Obsah (4)

§ 199§ 73§ 218§ 58

1-17-2091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2091 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, lii

§ 199lg 2 p 7 järgi.

2. Tunnistada N.J süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 1-17-2091 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. N.J-ile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi selles, et varem

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistatud isikuna varastas ta 26.

jaanuaril 2016 kahel korral, samuti

1. jaanuaril 2016 XXX AS tanklatest Tallinnas XXX ja XXX kütust kokku 25,45 euro eest.
2. jaanuaril 2016 varastas ta AS-i YYY YYY kauplusest alkoholi kogumaksumusega 103,8 eurot.
3. veebruaril 2016 varastas ta grupis koos menetluse käigus tuvastamata isikuga MMM OÜ kauplusest MMM lõhnaõli koguväärtusega 70 eurot.
4. veebruaril 2016 tungis ta AD sõiduautosse ja varastas sealt spordikoti koos spordirõivaste ja muude esemetega kokku 884,95 euro väärtuses.
5. Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega tunnistati A. Jevtafjev

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega üheks aastaks, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse kaheksaks kuuks.

§ 73

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus N.J-i suhtes kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja alguseks loeti kohtulahendi kuulutamise kuupäev, 31. oktoober 2017.

§ 199lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuses mõisteti N.J õigeks.

Maakohus tühistas alates kohtuotsuse jõustumisest tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelu. Kohtuotsusega rahuldati kannatanute XXX AS (endine XXX AS) ja AS-i YYY esitatud tsiviilhagid. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuluna ositi kaheteist kuu jooksul välja kaitsjatasu 96 eurot ja sundraha 705 eurot. 3.1. Maakohus leidis, et toimepandud vargused on tõendamist leidnud. Kõik kolm kütusevargus ja vargus YYY kauplusest on maakohtu hinnangul eraldivõetuna kvalifitseeritavad väärteona

§ 218lg 1 järgi.

MMM toimepandud varguse osas leidis maakohus, et ka see tegu pandi toime väheväärtusliku asja vastu, mistõttu tuleks see eraldivõetuna kvalifitseerida väärteona

§ 218lg 1 järgi.

AD autost toimepandud vargus on maakohtu hinnangul kvalifitseeritav

§ 199

lg 2 p 8 kohaselt, sest varastatu väärtus ületas 200 euro piiri ja esemete varastamiseks tungis ta võõrasse autosse. 3.2. Kuivõrd N.J pani kuus vargust toime kõigest kahenädalase ajavahemiku kestel, on täidetud süstemaatilise varguse objektiivse koosseisu esimene tingimus ehk vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu. Maakohtu hinanngul on täidetud ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium, nimelt on varastamine kujunenud N.J-i puhul elustiiliks ja elatusallikaks. Vaadates varguse objekte (kütus, alkohol ja lõhnaõlid oli ilmselgelt varguste eesmärgiks kas oma vajaduste rahuldamine (kütuse puhul) või varastatu võõrandamine tundmatutele isikutele raha saamise eesmärgil. N.J on nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses selgitanud, et ta vajas raha narkootikumide ostmiseks ning varguste toimepanemine oli seotud just narkosõlutuvusega. Neil põhjustel tuleb N.J-i tegevus kvalifitseerida süstemaatiliselt toimepandud vargustena

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

3.3. MMM toimepandud varguse osas leidis maakohus, et kuigi kogutud tõendite põhjal on tõendatud, et N.J pani seal varguse toime grupis koos kahe meesterahvaga, ei oma nimetatud asjaolu selle konkreetse varguse episoodi kvalifitseerimise seisukohalt tähendust, 2 1-17-2091 sest varastatu väärtus jäi alla 200 euro, mistõttu tuleks see tegu kvalifitseerida väärteona

§ 218

lg 1 järgi.

§ 218

ei näe ette väheväärtusliku asja varguse toimepanemist grupis ja

§ 199

lg 2 p 7 järgi (ehk kuriteona) ei saa väheväärtusliku asja vargust kvalifitseerida. Samas on süüteo toimepanemine grupis raskendava asjaolu

§ 58

p 10 järgi.

§ 218

lg 1 sõnastusest nähtuvalt kvalifitseeritakse tegu kuriteona

§ 199

lg 2 vastava punkti järgi (mitte väärteona

§ 218

lg 1 järgi) olenemata varastatud asja väärtusest, kui tegemist on järgmiste varguse kvalifikatsioonidega: tulirelva, laskemoona, lõhkeaine või kiirusallika vargus (

§ 199

lg 2 p 1); narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine vargus (

§ 199

lg 2 p 2); suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus (

§ 199

lg 2 p 3) või süstemaatiline vargus (

§ 199lg 2 p 9).

Kõikide muude

§ 199

lg-s 2 sisalduvate kvalifikatsioonide puhul (korduvus, avalikult toimepandud, grupiline või sissetungimisega toimepandud vargus) on tegemist väärteoga

§ 218

lg 1, mitte kuriteoga

§ 199lg 2 mõttes juhul, kui varastatu väärtus ei ületa 200 eurot.

Kui grupilise varguse puhul ei ole isikute tegu suunatud enam kui 200 euro väärtuses vara vastu, siis ei ole võimalik isiku tegevust lisaks nt süstemaatilisusele

§ 199

lg 2 p 9 mõttes kvalifitseerida ka grupiliseks varguseks ehk kuriteoks

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, vaid sellisel juhul jääb isiku teo kvalifikatsiooniks vaid

§ 199lg 2 p 9 (mis ei eelda varastatu väärtus üle 200 euro).

Ehk teisisõnu – isiku karistamine

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi kuriteo toimepanemise eest ei saa sõltuda sellest, kas isiku tegevus kvalifitseeritakse ka süstemaatilise vargusena

§ 199

lg 2 p 9 järgi või mitte, vaid kellegi teo kvalifitseerimisel

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi kuriteona saab aluseks olla (lisaks vastavale kvalifikatsooni sisustavale tunnusele) vaid varastatu väärtus. Eeltoodud põhjustel tuleb N.J

§ 199lg 2 p 7 süüdistuses õigeks mõista.

3.

1. Kuivõrd kohus on tuvastatund, et
2. veebruaril 2016 pani N.J varguse toime sissetungimisega, siis tuleb N.J-i teod kokkuvõttes kvalifitseerida

§ 199lg 2 pde 8 ja 9 järgi.

3.

1. Maakohtu hinanngul pani N.J kõik vargused toime kavatsetult. Tema käitumises ei esinenud ühelgi juhul selle õigusvastasust või süüdistatava süüd välistavaid asjaolusid. 3.
2. N.J-ile karistust mõistes märkis maakohus, et välistatud on tema karistamine rahalise karistusega, sest selle täitmine on tema puhul võimatu ja see ei vastaks eripreventiivsetele kaalutlustele. N.J pani lühikese aja jooksul pärast eelmise – samuti varguste eest mõistetud – karistuse kandmiselt vabanemist taas toime hulga vargusi. Süüdistataval on hulk tasumata rahalisi kohustusi ja tal puudub sissetulek. Neil põhjustel saab N.J karistada vaid vangistusega. Varastatu väärtus ei olnud arutataval juhul olulise suurusega ning tekitatud kahju hüvitamist on kannatanud nõudnud vaid vähem kui 130 euro ulatuses. See näitab, et N.J-i süü ei ole suur. Süüd suurendab siiski asjaolu, et ta realiseeris enda tegudega kaks koosseisu kvalifitseerivat tunnust. Süüd suurendab mingil määral ka lühikese aja jooksul toime pandud varguste rohkus. Seda kokku võttes hindas maakohus N.J-i süü tunduvalt alla keskmise suuruse jäävaks. Kohus arvestas kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendava asjaoluna võttis kohus aga arvesse seda, et ühe varguse pani ta toime grupis koos kahe tuvastamata isikuga. Neil 3 1-17-2091 kaalutlustel leidis kohus, et mõistetav karistus peaks jääma pigem sanktsiooni alammäära kui selle keskmäära lähedale. Eripreventiivsete kaalutlustena arvestas maakohus süüdistatava varasemat karistatust samalaadsete kuritegude eest, mistõttu tuleb tema õiguskuulekale teele pöördumise saavutamist hinnata raskemaks kui varem karistamata isiku puhul. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse N.J-i süü suurust, ühe karistust kergendava ja ühe karistust raskendava asjaolu esinemist, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistis kohus talle karistuseks ühe aasta vangistust, mida omakorda KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas ühe kolmandiku võrra. 3.
3. Kohus leidis, et mõistetud karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata, sest N.J on küll kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõlemal korral on teda varguste toimepanemise eest karistatud reaalsete vanglakaristustega, kuid need karistused on mõistetud juba aastaid tagasi ja pärast praeguses kriminaalasjas tuvastatud varguste toime panemist
4. a alguses läks N.J
5. a märtsikuus ise vabatahtlikult narkovastasele ravile. Seega on ta saanud aru oma tegude algpõhjustest ning ise enda parandamiseks reaalseid samme astunud. N.J-i enda sõnul ei tarvita ta enam narkootikume ning töötab nüüd ise XXX Tšehhi Vabariigis, et aidata teisi sõltuvusega isikuid. Tema kehtivad kriminaalkaristused on seotud just narkosõltuvusega. Neid asjaolusid arvestades leidis maakohus, et karistuse eesmärke on võimalik täita ka tingimisi vangistusega. Maakohus ei pidanud vajalikuks kehtestada N.J-ile käitumiskontrolli, sest ligi kaks aastat on ta ise aktiivselt tegelenud enda narkootikumide sõltuvuse probleemiga. Märkimist väärib, et selle aja jooksul ei ole lisandunud ühtegi kriminaal- ega isegi mitte väärteokaristust. Samuti on N.J nüüd ise nõustamas neid, kellel on narkosõltuvus. Seega, kuigi sõltuvus kestab kogu elu, on N.J enda sõltuvusega võitluses sellises etapis, kus ta suudab enda sõltuvust kontrolli all hoida ning aidata juba ka teisi. Neid asjaolusid arvesse võttes on alust arvata, et N.J on võimeline ise enda käitumist kontrollima ning vältima uute kuritegude toimepanemist. Neil kaalutlustel jättis maakohus mõistetud karistuse

§ 73sätete alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni abiprokurör Kristina Kivi, kes taotleb maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamist osaliselt, s.o N.J-i süüditunnistamises

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning uue otsusega tema süüditunnistamist

§ 199lg 2 pde 7, 8 ja 9 järgi.

Prokuratuuri hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti, jättes N.J 1. veebruaril 2016 toimepandud varguse eest süüdi tunnistades kuriteo kvalifikatsioonis kajastamata teo grupis toimepanemisele viitava

§ 199lg 2 p-i 7.

Kohtu põhjendus, nagu ei omaks teo grupis toimepanemine nimetatud varguse kvalifitseerimisel tähtsust põhjusel, et varastatu väärtus jäi alla 200 euro, on ebaõige. 4 1-17-2091 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, asub seisukohale, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Oma seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
2. Maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel asunud seisukohale, et alla 200 euro väärtusega kauba grupiviisilise varguse korral ei oma grupp teo kvalifitseerimise seisukohalt tähendust ka siis, kui vargus oli süstemaatiline. Seda põhjusel, et

§ 218ei näe ette väheväärtusliku asja varguse toimepanemist grupis.

Seetõttu ei saa väheväärtusliku asja grupiviisilist vargust kunagi kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Samas on süüteo toimepanemine grupis raskendav asjaolu

§ 58p 10 järgi.

Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu, märkides, et

§ 218

lg-s 1 ei sisaldu mitte iseseisev süütegu – varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu, vaid tegemist on viitelise süüteokoosseisuga, milles sätestatakse

13. ptk-s sisalduvate varavastaste kuritegude vähemohtlike juhtude karistatavus. Seega on ka pisivarguse näol

§ 218lg 1 käsitluses tegemist ikkagi vargusega.

Kui esineb

§ 199

koosseisuline raskendav asjaolu (nt lg 2 p 9), mis välistab väheväärtusliku asja varguse kvalifitseerimise pisivargusena

§ 218

lg 1 järgi, siis tuleb ka väheväärtusliku asja vargus kvalifitseerida kuriteona

§ 199vastavate sätete kohaselt.

Kui mingi tunnuse tõttu tuleb tegu juba kuriteona kvalifitseerida, siis peab kvalifitseerimisel arvestama kõigi

§ 199

koosseisust nähtuvate kvalifitseerivate tunnustega, mitte ei või osasid neist kõrvale jätta selgitusega, et nendega iseseisvalt ei saaks teo kuriteona kvalifitseerimist põhjendada. Koosseisupärase raskendava asjaolu esinemist ei saa asendada

§ 58järgi süüd raskendava asjaolu arvestamisega.

Tegemist on õigusdogmaatiliselt erineva tähendusega asjaoludega.

1. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 340 lg-st 1 ja lg 4 p-st 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse N.J-i suhtes osaliselt, nimelt tema õigeksmõistmises

§ 199lg 2 p 7 järgi.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, mõistes N.J-i süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata.

5