetud ka
Kohtu seisukoht 11 Kohus, tutvunud avaldaja poolt esitatud materjalide, sh täiendavate selgitustega ja saneerimisnõustaja aruandega, leiab, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada
lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel, sest saneerimismenetluse algatamise eeldused on ära langenud.
lg 2 p 7 sätestab: Kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt.
lg 2 sätestab: Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.
lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. Käeolevalt ei ole kohus saneerimiskava kinnitanud. Saneerimisnõustaja poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud arvamuse kohaselt ei ole avaldaja püsivalt maksejõuetu. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud muu teine
Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud
lg 1, mille kohaselt peab ettevõtja olema põhistanud järgmisi asjaolude esinemist: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Käesolevalt kohus algatas saneerimismenetluse, sest avaldaja põhistas nimetatud asjaolude esinemise. Saneerimisnõustaja kogus täpsemad andmed ning analüüsis neid ja esitas kohtule põhjendatud seisukoha, et avaldaja puhul ei ole saneerimismenetluse eeldused täidetud ning need ei olnud tegelikult täidetud ka avalduse esitamise ajal. Kohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et saneerimisnõustaja on arvamuses keskendunud avaldaja soovidele vastupidise tõestamisele. Tõepoolest selgib nõustaja arvamusest, et saneerimismenetluse eeldused ei ole täidetud ja menetlus tuleb lõpetada. See seisukoht ilmselgelt ei vasta avaldaja soovile, kuid paraku ei olegi aga saneerimisnõustaja ülesanne igal juhul tõestada avaldaja saneerimiskõlbulikkust kui objektiivselt neid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja on täitnud seaduses talle pannud kohutused ja seejuures tegutsenud objektiivselt: kogunud vajaliku teabe, analüüsindu seda ja esitanud selle alusel kokkuvõtte. Nõustaja on hinnangud objektiivselt äriplaani teostamise võimalusi ja usutavust ning saneerimismenetluse aluste esinemist. Selleks ei pidanud nõustaja kohtuma avaldajagapiisab, kui avaldaja esitab kõik vajaliku kirjalikul kujul. Käesolev menetlus on näidanud, et avaldajalt menetluseks vajaliku teabe saamine käib jupi kaupa- kui kohus või nõustaja midagi konkreetselt küsivad, siis andmed mingil kujul ka esitatakse, kuid need ei pruugi olla ammendavad. Samas peaks just avaldaja huvides olema esitada ammendavalt kõik andmed avaldaja majandustegevuse ja -seisundi, äriplaani ning soovitud tulemi saavutamiseks plaanitvata abinõude kohta, samuti vajalikud lepingud. Kohtu hinnangul on etteheide, et saneerimisnõustaja ei küsinud väidetavalt ette valmistatud detailmaterjale ja -koondeid, asjakohatu ja tekitab pigem küsimuse, miks avaldaja ise neid koheselt kas kohtule või nõustajale ei esitanud, kui need andmed olid olemas ja avaldaja arvates võimaldasid õigesti unnata tema plaane. Kohus märgib, et avaldajal ei ole tegemist esimese saneerimisavalduse menetlusega- ka varasemas tsiviilasjas nr 2-18-15010 pidi kohus korduvalt avaldajalt lisadokumente ja andmeid küsima. Sama käitumine kordus selles menetluses, kuigi avalaja oli juba avaldust esitades teadlik milliseid dokumente ja andmeid kohus ostuste tegemiseks vajab. Seejuures on nõusaja avaldajalt materjale küsinud korduvalt (04. ja 06.01.2022) Kohus märgib, et avaldaja poolt enne menetluse algatamist esitatud andmete alusel võis võtta esmase sisukoha avaldaja äritegevuse ja samuti tema võimaliku tulevikus tekkida võiva maksejõuetuse asjaolude kohta, kuigi need ei olnud täpselt teada ja ka kohtul oli mitmeid küsitavusi. Siiski otsustas kohus menetluse algatada just seetõttu, et saneerimisnõustaja saaks 12 koguda täiendava info ja anda hinnangu saneerimise vajalikkuse ja võimaluste kohta. Saneerimisnõustaja aruandest nähtub, et tegelikkuses ei olnud saneerimismenetluse eeldused täidetud juba menetluse algatamise ajal ja kõiki asjaolusid teades oleks kohus pidanud jätma menetluse algatamata. Positiivne on see, et nüüd on olnud võimalik koguda vajalikud andmed avaldaja kohta, hinnata tema maksejõuetust ja vajadust saneerimist läbi viia. Kogutud andmete lausel saab kohus teha piisavalt põhjendatud otsustuse. Kohus leiab, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei pole tõenäoline. Avaldaja enda esitaud võlanimekirja kohaselt on tal kohustusi 312 878 eurot. Saneerimisnõustaja hindas avaldaja kohustisi ja kogus täiendavaid andmeid ning jõudis järeldusele, et arvamuse esitamise aja seisuga oli avaldajal kohustusi 366 134.37 eurot. Kohu märgib, et suurim kohustus on avaldajal AB Kreditex ees (kokku 320 000)- milline nõue on tagatud xxxxxxxx Tallinn kinnistule seatud hüpoteekidega. Ka Vxxxxx Bxxxxxxxnõue summas 16 250 eurot on tagatud hüpoteekidega xxxxxx vallas asuvalexxxxxxxxxx kinnistule (hüpoteegisummad kokku 21900 eurot). Arvamuses analüüs saneerimisnõustaja avaldaja vara koosseisu ja leidis, et kindlalt on avaldajal vara sularahas 10 200 eurot (kassas) ja kaks kinnistut, mille väärtus kokku on 400 000 eurot. Nõustaja leidis, et ostjatelt laekumata kohustused 135 850 euro ulatuses täitmine tulevikus on vähe tõenäoline või need nõuded on tõendamata. Kinnistute väärtuse osas on nõustaja tuginenud avaldaja enda esitatud kinnisvara väärtuse hindamise arvamusele, mille kohaselt ons xxxxxxxx Tallinn kinnistu väärtus 350 000 eurot. xxxxxxxvallas asuva hoonestamata xxxxxxxxx kinnistu väärtuseks on avaldaja ise pakkunud 50 000 eurot ja see väärtus võib olla tõenäoline. Võrreldes avaldaja kohustisi ja talle kuluvat vara, tuleb asuda seisukohale, et vara ületab kohustused- käeoleval ajal ca üle 90 000 euroga. Juba olemasolevatest kohustustest saab suureneda eelkõige kohustus MTA ees (kõrvalkohustuste suurenemise läbi). Kohus märgib, et kõrvalkohustused MTA ees suurenevad eelkõige seeläbi, kui maksukohuslane ei tasu makse- käesolevalt pärinevad avaldaja kohustused peamiselt 2016.aastast (vaid maamaks hilisemast ajast), mistõttu on kohustuse jätkuv suurenemine avaldaja enda teadlik valik. Sellist teadlikku ja pikaajalist kohustute täitmise eiramist võib tulevikus lugeda avaldaja pahatahtlikuks käitumiseks. Kohus märgib, et avaldaja vara võib osutuda isegi suuremaks, sest vähemalt xxxxxxxx Tallinn kinnistu enampakkumise läbi müügil võib selle kinnistu hind kujuneda isegi kõrgemaks. Täitemenetluse peatamisest teada saamise järel teatas täitemenetlust läbi viiv täitur kohtule, et huvi kinnistu vastu on väga suur ja kinnistu oleks kindlasti saanud edukalt müüdud. Ka avaldaja ise on tegelikult kirjeldanud enda majanduslikku seisu sellisena, mis ei vii tema maksejõuetuse tekkimisele tulevikus. Nimelt 01.11.2021 seisukohas selgitas avaldaja, et võlausaldajate jaoks lisagarantiiniks onxxxxxxxxxxx kinnistu, xxxxxx vallas, mille pakkumishind on 71 100 eurot ja ainuüksi see kinnistu katab Vxxxxx Bxxxxxx, EMTA ja osa AB Kreditex AS nõudeid. Kohus märgib, et tõepoolest kataks selle kinnistu müük nii MTA, Vxxxxx Bxxxxxx, FTalento OÜ nõuded kogu ulatuses ja lisaks veel ka osa AB Kreditex AS võlga. Kui õnnestub müüa aga xxxxxxxx Tallinn kinnistu avaldaja enda esitatud arvamuses toodud hinnaga, saaks omakorda kaetud kõik AB Kreditex ja MTA nõuded ning ilmselt ka FTalento OÜ nõue. Seega on avaldajal võimalik müüa kinnistute müügist täite kõik oma kohustused ja talle jääb alles ka vabu vahendeid, millega käivitada soovitud äriplaan. Avaldaja tõi välja, et praegu ei saa ta äritegevusega tegeleda, sest tema kontod on täitemenetluste tõttu suletud. Kinnistute müük ja kohustuste täitmine kõrvaldaks ka selle probleemi, sest täitemenetluste lõppemise järel tema kontod avatakse ja ta võib vabalt äritegevust jätkata. 13 Kohus leiab, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine ei ole lähemas tulevikus tõenäoline, sest tal on piisaval hulgal vara, et täita kõik oma kohustused ja jääb veel üle äritegevuse ellu viimiseks. Teise saneerimismenetluse eeldusena tuleb hinnata, kas avaldaja ettevõtet saab saneerida.
-s nimetatakse avaldajat ettevõtjaks ja saneerimine viiakse läbi tema ettevõtte suhtes- § 2 sätestab: Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisseaduse seletuskirja kohaselt tähendab ettevõtte saneerimise vajadus seda, et ettevõtjat ähvardav maksejõuetus on tingitud just ettevõtte majandustegevusest ning saneerimist läbi viimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremus poole pöörata. Ühtlasi tähendab saneerimisvajadus ka seda, et ettevõtte ümberkujundamine üleüldse võimalik on. TsÜS § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Käeolevalt avaldajal ettevõtet, mida saneerida, tegelikult pole. Avaldajal puudub igasugune aktiive tegevus või majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb. Avaldaja on vaid juriidiline isik, kellel on kaks kinnisasja, millest ühe kinnistuga on seotud väidetav vähene üüritegevus ja teine kinnistu on kasutamata (see on hoonestamata, avaldaja pole selgitanud, mis eesmärgil ta kinnistut kasutab). Kohus leiab, et elamukinnistu üürile andmist ei saa käsitleda kui ettevõtet. Ettevõtteks ei ole kohtu hinnangul ka avaldaja plaan tegeleda tulevikus vahendustegevusegaselline tegevus vajab tegelikkuses vaid kontoriruume ja sidevahendeid, mida saab kiirelt hankida. Kohus rõhutab, et nimetatud tegevus on avaldajal käesoleval ajal alles ka veel plaani tasemel, sest lepingud puitmajade ostmiseks või tootmiseks Eestis ja/või Soomes ta sõlminud ei ole. Kuna avaldajal puudub ettevõte, mida saneerida, ei ole täidetud ka
Puudub võimalus hinnata, kas ettevõtte saneerimine oleks võimalik ja jätkusuutlik, kui ettevõtet ei ole. Seega ei ole täidetud ükski
lg 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldus ja saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Saneerimisnõustaja arvamusest nähtub, et avaldaja on saneerimismenetlusi korduvalt kasutanud ebakohasel eesmärgil- nimelt selleks, et peatata tema kinnisvara suhtes toimuvad täitemenetlused. AB Kreditex AS esindaja edastas 09.11.2021.a kohtule avalduse pankrotimenetluses täitemenetluste peatamise tühistamiseks. Nimetatud avalduses kirjeldas võlausaldaja/hüpoteegipidaja olukorda järgmiselt: „Eeelnimetatud kinnisasja arestimisakt oli koostatud 16.01.2014.a, kuid siiamaani on lõpuni viimata mitte ühtegi määratud enampakkumist. Alati kui täitemenetluses määratakse enampakkumine, esitatakse kohtule pankrotiavaldus, avaldus saneerimismenetluse algatamiseks jms. Algusest peale venitab võlgnik igati täitemenetlust. Selle aja jooksul oli vähemalt 3 tsiviilasja (ts as 2-15-468; ts as 2-17-1996; ts as 2-18-15010), mille menetlemise tõttu oli täitemenetlus nr 022/2013/6218 aastaid peatatud. Väärib tähelepanu asjaolu, et mitte ühtegi avaldust ei olnud rahuldatud ning menetlused kestsid aastaid kuna avaldajad pidevalt vaidlustasid kohtulahendeid kuni viimase võimaluseni. Kui kohtulahend jõustus ning langes ära täitemenetluse peatamise alus, uuendas kohtutäitur täitemenetluse ja kuulutas välja enampakkumise ning selles staadiumis on jälle ilmunud järjekordne kohtumäärus, millega kohus tagas järjekordse pankrotiavalduse või saneerimisavalduse ning täitemenetlus oli jälle peatatud. See kestab juba peaaegu kaheksa aasta vältel.“ Tutvunud avaldaja varasemate saneerimismenetlustega ja tema suhtes algatatud pankrotimenetlustega, peab kohus AB Kreditex AS-i seisukohaga nõustuma. Kohtu hinnangul 14 püüab avaldaja nimetatud menetlustega ära hoida kinnistute enampakkumisi, kuigi enampakkumiste läbi viimise järel saaksid avaldaja kohustused täidetud ja avaldaja saaks ilma takistusteta (sh arestist vabastatud kontod) ellu viia enda poolt juba mitmel aastal kohtule kirjeldatud äriplaani puitmajade vahendamiseks Euroopasse. Kohus nõustub saneerimisnõustajaga, et kui tegemist oleks nii eduka plaaniga nagu seda presenteerib avaldaja, siis on imeks pandav, et ta ei ole seda muid juriidilisi kehandeid kasutades juba ellu viinud. Arvestades seda, et algne plaan esitati kohtule juba 2019.a kevadel tsiviilasjas 2-1815010, kui Covidist tingitud piiranguid veel polnud, on avaldajal olnud võimalik ka endal seda plaani edukalt ellu viia, mis pole aga toimunud.
lg 1 sätestab: Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Käesolevalt on kohus 20.10.2021.a määrusega rahuldanud F-Talento OÜ taotluse ja peatanud Osaühing King Kinnisvara (registrikood: 10672798) suhtes toimuvad täitemenetlused kuni tsiviilasjas 2-21-16020 lõpplahendi jõustumiseni. Samuti on maakohus 14.12.2021 määrusega peatanud Osaühing King Kinnisvara vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlused, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks. Käesoleva määrusega kohus lõpetab saneerimismenetluse, mistõttu tuleb kõik avalduse tagamise abinõud tühistada. Lähtudes
lg 1 langevad ära ka kõik muud
Vastavalt § 44 lg 2 teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.
kohaselt vabastab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse F-Talento OÜ (uue nimega FTalents OÜ) pankrotiavaldus
lg 1 p 4 lõkkas kohus võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused avaldaja suhtes saneerimismenetluse läbi viimiseks, peab kohus hindama FTalents OÜ (varem F Talento OÜ) 19.10.2021.a esitatud avaldust King Kinnisvara pankroti välja kuulutamiseks. PnkrS § 1 lg 1 kohaselt on pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi lg 3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et käeolevalt ei ole King Kinnisvara OÜ majandusliku olukorra hindamiseks vajalik määrata ajutist pankrotihaldurid, sest saneerimisnõustaja on kogunud ajutise halduri aruandega samaväärsed andmed ja esitanud ka oma seisukoha. Saneerimisnõustaja aruande alusel saab asuda seisukohale, et King Kinnisvara OÜ-l on vara piisavalt, et täita kõik temal käesoleval ajal olevad kohustused ja talle peaks jääma ka vabu vahendeid. Lähiajal ei ole äriühingu maksejõuetus võimalik. 15 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus ei tuvastanud ka ühegi PankrS § 31 lg 11-12 sätestatud asjaolu esinemist. King Kinnisvara OÜ ei ole maksejõuetu, mistõttu tuleb FTalents OÜ avaldus jätta rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka avaldust tagavad abinõud. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud huvitatud isik. Saneerimismenetluses on huvitatud isikuks avaldaja, mistõttu kõik saneerimismenetlusega seotud kulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja tasus riigilõivu ja saneerimisnõustaja tasu, mis jäävad tema kanda. FTalents OÜ tasus pankrotiavalduselt riigilõivu, mille kohus jätab tema enda kanda, sest kohus jätab avalduse rahuldamata.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal tema vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Käesolevalt ei saneerimisnõustaja kohtule tasu ja kulude taotlust esitanud. Kohus annab nõustaja tähtaja taotluse esitamiseks ja lahendab selle küsimuse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.