Obsah (10)

§ 163§ 232§ 657§ 651§ 442§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-133957 Koh

§ 163lg 2 alusel.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt põhinõue 1336,50 eurot, viivis 27,76 eurot ja seadusjärgses määras viivis põhinõudelt alates 09.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3343,60 eurot. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.
2. Maakohus ei hinnanud otsust tehes kohtule esitatud tõendeid vastavalt

§ 232lg-le 1, millega rikkus menetlusnorme.

Kohus jättis muuhulgas hinnangu andmata hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele ning ei hinnanud hageja poolt kostjale 24.03.2020 e-kirjaga saadetud ettepanekut ekspertiisi kohta, millega kostja nõustus.

1. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja ja kostja sõlmisid 24.03.2020 käsunduslepingu ainult ühe kirja koostamiseks, kuna jättis tähelepanuta, et 24.03.2020 e-kirjas märgib hageja, et ta paneb küll kokku taotluse BTA-le, kuid kui sellele vaatamata BTA hüvitama ei asu, tuleks kaasata ekspert või asjatundja ning hageja uurib, kellelt võib arvamuse küsida. Kostja sellele hageja tegevusplaanile vastuväiteid ei esitanud ning andis hagejale käsundi BTA-lt kindlustushüvitise välja nõudmiseks ega ei öelnud seda käsundit kuni kindlustushüvitise saamiseni üles.
2. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale kõigi käsundi täitmiseks osutatud teenuste eest. Kohus leidis ainult kostja esindaja vande all antud seletusi hinnates ekslikult, et kostja ei soovinud hagejalt eksperdi leidmist ega ekspertiisi alusel kompromissi läbirääkimiste pidamist BTA-ga, kuigi kostja sellega juba 24.03.2020 nõustus.
3. Maakohus kohaldas vale materiaalõiguse normi (VÕS § 635 lg 1), kui luges käsunduslepingu lõppenuks pärast nõudekirja koostamist. Leides, et hageja ja kostja sõlmisid käsunduslepingu ainult ühe kirja koostamiseks, kohaldas kohus käsunduslepingule sisuliselt töövõtulepingu regulatsiooni. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja tahteavaldus tükitöö tellimiseks puudub ning selle esitamine on tõendamata.
4. Hageja ei nõustu, et kostja ei ole kohustatud talle käsundi täitmise eest tasuma vastavalt 02.06.2020 õigusteenuste aruandele ja 02.06.2020 arvele. Kostja on kohustatud hagejale tasuma 24.03.2020 käsunduslepingu alusel tehtud töö eest 1336,50 eurot 13,5 töötunni eest, s.o BTAle hüvitisnõude esitamise eest pärast 16.04.2020 keeldumist, ekspertiisi korraldamise, ekspertiisi akti analüüsi ning BTA-ga peetud läbirääkimiste eest. Kostja ei teatanud kuni 6 2-20-133957 käsundi kohase täitmiseni ehk kindlustushüvitise saamiseni hagejale, et ta ei ole sellise töötunni hinnaga või tehtud tööde eest tasumisega nõus. Alles pärast 02.06.2020 arve saamist, kui käsund oli hageja poolt täidetud, teatas kostja hagejale esmakordselt, et ta ei ole lisaks 01.04.2020 kirjale hagejalt muid töid tellinud.
5. Käsunduslepinguga andis kostja hagejale juhise BTA-lt kindlustushüvitise väljanõudmiseks ja nõustus hagejaga, et hüvitise saamise kui eesmärgi saavutamise meetmeteks on BTA-le kirjaliku nõudekirja esitamine ja ekspertiis. 24.03.2020 andis kostja hagejale muu hulgas juhise eksperdi leidmiseks. Seda kinnitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil vande all antud ütlustega. Kostja soovis pärast 16.04.2020 veel eraldi, et hageja uuriks ekspertide tasude kohta, mida kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustega. Saanud teada tasu suuruse, andis kostja hagejale teada üksnes seda, et ta ei soovi ekspertiisi eest maksta nii suurt summat.
6. Kostja on küll kohtuistungil märkinud, et ta soovis ekspertiisi asemel kaatri ise korda teha, kuid hagejale ta sellest teada ei andnud. Seega jätkas hageja kostja poolt antud käsundi täitmist. VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja poolt antud juhiseid.
7. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb käsundiandja tasu suuruse määramisel arvestada muu hulgas käsundiandjale sellest tekkivat kasu. Kostja sai hageja käsundi täitmise tulemusena BTA-lt kindlustushüvitise 9027 eurot. Seejuures ei arvestanud BTA hageja taotlusel kostjale isegi hüvitise arvutamisel omavastutust. Kostja ei pidanud ka kandma ekspertiisikulu. Kokku nõudis hageja käsundi täitmise eest teenustasu 1336,50 eurot, mis on sellist hüvitist arvestades igati mõistlik tasu VÕS § 627 lg 1 tähenduses.
8. 24.03.2020 sõlmitud käsundusleping oli tähtajatu ning ei saanud lõppeda 01.04.2020, kui kostja andis hagejale 02.04.2020 volikirja. Kostja enda vande all antud ütluste kohaselt ta ülesütlemisavaldust ega volituste tühistamise avaldust esitanud ei ole.
9. Kohus jättis tähelepanuta ja arvestamata hageja seadusliku esindaja R. Ratturi vande all antud ütlused, rajades kohtuotsuse ühekülgselt ainult kostja seadusliku esindaja ütlustele. Vale on kohtu seisukoht, nagu oleksid hageja seadusliku esindaja ütlused läinud vastuollu hageja kirjalikult esitatud seisukohtadega. Kohus ei ole selliseid ütlusi välja toonud. Hageja esindaja ütlustest ilmneb, et kostja võttis ise hagejaga 16.04.2020 ühendust ja küsis, kas BTA-lt on vastust ja mis edasi teeme. Seejuures ei teinud kostja ettepanekut uue käsunduslepingu sõlmimiseks, sest 24.03.2020 sõlmitud käsundusleping veel kehtis ja ta oli sellega nõus. Kostja tahtis teada, milliseid meetmeid hageja nüüd sama käsundi alusel edasi rakendab. Kostja kinnitas kohtuistungil antud ütlustega, et täpsustas aprillis 2020 hagejale 24.03.2020 eksperdi leidmiseks antud juhist, paludes hagejal uurida ekspertiisitasu suurust. Saades teada tasu suuruse, keeldus kostja sellelt eksperdilt ekspertiisi tellimisest, kuid ta ei andnud hagejale juhist, et hageja lõpetaks eksperdi otsimise.
10. Arusaamatu ja asjakohatu on kohtu seisukoht, et hageja õigusteenuse osutajana täitis kostja käsundi kostjale kindlustushüvitise saamiseks ainult enda ärilise huvi eesmärgiga. Arvestades kostja poolt saadud kindlustushüvitise suurust, on hageja teenustasu oluliselt sellest väiksem ning juba eelnevalt kokkulepitud.
11. Kohus on ebaõigesti kostjaga nõustunud, et hageja käitumist ei saa pidada VÕS § 620 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas olevaks. Kostja on pahatahtlikult väitnud, et hageja ei teavitanud teda õigeaegselt BTA pakkumisest ning kui teavitas, siis tõi välja ka õigusabikulud, mida kostja pidi hagejale käsundi täitmise eest maksma. Hageja ise ei näe selles hoolsus- ega lojaalsuskohustuse 7 2-20-133957 rikkumist, vaid vastupidiselt, nende kohustuste täitmist. Hageja ei olnud läbirääkimisi veel lõpetanud, kui kostja võttis hagejast mööda minnes ise BTA-ga ühendust ja sõlmis BTA-ga hageja teadmata kompromissi, võttes sellega hagejalt võimaluse kostja jaoks BTA-lt veel suuremas summas hüvitis välja nõuda. Hageja sai kokkuleppe sõlmimisest teada BTA-lt.
12. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud hageja kanda põhjendusel, et hageja ei nõustunud kompromissiga. Kohtu seisukoht on ebaõige, sest nii hageja 24.11.2020 menetlusdokumendi p-s 3 kui ka kohtuistungil avaldatud hageja seadusliku esindaja seisukoha järgi oli hageja nõus kompromissiga. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, kuna kostja on kohtumenetluse põhjustanud pahatahtlikult teenustasu maksmisest hoidumisega. Vastustaja seisukoht
13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppejärelduse muutmiseks, kuid

§ 657lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

51. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu 23.04.2021 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud. 52. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme, jättes osaliselt hindamata hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse.

§ 232

lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 442lg 8 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud hindamata hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused kui mitteusaldusväärsed osas, mis puudutavad poolte tegevusi pärast 01.04.2020, kuna need on vastuolus kirjalike tõenditega. Maakohus pole põhjendanud, milliste kirjalike tõenditega hageja ütlused vastuollu lähevad, mistõttu ei vasta maakohtu otsus selles osas

§ 442lg-le 8.

Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud menetluslik minetus kõrvaldada ja arvestada käesolevas otsuses hageja seadusliku esindaja kõiki vande all antud ütlusi. Eeltoodu tõttu täiendatakse maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Pooled ei ole vaidlustanud apellatsioonimenetluses, et nende vahel sõlmiti 24.03.2020 käsundusleping (VÕS § 619). Vaidlus oli selle üle, milline oli lepingu täpsem sisu, s.t kas lepingu täitmiseks pidi hageja vaidlustama üksnes BTA 05.12.2019 otsuse kindlustushüvitise maksmisest keeldumise kohta, koostades selleks BTA-le vastuväite, või tegema ka muid toiminguid, sh otsima eksperdi kahju ja selle põhjuste hindamiseks, eesmärgil, et BTA poolt hüvitataks kostjale kaatrile Rinker 342 Fiesta Vee Style tekkinud kahju. Maakohus on poolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks õigesti tuvastanud. Maakohus on lepingu tõlgendamisel arvestanud mh ka poolte läbirääkimisi ja käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 3). 8 2-20-133957
2. Pooled ei vaielnud, et nende suhtlus enne hageja poolt kostjale 24.03.2020 e-kirja saatmist toimus telefoni teel. 24.03.2020 on hageja saatnud kostjale e-kirja, milles lubas kostjalt täpsete andmete saamisel esitada BTA-le kahju hüvitamiseks taotluse ja selgitas, et kui BTA sellele vaatamata hüvitama ei asu, tuleks saada asjatundja või eksperdi arvamus kolmandalt isikult. Hageja lubas uurida, kellelt võiks arvamuse küsida. Hageja selgitas 24.03.2020 e-kirjas, et juristi töötunni hind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 151). Kostja edastas hagejale andmed isiku kohta, kes oli kaatri kahjustused eelnevalt üle vaadanud ja selle remondi kohta koostanud kalkulatsiooni, ning 26.03.2020 sai hageja sellelt isikult vastuväite esitamiseks vajalikud andmed. Samal päeval saatis hageja kostjale arve nr 1037 summas 528 eurot BTA-le vastuväite esitamise eest (dtl 115), mille kostja tasus. Hageja esitas 01.04.2020 BTA-le vastuväite BTA 05.12.2019 otsusele.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et poolte vahel sõlmiti 24.03.2020 käsundusleping, mille täitmiseks pidi hageja esitama BTA-le vastuväite, ja tõendatud ei ole see, et poolte vahel oleks olnud juba 24.03.2022 kokkulepe selles, et hageja jätkab olenemata BTA poolt vastuväite lahendamisest kostjale teenuse osutamist hüvitise saamiseks, sh teeb toiminguid eksperdi leidmiseks. Õige on maakohtu järeldus, et hageja 24.03.2020 e-kirjast ei saanud järeldada kostjale ettepanekut leppida kokku eksperdi teenuse kasutamises ja hagejale käsundi andmises eksperdi leidmiseks. Pigem tuleneb kirja sisust, et hageja üksnes selgitas kostjale, millised võiksid olla BTA-lt vastuväitele eitava vastuse saamisel edasised võimalused tegutsemiseks.
4. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti VÕS § 635 lg
5. Maakohus ei ole kohaldanud töövõtulepingut reguleerivaid sätteid, vaid vaidlus on lahendatud käsunduslepingut reguleerivate sätete järgi. Käsunduslepingus võivad pooled kokku leppida üksikute toimingute tegemises. Käsundusleping sõlmitakse VÕS § 619 järgi teenuse osutamiseks ja selleks teenuseks võib olla ka ainult ühe dokumendi koostamine.
6. Poolte vahel oli vaidlus selles, millal kostja andis hagejale käsundi leida ekspert ja teha pärast BTA-le vastuväite esitamist ja selle rahuldamata jätmist edasisi toiminguid hüvitise saamiseks ja kuidas lepiti kokku nende toimingute eest tasustamises. 29.04.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles selgitas, et edasise tegevus jaoks on vajalik kaasata asjatundja ja selle tegevusega kaasnevad kulud. Nii hageja kui ka kostja seaduslik esindaja on vande all antud ütlustes selgitanud, et hageja avaldas kostjale, et kulude suuruseks on ekspertiisi korral tavapäraselt 2000-3000 eurot ja kostja keeldus selle tasu eest eksperdi palkamisest. Hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli kostja nõus ekspertiisi teostamisega, kui BTA oleks eksperdi tasu ise nõus kandma (dtl 414-424). Hageja väitel jätkas ta eksperdi otsimist ja selle tegevuse kohta on ta esitanud ka kirjavahetuse võimalike ekspertidega ja BTA-ga, kuid seda, et kostja oleks hageja sellise tegevusega nõustunud ja andnud hagejale käsundi eksperdi leidmiseks, hageja tõendanud ei ole. Hageja seadusliku esindaja väited kostja nõustumuse kohta on jäänud paljasõnaliseks, hageja ei ole täpsustanud, millal kostjaga eksperdi leidmiseks tehtud toimingute osas enne 13.05.2020 kokku lepiti.
7. 13.05.2020 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et ekspert on kaatri üle vaadanud ja tema suulise hinnangu järgi on põhjust arvata, et on alus hüvitise saamiseks, kui mitte täiel määral, siis osaliselt. Hageja selgitas, et BTA-ga lepitakse kokku, et eksperdi arvamus on siduv mõlemale poolele ja hageja on nõus võtma riski ja tellima eksperdi arvamuse, tasudes enda poolt ära ka 50% ekspertiisi tasust ning
8. osa tasub BTA. Juhul, kui kostja selle ettepanekuga nõustub ja kahju hüvitatakse, tasub kostja hagejale tulemustasu 10% hüvitatud kahju summast, 9 2-20-133957 millele lisandub käibemaks. Hageja selgitas, et ta on eksperdi leidmiseks ja talle asja tutvustamiseks ja samuti BTA-ga suhtlemiseks palju aega kulutanud ja sel põhjusel oleks õige selle eest juhul, kui kostja saab hüvitise, ka hagejal tasu saada (dtl 99). Kostja vastas 14.05.2020, et ta on pakkumisega nõus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel oli e-kirjades väljendatud tahteavaldustega sõlmitud leping, millega hageja pidi tegema edasisi toiminguid kostjale BTA-lt hüvitise saamiseks, sh korraldama ekspertiisi tegemise ning suhtlema BTA-ga.
9. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et kostja poolt juba 24.03.2020 hagejale käsundi andmist ekspertiisi korraldamiseks ja hüvitise saamiseks BTA-ga asjaajamiseks ei tõenda kostja 02.04.2020 volikiri. Kostja väitel andis ta hagejale volikirja selleks, et hageja saaks esitada BTA 05.12.2019 otsusele vastuväite. Kostja väite muudab usutavaks BTA 02.04.2020 e-kiri, milles BTA palus hagejat esitada kostja volikiri (dtl 101). 01.04.2020 oli hageja esitanud BTA-le kostja nimel vastuväite ja selle toimingu tegemiseks on tavapäraselt nõutav isiku, kelle nimel toiming tehakse, volikiri. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud.
10. Pooled vaidlesid selle üle, kas lisaks
11. ja
12. mail 2020 kokkulepitud tulemustasule pidi kostja maksma hagejale ka 24.03.2020 kokkulepitud tunnitasu. Kostja väidet, et 13.05.2020 tehtud pakkumise alusel lepiti kokku tulemustasus ja tunnitasu kokkulepe enam ei kehtinud, kinnitab muuhulgas ka see, et 13.05.2020 e-kirjas on hageja ise 10% tulemustasu kokkuleppe põhjenduseks märkinud, et ta on eksperdi leidmiseks ja talle asja tutvustamiseks, samuti BTAga suhtlemiseks palju aega kulutanud. Ringkonnakohtu arvates saab eeltoodust järeldada, et ekspertiisiga seotud toimingud on kaetud tulemustasuga. Hageja ei ole kostjale selgitanud, et kostja peaks edasiste toimingute eest maksma lisaks tulemustasule ka tunnitasu. Ringkonnakohus märgib, et hageja 02.06.2020 arvel nr 1069 tunnitasu nõude aluseks olevate toimingute, mida on tehtud 13,5 tundi, selgitustes on hageja märkinud ca 9,5 tunni osas toimingud seonduvalt ekspertiisiga. Seega on hageja tasu nõudmisel tunnitasu alusel käitunud vastuoluliselt, kuna eelnevalt on ta selgitanud, et vastavad toimingud on tasutatavad tulemustasuga.
13. Õige on see, et käsundi täitmisel tasu määramisel tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi käsundisaaja tasu suuruse määramisel arvestada ka käsundiandja kasu suurust, kuid käesolevas asjas olid pooled tasu suuruses kokku leppinud, mistõttu ei pidanud maakohus VÕS § 627 ja § 629 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldusi kontrollima. Samas 10% käsundiandja kasust on ringkonnakohtu arvates mõistlik tasu käsundi täitmise eest. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kandnud kulutusi käsundi täitmiseks. BTA-ga sõlmitud kompromissist nähtuvalt on BTA kogu ekspertiisikulu kandnud ise.
14. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on kostjale teenust osutades rikkunud VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lojaalsuskohustust ja tegutsenud enda huvides. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et asjasse mittepuutuv on kohtu seisukoht, et hageja õigusteenuse osutajana täitis kostja käsundi kostjale kindlustushüvitise saamiseks ainult hageja enda ärilisest huvist lähtudes. Ringkonnakohtu arvates on käsundisaajal äriline huvi saada käsundi täitmise eest tasu, kui selles on kokku lepitud, nagu käesoleva vaidluse pooltel oli. Kuna kostja sai kindlustushüvitise, siis on hageja tegutsenud käsundi täitmisel kostja huvides. Seega on maakohtu sellekohane järeldus ebaõige, kuid see ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Maakohtu menetluses väitis kostja, et ta ei ole kohustatud tasuma hagejale ka tulemustasu, kuna hageja on lepingut rikkunud, millega maakohus ei nõustunud. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja on kohustatud tasuma hagejale 10 2-20-133957 kokkulepitud tulemustasu ja viivise, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163

lg 2 järgi hageja kanda, kuna kostja pakkus hagejale kompromissi samas ulatuses, kui hagi rahuldati, ja hageja ei nõustunud sellega. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust maakohtu menetluskulude jaotust tühistada. Hageja on 24.11.2020 menetlusdokumendis kompromissina olnud nõus loobuma ainult viiviste nõudest. Kostja poolt pakutuga hageja ei nõustunud. Seega ei ole hageja pakkunud kompromissi samas ulatuses, kui hagi rahuldati. 64. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171

lg 1 järgi jätta apellatsioonkaebus läbivaatamisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. 65.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 66. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1167,50 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 7,74 tunni töö eest tunnitasuga 150 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Hageja vaidles kostja esindaja taotlusele osaliselt vastu, leides, et ajakulu on osaliselt ülemäärane. 67.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Ringkonnakohus ei pea kostja esindaja menetluskuludest põhjendatuks 56 minutit, mis kulus maakohtu menetluses hageja seisukohaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele hageja maakohtu menetluskulude väljamõistmise taotlusele, kuna tegemist ei ole apellatsiooniastme toimingutega. Ülejäänud kostja esindaja advokaat Ivo Kallase toimingud 6 tunni ja 51 minuti ulatuses on kostja esindamiseks vajalikud ja põhjendatud.
2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot saab pidada õigusabi osutamisel tavapäraseks.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 1027,50 eurot (6 tundi 51 min x150). Kostja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 71.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11