Obsah (8)

§ 201§ 91§ 90§ 124§ 125§ 126§ 94§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1332 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie

) § 90 lg 1 p 1, 3 rikkumise eest

§ 201

lg 2 järgi Tõnu Mändlale karistuseks rahatrahvi150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis Tõnu Mändla xxxx kell 22.17 xxx linnas xxx juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (24.12.2020).

1. Tõnu Mändla esitas 22.04.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada nimetatud otsuse mõistetud karistusmäära osas. Tunnistab enda süüd, kuid leiab, et tegemist oli hädaolukorraga, mistõttu määratud rahatrahv on liialt range. Kaebuse esitaja leiab, et talle mõistetud karistus ei arvesta rikkumise asjaolude ega isiku majandusliku olukorraga. xxx sai Tõnu Mändla tuttav haiglas teada, et tal ei ole jäänud kaua elada ning ta kirjutati haiglast välja. Sama päeva õhtul helistati haiglast ja anti teada, et tuttav tuleb viia koju ning haiglasse teda jätta ei saa. Kuna selline teade oli ootamatu ning Tõnu Mändla elukaaslane oli juba tarvitanud ravimit, mille tarvitamisel sõiduki juhtimine ei ole soovitatav, siis elukaaslane sõita ei saanud. Seetõttu oli Tõnu Mändla sunnitud ise rooli istuma ning sõideti tuttavale järele. Kui politsei auto peatas, siis elukaaslane selgitas, et ravimi võtmise tõttu ei saa ta autot juhtida, kuid tal lubati vaikselt koju sõita. Kaebuse esitaja hinnangul olid tema ja tema elukaaslane sel õhtul sundolukorras, sest oli tarvis enda tuttavat aidata. Vajadus tekkis ootamatult ning oli kõigi jaoks stressirohke. Tõnu Mändla sõnul ei rikkunud ta teisi liiklusseaduse sätteid ega ohustanud kuidagi liiklust. Ta lähtus vajadusest teist inimest aidata ja lahendada ootamatult tekkinud olukord.
2. Kaebuse esitaja sõnul oli tema juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu 01.07.
3. Juhtimisõiguse peatumise avastas ta aastaid hiljem. Sellele vaatamata on tegemist juhiga, kellel on olemas vastavad oskused ja kogemus. Eksami sooritamist ja juhiloa uuendamist takistab asjaolu, et puudub arvuti kasutamise oskus. Kaebuse esitaja peamiseks sisstulekuks on pension. Kahetseb, et temaga selline rikkumine juhtus, kuid rahatrahvi summa on liialt suur ning summa tasumine mõjutab oluliselt tema majanduslikku hakkamasaamist. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada isiku majandusliku ja perekondliku olukorraga, resotsialiseerumise väljavaadetega ning suhtumisega toimepandusse. Kaebuse esitaja hinnangul piisaks tema mõjutamiseks oluliselt väiksemast trahvisummast, mistõttu palub vähendada temale mõistetud karistust arvestades rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku olukorda.
4. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Väärteootsuse kohaselt määrati Tõnu Mändlale rahatrahv, mis on sanktsioonimäära keskmine. Karistuse määramisel lähtus menetleja KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse määramise alustest ning järgis diskretsioonipõhimõtet. Määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ja Riigikohtu suunistega. Kohtuväline menetleja on veendunud, et väärteootsus koos karistusmääraga arvestab kõiki menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud ja tema hinnangul olulisi detaile isikliku elu osas ning mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
5. Kohtuistungil 27.09.2022 jäi kaebuse esitaja kaebuses toodu juurde. Ta kinnitab, et juhtis mootorsõidukit xxx kella 22:17 paiku xxx linnas xxx juures. Juhtis seetõttu, et üks inimene oli hädas – pidi minema päevapalatisse. Elukaaslane S. R. viis selle inimese sinna, linnas oodati kella 17ni, siis otsustati minna ära koju xxx. Õhtul tuli S.le haiglast telefonikõne, et isik lubatakse ära koju tagasi. Kuna kaebuse esitajal on elu jooksul tehtud 3 autojuhi eksamit, mootorratturi eksam, amatööri eksam ja lõpetatud on Tallinna autokool, siis sõitmisega mingeid probleeme pole. Juhtimisõigust aga pole ja seda polnud ka xxx, sest 2 unustas õigel ajal juhiloa pikendada ning keegi ei tuletanud seda kaebuse esitajale ka meelde. Juhtimisõigust ei ole aastast
6. Ei saa ju igal hommikul käia kontrollimas, kas juhiluba veel kehtib. 03.03.2021 on tehtud kaebuse esitaja suhtes kohtulahend Tartu Maakohtu Valga kohtumajas, siis läks küünlaid panema esivanemate haudadele ja juhtis samuti mootorsõidukit. Juhtimisõiguse puudumisest teadis juba aastaid tagasi, avastas selle ise ja teadis ka xxx, et tal juhtimisõigust pole, aga kui inimene on hädas, siis kaebuse esitaja seisukoht on, et aitamine on vajalik. Ju siis tegi vale otsuse, aga läks ja sõitis, kuna oskab sõita, ei ole ühtegi avariid ega liiklusrikkumist olnud.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et 07.04.2022 tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus, määratud karistus vastab T.Mändla süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Samuti on kooskõlas seaduse nõuetega ning Riigikohtu suunistega. KOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
9. Väärteoprotokollis heidetakse Tõnu Mändlale ette, et ta rikkus oma tegevusega

§ 90

lg 1 p 1, 3, kuna juhtis xxx kella 22.17 ajal xxx maakonnas xxx linnas xxx juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (24.12.2020).

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 201lg 2 järgi (kt lk 9).

9. Nii väärteoprotokollis kui -otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et Tõnu Mändla tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt isikuna, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud põhjusel, et isik on rikkunud

§ 90lg 1 p 1 ja 3 sätestatut.

10.

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91 (p 3). 11.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sätte lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohtuväline menetleja leidis seega, et Tõnu Mändla vastutab

§ 201

lg 2 alusel, kuivõrd tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. (A) Faktilised asjaolud

1. Tunnistaja K. K. on xxx andnud ütlusi, et olles xxx patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku J. T.iga, teostasid nad kell 22.15 liiklusjärelevalvet xxx linnas xxx, kui märkasid sõidukit Mercedes-Benz (reg nr xxx), mis liikus xxx suunas. Andmebaasist sõidukit kontrollides nähtus, et sõiduki omanikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus. 3 Juhile anti peatumismärguanne, mille peale juht peatas koheselt sõiduki aadressil xxx. Juhti kontrollides selgus, et roolis oli Tõnu Mändla, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Juhilt juhtimisõigust tõendavat dokumenti küsides mainis ta koheselt, et kuna on juba eakas, siis ta ei ole võimeline juhtimisõigust taastama. Sõidukis viibis lisaks juhile kaks kaasreisijat. Juhiga menetlustoiminguid läbi viies ta ägestus, lahkus politseisõidukist ja sõimas ametnikke, kuid rahunes vesteldes maha (kt lk 11).
2. xxx menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist selgub, et Tõnu Mändla on andnud ütlused toimepandud väärteo kohta. Tõnu Mändla sõnul sõitis ta haigele inimesele järele, kes visati xxx Haiglast välja (kt lk 10).
3. Samuti kinnitab kohtuistungil 27.09.2022 üle kuulatud tunnistaja S. R., et naabrist peretuttava oli ta juba päeval ise XXXsse viinud ja sealt helistati, et on vaja järgi minna. Tunnistaja sõnul ootasid nad päev aega, et mis inimesest saab, kuid alles õhtul helistati XXXst, et kas saaksid isikule järgi tulla. See oli ehmatus, kell oli juba 20.30 või 21, tunnistaja oli juba unerohtu võtnud, pime oli väljas. Pikka aega mõtlesid, mida teha, paha tunne oli, et Tõnu rooli peab istuma. Tunnistaja ise ei julenud, sest oli rohtu xxx võtnud. Kella 16 paiku tunnistaja uuris, kas inimene saab koju, kuid siis ei osatud midagi haiglast veel öelda. Ei oska öelda, miks haiglatöötajale ei öelnud, et ei saa järgi tulla, vist ei oska „ei“ öelda.
4. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et xxx juhtis Tõnu Mändla mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 (reg nr xxx) ning liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seetõttu kõrvaldati isik

§ 91lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni (kt lk 12).

1. Detailandmete päring politseiasutusele kinnitab, et Tõnu Mändla juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja lõppemisega 01.07.2011 (kt lk 14).
2. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluses vaidlustatud, et Tõnu Mändla juhtis xxx kella 22.17 ajal xxx maakonnas xxx linnas xxx juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel Tõnu Mändlal aga kehtivat juhiluba, kuna tema juhiloa kehtivusaeg oli lõppenud 01.07.
3. (B)

§ 90lg 1 p 1 rikkumine 18.

Kõigepealt tuvastab kohus, kas Tõnu Mändla on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1.

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise kindlaks tegemiseks tuleb tuvastada, kas isik omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või mitte.

1. Kohus kordab siinjuures Tartu Maakohtu 03.03.
2. a otsuses nr 4-21-494 toodud põhjendusi, milles kohus lahendas samuti Tõnu Mändla kaebust. 20.

§ 90

lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 124

lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Eelpool tuvastatu kohaselt on Tõnu Mändla juhiloa kehtivusaeg lõppenud 01.07.

1. 4
2. Riigikohus on lahendis asjas nr 4-17-4621 p-des 12-14 selgitanud, et liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (

§ 124

), äravõtmisele (

§ 125

) ja kehtetuks tunnistamisele (

§ 126

) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (

§ 124

lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (

§ 124

lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

Samal ajal määratleb

§ 94

lg 1 ka juhtimisõiguse mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui isiku juhtimisõigus on tõepoolest

§ 124

lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94

lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse.

§ 94

lg 1 tõlgendamist selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel, ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks.

1. Eelviidatud lahendi puhul tuleb aga arvestada, et asjaolud ei ole käesoleva kaasusega samastatavad ega sarnased, välja arvatud see, et mõlema isiku juhilubade kehtivus oli lõppenud. Olgu öeldud, et viidatud lahendis oli isiku juhiluba kaotanud kehtivuse 15.06.2017 ning mootorsõidukit juhtis ta 06.07.
2. Seega oli isiku juhtimisõigus olnud peatunud natukene üle kuu aja. Praeguses väärteoasjas on Tõnu Mändla juhiloa kehtivus lõppenud ning juhtimisõigus peatunud 01.07.2011, s.o üle 10 aasta tagasi. Praegusel juhul on Tõnu Mändla juhilubade kehtivusaeg lõppenud ning need tulnuks kehtivuse lõppedes välja vahetada. See eeldab ühelt poolt isiku enese aktiivset tegevust ja teisalt juhiloa väljastaja poolt juhiloa vahetaja juhtimisõiguse andmise tingimustele vastavuse kontrollimist. Siinjuures on oluline märkida, et seadus võimaldab isikul juhilube nende kehtivuse tähtaja möödumisel välja vahetada lihtsustatud korras vaid teatud aja jooksul, mitte igal ajal ja lõputult.

§ 129

lg 4 sätestab, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Kuna Tõnu Mändla juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui 5 aastat, ei võimalda seadus isikul kehtetut juhiluba ümber vahetada lihtsalt kehtiva vastu, vaid juhtimisõiguse saab isik taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega peab isik läbima täiendava kontrolli, et tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest, et ta saaks liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Kuivõrd kaebajal on mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks kohustus oma juhtimisõigus taastada eksamite sooritamisega ega saa seda enam teha lihtsustatud korras, tuleb lugeda, et tal puudus juhtimisõigus. Kohus on seisukohal, et

§ 201

alusel on võimalik karistada ka isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud juhiloa kehtivusaja möödumise tõttu ja ta ei ole täitnud

§ 129

lg 4 sätestatud tingimusi, s.o juhtimisõiguse taastamiseks sooritanud edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami, kui juhilubade kehtivusaja lõpust on möödas enam kui 5 aastat. Sellise seisukohaga ei lähe maakohus vastuollu ka Riigikohtu poolt lahendis asjas nr 4-17-4621 väljendatuga, kuivõrd Riigikohus ei käsitlenud antud lahendis

§ 129

lg-t 4 juhilubade kehtivuse tähtaja lõppemise tõttu juhtimisõiguse peatumise kontekstis. Tõnu Mändla juhtimisõigus küll peatus pärast juhilubade kehtivusaja lõppemist, kuid arvestades ka

§ 129

lg-t 4, ei kesta selline peatumine lõputult ning alates eelviidatud sättes kehtestatud 5-aastase tähtaja möödumisest tuleb teda käsitleda isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. 5 23. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et tõendatud on, et Tõnu Mändla on rikkunud

§ 90

lg 1 p 1 ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kuivõrd juhiloa kehtivusaja lõppemisest on möödunud üle 5 aasta, antud juhul üle 10 aasta ning juhtimisõiguse saab isik taastada vaid juhul, kui menetlusalune isik sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami, s.o on täitnud mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise üldnõuded uuesti. (C)

§ 90

lg 1 p 3 rikkumine 24.

§ 90

lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91.

§ 91

lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

1. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis rikkumise kirjelduse juures antud rikkumisse puutuvalt märkinud, et Tõnu Mändla oli 24.12.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks käesoleva kohtuotsuse A alateemas käsitletud tõenditele on väärteotoimikusse lisatud ka Tartu Maakohtu 03.03.
2. a otsus nr 4-21-494 (kohtute infosüsteemi järgi jõustunud 06.04.2021). Kohtuotsuse punktist 12 nähtub, et Tõnu Mändla kohta on 24.12.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on isik kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel (kt lk 16).

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et Tõnu Mändla juhtis xxx mootorsõidukit olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 26. Seega on kohtu hinnangul Tõnu Mändla täitnud oma tegevusega, s.o

§ 90

lg 1 p-de 1, 3 rikkumisega

§ 201lg 2 objektiivse koosseisu.

(D) Subjektiivne koosseis

§ 201lg 2 koosseisu puutvalt 27.

Materjalidest nähtuvalt on Tõnu Mändla eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt 24.12.

1. Lisaks selgub Tartu Maakohtu 03.03.
2. a otsusest nr 4-21-494, et ka 27.06.2020 ning 19.08.2019 on tema suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. Samuti oli tal väärteo toimepanemise ajal kehtiv karistus 24.12.2020 toime pandud rikkumise eest. Karistusregistrist selgub, et isikut karistati

§ 201lg 2 alusel1 rahatrahviga summas 520 eurot.

Nagu selgub esitatud kaebusest ja kohtuistungil avaldatust, siis teadis Tõnu Mändla xxx mootorsõidukit juhtima asudes, et tema juhiluba on ammu kaotanud kehtivuse, lausa üle 10 aasta tagasi ning möödunud on kõik tähtajad lihtsustatud korras kehtetute lubade väljavahetamiseks või juhtimisõiguse taastamiseks. Nii kaebuses kui ka kohtuistungil tõi ta juhiloa taastamist ja eksamite sooritamist takistava asjaoluna välja, et tal puudub arvuti kasutamise oskus.

1. Juhtunu kohta on menetlusalune isik märkinud, et tema elukaaslane oli tarvitanud ravimit (seda kinnitas tunnistajast elukaaslane ise ka kohtuistungil), mille tarvitamisel ei ole sõiduki juhtimine soovitatav, mistõttu oli Tõnu Mändla ise sunnitud rooli istuma. Mootorsõiduki juhtimisel tuleb lähtuda juhtimisõiguse olemasolust. See, et elukaaslasel ei olnud soovituslik ravimi tarvitamise tõttu mootorsõidukit juhtida, ei õigusta juhtimisõiguseta isiku Tartu Maakohtu 03.03.
2. a otsuse nr 4-21-494 kohaselt on isikut karistatud siiski

§ 201

lg 1 järgi, mitte

§ 201lg 2 alusel.

1 6 poolt autorooli asumist. Seega oleks tulnud sõit kas ära jätta või edasi lükata või leida keegi kolmas, kes vastab liiklusseaduses fikseeritud mootorsõidukijuhi tingimustele. Kõigest eelpool kirjeldatust hoolimata asus menetlusalune isik taas mootorsõiduki rooli, kuigi teda oli korduvalt selle juhtimiselt kõrvaldatud ning ka karistatud vastava rikkumise eest. 29. Süüteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et

§ 201lg 2 vastav süütegu on toime pandud tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes xxx sõiduautot juhtima, teadis menetlusalune isik, et tal puudub selleks seadusest tulenev õigus. Seda teades asus ta siiski taas mootorsõidukit juhtima, pannes seega süüteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes. (E) Õigusvastasus ja süü 30. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p-des 1, 3 sätestatud keelde ning pani sellega toime

§ 201lg-s 2 ettenähtud väärteo. 31. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõnu Mändla on esitatud kaebuses väitnud, et oli väärtegu toime pannes hädaolukorras. Hädaolukord seisnes isiku hinnangul selles, et tema tuttav, kes viibis tervise halvenemise tõttu xxx Haiglas, sai xxx haiglas teada, et tal ei ole jäänud kaua elada ning ta kirjutati xxx haiglast välja. Sama päeva hilisõhtul helistati haiglast ja anti teada, et tuttav tuleb viia koju, haiglasse teda jätta ei saa. Haiglasse sattunud tuttaval ja tema töötul abikaasal puudus transpordivõimalus. Tõnu Mändla elukaaslane oli tarvitanud ravimit, mille kasutamisel ei ole mootorsõiduki juhtimine soovitatav, mistõttu elukaaslane sõita ei saanud. Tõnu Mändla oli enda hinnangul seetõttu sundolukorras.

1. Kohtu hinnangul ei ole Tõnu Mändla kirjeldatud olukorra puhul tegemist ühegi KarS § 2831 nimetatud õigusvastasust välistava asjaoluga. Kaebuses ja kohtuistungil kirjeldatud olukord ei kujutanud mingit ohtu ei Tõnu Mändla ega ka teiste isikute õigushüvedele. Isiku tuttaval oleks olnud võimalus kasutada ühistransporti, taksot või mõne teise tuttava abi, et saada haiglast koju. Kindlasti oleks ka selliste võimaluste puudumisel haigla erakorralise meditsiini osakonnas viibinul olnud võimalik jääda ööbima haigla ruumidesse ning hommikul koostöös lähedastega, valla sotsiaaltöötaja ning haigla sotsiaaltöötajaga leitud parim transpordilahendus. Seega on Tõnu Mändla püüdnud nimetatud olukorra kirjeldamisega kohtu hinnangul pigem enda toimepandud väärtegu põhjendada ja õigustada, küll aga ei ole tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud. Kohtu hinnangul tuleb Tõnu Mändla süüdi tunnistada

§ 201lg 2 järgi ning mõista kohane karistus.

(F) Karistuse kohaldamisest 34. Leidis tõendamist, et

§ 201

lg-s 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Tõnu Mändla ning selles tunnistab kohus isiku ka süüdi. Järgmiseks mõistab kohus isikule toime pandud teo eest ka karistuse. 7 35. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 36.

§ 201lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja on Tõnu Mändlat karistanud

§ 201

lg 2 järgi rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ehk 150 trahviühikut ehk summas 600 eurot.

1. Karistuse määramisel tuleb võtta arvesse Tõnu Mändla toimepandud väärteo asjaolusid. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Mööda ei saa vaadata asjaolust, et rikkumine on toime pandud pimedal ajal ning märtsikuu keskpaigas, kus ilma- ja teeolud võivad olla väga muutlikud. Kuigi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, siis karistust kergendava asjaoluna saab KarS § 57 lg 1 p 3 alusel võtta arvesse Tõnu Mändla poolt kaebuses avaldatud kahetsust. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tõnu Mändla süü on keskmine.
2. Riigikohus on selgitanud (vt nt 19.10.2018 otsus nr 4-17-5471 p-d 26-27), et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse peale asja arutama asuv maakohus lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), siis saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste raames otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud karistustele toetumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.
3. Kuigi väärteo toimepanemise ajal oli Tõnu Mändlal üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest, siis kohtu poolt käesoleva otsuse tegemise ajaks puuduvad kaebuse esitajal kehtivad karistused. Sellest tulenevalt täidab kohtu hinnangul Tõnu Mändla puhul karistuse eripreventiivset eesmärki ka rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras.
4. Liiklussüütegude puhul peab lisaks arvestama karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks ja neid teadlikult eirates näitas Tõnu Mändla oma hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ning selle juht peab olema vastutustundlik, juhtima mootorsõidukit ohutult ning kõiki teisi liiklejaid arvestavalt. Ilmselgelt on just eelnimetatu paremaks kindlustamiseks riik kehtestanud reeglistiku mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks. Isikud, kes reeglitest kinni ei pea või suhtuvad neisse hooletult ja kergemeelselt, kaotavad õiguse liiklusest osa võtta mootorsõidukijuhina. Ilmselgelt ka juhtimisõiguse uuendamata 8 jätmine 10 aasta jooksul, kuid samal ajal ikkagi mootorsõiduki juhtimine näitab hooletut suhtumist liiklusreeglitesse ja endaga seonduvatesse kohustustesse.
5. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt põhjendatud Tõnu Mändla karistamine

§ 201lg 2 alusel sanktsiooni keskmises määras.

Seda ei muuda ka Tõnu Mändla selgitused tema väikesest sissetulekust ning asjaolust, et 150 trahviühiku suurune trahv raskendaks tema majanduslikku olukorda. Isikul on olnud 10 aastat võimalus tegeleda juhtimisõiguse taastamisega, kuid Tõnu Mändla ei ole seda teinud. Teades, et tal puudub juhtimisõigus ning ta on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, võttis Tõnu Mändla mootorsõidukit juhtima asudes teadlikult riski, et tema käitumine võib päädida rahatrahvi või aresti kohaldamisega. Isiku senine käitumine näitab, et ta ei teadvusta liiklusreeglite järgimise vajadust ning kujutab sellise käitumise ja suhtumisega ohtu kaasliiklejatele. Mõistetava karistuse üheks eesmärgiks ongi isiku käitumist edaspidi mõjutada ning vältida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus on seisukohal, et väiksema rahatrahvi kohaldamine käesoleval juhul seda teha ei suuda. 42. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja Tõnu Mändla karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses Kar

S § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 9