← Eesti

2-21-169/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Määruse kuupäev

  1. november 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-169 Tsiviilasi Andmebaas OÜ hagi Novaholm OÜ vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Novaholm OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): Andmebaas OÜ (registrikood 12065275), seaduslik esindaja juhatuse liige AM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (apellant): Novaholm OÜ (registrikood 11405875), seaduslik esindaja juhatuse liige AS ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. oktoobril 2022, millel osalesid poolte esindajad RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. märtsi 2022 otsus ning kinnitada hageja Andmebaas OÜ ja kostja Novaholm OÜ kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  6. kostja maksab hagejale hüvitise 24 500 eurot; 1.
  7. punktis 1.1 märgitud summast tuleb tasuda viie järjestikuse kuu jooksul alates
  8. novembrist 2022 iga kuu
  9. kuupäeval 4900 eurot hageja samale pangakontole, mis kostjale on teada vaidlusaluse lepingu täitmisest; 1.
  10. pooled avaldavad, et neil ei ole teineteise vastu vaidlusalusest lepingust tulenevaid nõudeid; 1.
  11. hageja kustutab vaidlusaluse lepingu alusel kostjalt saadud kõik andmed (nii elektroonilisel kui ka paberkandjal) hiljemalt
  12. novembril 2022 ja võimaldab kostjal kontrollida, et andmed on kustutatud.
  13. Tsiviilasja nr 2-21-169 menetlus lõpetada.
  14. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 700 eurot kostja pangakontole EE
  15. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. MENETLUSE KÄIK
  16. Andmebaas OÜ (hageja) esitas
  17. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule hagi Novaholm OÜ (kostja) vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista:

(1)töövõtutasu 30 798 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. oktoobrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue;
(2)kohtueelse õigusabikulu 987,50 eurot ja viivise sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hageja väitel - - - - - - - kostja pöördus hageja poole sooviga saada endale tarkvara, millega hallata protsesse (nt müügi- ja ostutellimusi, tarnete logistikat); pakkuda partneritele juurdepääsu mõningatele ressurssidele info hankimiseks ning luua selleks vastav andmebaas; mis töötaks nn pilveversioonina; mis oleks seotud raamatupidamise tarkvaraga Merit Aktiva; mis oleks igapäevaseks tööriistaks ettevõtte töötajatele Eestis ja esindajatele mujal maailmas; pooled kohtusid lähteülesande täpsustamiseks ning
  1. oktoobril 2017 sõnastas hageja esialgse ülesandepüstituse. Kostja tagasisidet ei andnud ja
  2. augustil 2018 edastas hageja järelepärimise, kas kostja on tarkvaralahenduse osas selgust saanud, millele viimane vastas, et tarkvaralahenduse vajadus on endine. Hageja edastas uuesti kostjale ülesandepüstituse üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks; kostja ülesandepüstituse põhjal edastas hageja
  3. oktoobril 2018 pakkumise versiooni, mille kohaselt oli kostja soovitud tarkvaralahenduse väljatöötamise orienteeruvaks ajakuluks 1943 t ning maksumuseks 114 637 eurot (lisandub käibemaks). Pakkumises oli mh märgitud, et kliendipoolse testimise ajakuluks on 180 t. Seega eeldas tarkvaraarendustöö tellija aktiivset osalust ning kaastööd; hageja alustas pakkumiste põhjal tellija heakskiidul töö teostamist. Muuhulgas toimusid pooltel töönõupidamised
  4. novembril 2018 ja
  5. jaanuaril
  6. Pärast nõupidamisi edastas hageja
  7. veebruaril 2019 kostjale allkirjastatud hankelepingu. Kostja lepingut ei allkirjastanud, kuid ei teatanud ka, et ta lepinguga ei nõustu. Hageja jätkas tarkvaraarendustööde teostamist. Tarkvara välja töötamise raames toimusid pooltel töönõupidamised ja süsteemi testimised; hageja esitas kostjale
  8. märtsil 2019 tarkvaraarendustööde eest septembrist 2018 kuni veebruarini 2019 arve nr 15310 summas 18 662,88 eurot (sh käibemaks),
  9. juulil 2019 teise etapi tööde eest arve nr 15333 summas 26 054,40 eurot ja
  10. oktoobril 2019 kolmanda etapi tööde eest arve nr 15353 summas 32 355,60 eurot (sh käibemaks). Kostja on need arved tasunud; hageja esitas kostjale
  11. oktoobril 2020 oktoobrist 2019 kuni veebruarini 2020 teostatud tööde eest arve nr 15404 summas 30 798 eurot (sh käibemaks). Arve tasumise tähtaeg oli
  12. oktoober
  13. Kostja ei ole arvet tasunud. Arve muutus sissenõutavaks
  14. oktoobril 2020 ja alates sellest ajast on hagejal õigus nõuda viivist; hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi pärast seda, kui kostja ei tasunud võlgnetavat arvet ning vältis hagejaga suhtlust. Hagejale õigusabi osutamiseks kulus kokku 6 t 35 min hinnaga 150 eurot. Hageja kandis vajalikke ja põhjendatud kulusid summas 987,50 eurot. Alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast on hagejal õigus nõuda viivist.
  15. Kostja vaidles hagile vastu. 2
(3)
  1. Maakohus rahuldas hagi
  2. märtsi 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja vaidles kaebusele vastu.
  4. Pooled esitasid
  5. oktoobri 2022 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
  7. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
  8. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 1400 eurot, seega kuulub tagastamisele 700 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda kostja pangakontole.
  9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
  10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  11. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.