Obsah (6)

§ 65§ 31§ 35§ 41§ 40§ 42

2-21-15967 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-15967 Lahendi tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Kozlova Koht

§ 65

).

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 pde 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamine ning kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist (dtl 3, 214-216). Avaldaja nõuab põhivõlgnevust summas 1975,96 perioodi 5.11.2020 kuni 30.09.2021 eest koos viivisega seisuga 16.03.2022 summas 456,29 eurot ning põhivõlgnevust summas 1011,46 eurot perioodi 05.10.2021-28.02.2022 eest koos viivisega seisuga 16.03.2022 summas 49,31 eurot. Samuti nõuab avaldaja jooksvat viivist määras 0,07% päevas põhivõlgnevustelt alates 17.03.
3. Nõude tõendamiseks esitas avaldaja väljavõtte 16.05.2019 üldkoosoleku protokollist ja nimekirjad (dtl 32-42), kus otsusega nr 3 otsustati muuhulgas kinnitada 2019.a majanduskava hooldustariifiga 0,38 €/m2- jaanuar- 3 2-21-15967 aprill ning 0,39 €/m2 alates 01.05.2019, remondifondi tariifiga 0,27 €/m2, fonolukk - 0,19 €/krt, TV süsteem - 0,50 €/krt, kindlustus- 0,01 €/m
4. Samuti esitas avaldaja 22.06.2020 protokollist väljavõtte - otsuste vastuvõtmine üldkoosoleku kokku kutsumata (dtl 44-45), kus otsustati kinnitada 01.06.
5. aastast hooldustariifi 0,40 eurot/m2 korteri üldpinnast. Avaldaja selgitas ka, et kuna ülejäänud tariifide osas eraldi otsused ei võetud, kehtib

§ 41

lg 5 kohaselt reegel, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega jäid teised tariifid ka 2020-

1. aastatel samaks kui
2. aastal, s.o. remondifondi tariifiga 0,27 €/m2, fonolukk - 0,19 €/krt, TV süsteem - 0,50 €/krt, kindlustus - 0,01 €/m
3. Avaldaja esitas nõude tõendamiseks ka puudutatud isikule esitatud arved (dtl 8-19, 217-221). Arvete summa koosneb järgmistest ridadest: küte, teenuste tasu, soe vesi mõõturiga, remondifond, gaas, fonolukk, vesi mõõturiga, elektrienergia, TV-süsteem ja elamu kindlustus. Arvetes toodud tariifid vastavad üldkoosoleku otsustega vastuvõetud määradele. Avaldaja esitas ka teenuste osutajate arved korteriühistule (dtl 87-164, 166187; 228-291) ning arvete aluseks olevad tariifid (dtl 188-199, 222-227, 292).
4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 1967009) (dtl 6-7).
5. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuste kujunemist. Võlgnik ei ole ka vastuväiteid esitanud. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele põhivõlg summas 1975,96 eurot perioodi 05.11.2020 kuni 30.09.2021 eest ning põhivõlg summas 1011,46 eurot perioodi 05.10.2021-28.02.2022 eest, kokku põhivõlg moodustab 2987,42 eurot.
6. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja viivist perioodi 5.11.2020 16.03.2022 eest summas 456,29 eurot, perioodi 05.10.2021 – 16.03.2022 eest summas 49,31 eurot ja edasiulatuva viivise alates 17.03.2022 määras 0,07% päevas põhivõlgnevustelt. Viivist on avaldaja arvestanud põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2, mille kohaselt kohustuvad ühistu liikmed tasuma viivist üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest). Kohus palus avaldajal esitada üldkoosoleku otsuse, millega on kehtestatud viivise määr. Avaldaja leidis, et viivise määr tuleneb põhikirjast, kuna uue seaduse kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad.
7. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga. Korteriühistu põhikirjas on selgelt öeldud, et üldkoosoleku otsusega kehtestatakse viivisemäär, mis ei tohi olla suurem kui 0,07%. Kohus tsiteerib põhikirja p 5.2.4: „maksete mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist Ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest)“. Sõnastus „mitte suurem kui“ ei tähenda, et viivise määr võrdub sellega. Kuna üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust viivise määra kehtestamiseks, ei saa öelda, et on olemas korteriomanike enamusega kehtestatud määr, seega kuna määra kehtestatud ei ole, tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Kohus leiab, et kohustuste sisustamisel ei saa dokumentide sõnastusesse suhtuda loominguliselt ning on oluline lähtuda sellest, mis seal sõna-selgelt kirjas on.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 42

lg 1 ei ole imperatiivne säte (Riigikohtu 23.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006), mille 4 2-21-15967 tõttu ongi vaja kohaldada põhikirjas toodud viivise regulatsiooni, kuid selleks, et käesoleva kaasuse puhul kohalduks 0,07% suurune viivis, on vajalik see üldkoosoleku otsusega kehtestada.

1. Seega kohaldab kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määra. Kohus on arvestuse teinud rakenduse viivisekalkulaator.ee abil. Kohus on arvestuse ilmestamiseks lisanud alljärgneva tabeli: Teatise kuupäev Maksmise tähtaeg Viivise arvestamise periood kuni Võlgnetav summa Makstud Viivis (euro) (euro) 5.11.2020 30.11.2020 16.03.2022 172,49 0 17,8 05.12.2020 31.12.2020 16.03.2022 190,48 0 18,37 05.01.2021 31.01.2021 16.03.2022 199,39 0 17,87 05.02.2021 28.02.2021 16.03.2022 222,65 0 18,59 05.03.2021 31.03.2021 16.03.2022 234,14 0 17,96 05.04.2021 30.04.2021 16.03.2022 200,16 0 14,04 05.05.2021 31.05.2021 16.03.2022 171,13 0 10,84 05.06.2021 30.06.2021 16.03.2022 153,87 0 8,73 05.07.2021 31.07.2021 16.03.2022 142,65 0 7,13 05.08.2021 31.08.2021 16.03.2022 143,89 0 6,21 05.09.2021 30.09.2021 16.03.2022 145,11 0 5,31 5.10.2021 31.10.2021 16.03.2022 172,37 0 5,14 5.11.2021 30.11.2021 16.03.2022 178,96 0 4,16 5.12.2021 31.12.2021 16.03.2022 187,51 0 3,08 05.01.2022 31.01.2022 16.03.2022 228,78 0 2,21 05.02.2022 28.02.2022 16.03.2022 243,84 0 0,86 KOKKU 158,30
2. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis põhivõlgnevustelt kokku summas 158,30 eurot perioodi 05.11.2020 kuni 16.03.2022 eest ning alates 17.03.2022 viivis võlgnetavalt summalt s.o 2987,42 eurot seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus
3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või 5 2-21-15967 hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna avaldus rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab avalduse 90% ulatuses (505,60+2987,42 asemel rahuldatakse 158,30+2987,42 ulatuses). Seega 90% avaldaja menetluskuludest jääb puudutatud isiku kanda ja 10% avaldaja menetluskuludest jääb avaldaja enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 6