← Eesti

2-22-114174/6

Obsah (4)§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2022.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

  1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 06.07.2019 hagi E K (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS ja kostja 20.09.2019 krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt võimaldas Esto AS kostjale laenusumma 2 000 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja igakuise intressi tasuma
  3. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus Esto AS tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Esto AS poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu
  4. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu punkti IV.1 ning ei tasunud tagasimakseid alates 15.06.2021 osamaksest ning jättis tasumata intressi summas 274,80 eurot (summalt 1 963,82 eurot perioodi 16.06.2021 kuni 13.10.2021 eest intressimääraga 41,90% aastas).
  5. Lepingu tingimuste punkti VII 4.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, s.t klient ei täida kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi (sh 2 ei tasu intressi lepingus toodud korras). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Esto AS 29.09.2021 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.10.2021 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Esto AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.10.
  6. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1 963,82 eurot.
  7. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste tasumist. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 41,90% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 597,40 eurot (s.o põhinõudelt summas 1 963,82 eurot perioodi 14.10.2021 kuni 06.07.2022 eest viivisemääraga 41,90% aastas). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhinõudelt (1 963,82 eurot) alates 07.07.2022 määraga 41,90% aastas.
  8. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 09.12.2021, 14.02.2022, 14.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Männimäe Vkt 4-3, Oru küla 75103 Kose vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
  9. 25.11.2021 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS- ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult 09.12.
  10. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
  11. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1 963,82 eurot, intressid summas 274,80 eurot (perioodi 16.06.2021 kuni 13.10.2021 eest intressimääraga 41,90% aastas), sissenõutavaks muutunud viivised summas 597,40 eurot (põhinõudelt perioodi 14.10.2021 kuni 06.07.2022 eest viivisemääraga 41,90% aastas), võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (1 963,82 eurot) alates 07.07.2022 viivisemääraga 41,90% aastas. KOHTU SELGITUSED
  12. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1 963,82 eurot, intressid summas 274,80 eurot (perioodi 16.06.2021 kuni 13.10.2021 eest intressimääraga 41,90% aastas), sissenõutavaks muutunud viivised summas 597,40 eurot (s.o perioodi 14.10.2021 kuni 06.07.2022 eest viivisemääraga 41,90% aastas), võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning edasiulatuv viivis alates 07.07.2022 põhinõudelt (1 963,82 eurot) määraga 41,90% aastas. Hageja on saanud hagi hinnaks 3 693,87 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, s.o hagiavalduses toodud summas 1 963,82 eurot ja võla sissenõudekulud summas 35 eurot on põhjendatud, kuid intresside ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue mitte.
  2. Kohus leiab, et hageja on arvestanud intresse perioodi 16.06.2021 kuni 13.10.2021 eest ja sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 14.10.2021 kuni 06.07.2022 eest ebaõigesti. Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks intressinõuet summas 270,52 eurot (s.o perioodi 16.06.2021 kuni 13.10.2021 eest määraga 41,90% aastas). Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks viivisenõuet summas 599,66 eurot (s.o perioodi 14.10.2021 kuni 06.07.2022 eest määraga 41,90% aastas). Edasiulatuva viivise ühe aasta eest on hageja arvestanud õigesti, s.o summas 822,84 eurot (1 963,82 x 41,90% aastas). Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 3 691,84 eurot (1 963,82 + 270,52+ 599,66 + 35 + 822,84).
  3. Kostjale E K’ile olid hagimaterjalid tähtsaadetisena kätte toimetatud 05.08.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
  4. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 3 kogusummas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot + 20% KM).
  5. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 14. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 525 eurot (455 + 20 + 50) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.