Obsah (4)

§ 25§ 23§ 68§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2993 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamis

§ 25lg-st 1.

Kohus leiab, et esineb kinnipidamise alus (

§ 23

lg 1), puudub võimalus järelevalvemeetmete tõhusaks kohaldamiseks, kinnipidamine on proportsionaalne ja isikut arvestav (

§ 23lg 11).

1. Isik on välismaalane, kellel puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks (VMS 43 lg 1). Tema elamisluba on kehtetuks tunnistatud ning tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus.
2. Kinnipidamise aluse põhjenduseks on isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1).

§ 68

p 4 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise ning vanglakaristuse ärakandmise fakt ei ole ohu lõplikuks kindlakstegemiseks piisav. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) artikli 15 lg-ga 1 nii, et nimetatud sättes on nimetatud asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seega on põgenemisohu hindamise näol tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille tegemisel tuleb võtta aluseks taotluse esitamise hetkel tuvastatavad isiku ja konkreetse juhtumiga seotud individuaalsed asjaolud. Isik on toime pannud tahtlikud kuriteod, mille eest talle mõisteti pikaajaline vangistus (4 a 8 kuud, Viru Maakohtu 07.06.2017 otsus asjas nr 1-17-4703). Põgenemise oht on sisustav ka

§ 68

p 6 alusel, sest isik selgitas istungil, et ta ei soovi Eestis Vabariigist lahkuda, see tähendab ta ei kavatse lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Põgenemisoht ei ole mitte üksnes oht, et isik lahkub Eestist, vaid ka oht, et isik hakkab end riigisiseselt varjama, et väljasaatmisest kõrvale hoiduda (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus, p 12). 5. Puudub vaidlus, et isikul puuduvad VF tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid (

§ 23lg 1 p 3).

PPA on teinud endast oleneva, et VF nõustuks isiku vastuvõtmisega. VF keeldus sellest viimati 25.07.2022 vastusega. Isik ei ole tagasipöördumistunnistust taotlenud, kuigi PPA tegutses selle nimel ning VF saatkond oleks saanud dokumendi väljastada isiku passi andmetele tuginedes. 6. Tulenevalt isiku põgenemisohust ei ole tema suhtes võimalik tõhusalt kohaldada

§ 10lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

1. Isiku istungil esitatud väited (eeskujulik käitumine, vajadus ema eest hoolitseda) ei ole määravad taotluse rahuldamise seisukohast.
2. Isik on olnud kinnipeetav 10 kuud, mistõttu on võimalik kinnipidamist pikendada 4 kuu võrra (

§ 25lg 2 kohaselt maksimaalne kinnipidamise aeg kuni 18 kuud) 9.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning pikendab isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.02.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2