Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 55§ 16§ 56§ 50§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8012 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär M

§ 424

lg 2 järgi 2-aastase vangistusega;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millest kandis kohe ära 1 kuu ja 28 päeva. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust jäeti

§ 74alusel katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 10.05.2022. tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja süüdistuses

§ 424lg 2 järgi RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-de 306, 311 ja 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Valev Hirvesoo

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.09.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Valev Hirvesoo liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. 1 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Valev Hirvesoo eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.09.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Valev Hirvesool tuleb ära kanda veel 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. 4. Kohustada Valev Hirvesood ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks Valev Hirvesoo vanglasse saabumise aeg. 5.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Valev Hirvesoolt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks.

§ 55lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 6. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Valev Hirvesoolt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 429,20 eurot ja sundraha 654 eurot, s.o menetluskulud kokku 1083,20 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 214,60 eurot ja sundraha 327 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Valev Hirvesool tasuda menetluskulud kokku 1083,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul tuleb tasuda 90,25 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 90,45 eurot.
3. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 Süüdistuse sisu
5. Valev Hirvesood süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 10.09.2019.

a otsusega nr 1-19-7151 karistatud

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 26.09.2021 kella 03:50 paiku xxxxx maakonnas Kanepi vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxx tee 9. km-l mootorsõidukit xxxxxxxx-x registreerimismärgiga 178 APN, olles joobeseisundis, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani V. Hirvesoo toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles V. Hirvesoo süüditunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ning karistamist 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.-27.09.2021 (s.o 2 päeva) karistusaja hulka ning määrata, et V. Hirvesool tuleb ära kanda veel 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.09.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning mõista V. Hirvesoo liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Lisakaristusena võtta V. Hirvesoolt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks ja 6 kuuks. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 119, 40 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses, ja sundraha 981 eurot. Mõista menetluskulud välja V. Hirvesoolt. Kuna V. Hirvesoo peab üleval 2 alaealist last, on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.
2. V. Hirvesoo kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, ja tunnistas end süüdi. Ta selgitas, et vahetas 25.09.2021 autol tuled ära, jõi samal õhtul saunas umbes 3-4 purki õlut ja 26.09.2021 enne kella 04:00 hommikul jõi veel umbes 3-4 pitsi viina. Vahetult pärast viinajoomist läks V. Hirvesoo proovima, kas autotuled näitavad õigesti. Mõte tulesid proovida tekkis äkki, V. Hirvesoo oli alkoholijoobes ega mõelnud sellele, et ta on alkoholi tarvitanud. V. Hirvesoo sõitis taluhoovist välja ja jõudis sõita umbes 20-30 meetrit, kui politseinikud ta praktiliselt sealsamas kinni pidasid. V. Hirvesoo puhus alkomeetrisse ja tunnistas, et tarvitas alkoholi, misjärel ta viidi arestimajja. V. Hirvesoo tegu oli väga rumal ja tal oli sel ajal katseaeg. Teda on varem 3 korda alkoholijoobes juhtimise eest karistatud ja ta on joobes juhtimiste tõttu ka 3 korda vanglas viibinud. V. Hirvesoo pole enne ega pärast 26.09.2021 alkoholi tarvitamisega seoses abi otsinud, kuid lubas 01.01.2022 endale, et ei tarvita enam kanget alkoholi, ning on seda lubadust täitnud. Varem (sh eelmisel aastal) on V. Hirvesool olnud alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid praegu enam mitte. Tal on olnud alkoholiga probleeme vaheldumisi paarkümmend aastat, mil ta vahel ei tarvitanud üldse, kuid siis hakkas uuesti tarvitama. Samuti on V. Hirvesoo ka varem alkoholiga pause pidanud, kuid seejärel on tulnud ette, et ta hakkab taas tarvitama. V. Hirvesoo tegi viimasest 2-kuulisest vangistusest järelduse, et alkoholist tuleb loobuda, kuid unustas selle 26.09.2021 ära. Ta käib tööl, kasvatab kaht 15-aastast last ja peab ülal 84-aastast pensionärist ema. Ta nõustub tegema üldkasulikku tööd ja palub võimalust tasuda menetluskulud osamaksetena. Viimases sõnas kahetses V. Hirvesoo toimepandud kuritegu ja palus teda mitte vanglasse saata. V. Hirvesool on lapsed ja ema, ta ei juhi enam kunagi alkoholijoobes mootorsõidukit ja otsib alkoholiprobleemiga seoses abi. 3
3. V. Hirvesoo kaitsja vandeadvokaat Marina Valge möönis, et V. Hirvesoo süü on tõendatud, kuid palus karistada teda selliselt, et ta ei peaks vanglasse minema. V. Hirvesoo jõudis sõita oma koduõuest vaid 20-30 meetri kaugusele praktiliselt tühjale teele ning tunnistas ja kahetses kuriteo toimepanemist. Kuna V. Hirvesoo lõpetas
4. a algusest kange alkoholi tarvitamise, on suur lootus, et ta ei satu enam alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Kuigi kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus olema eelmisest rangem, on kuriteo toimepanemise asjaolusid, V. Hirvesoo isikut ja puhtsüdamlikku kahetsust arvestades praegusel juhul siiski võimalik mõista liitkaristuseks alla 2-aastane vangistus, mille saab asendada üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö võimaldaks V. Hirvesool lapsi kasvatada ja eaka ema eest hoolitseda. Kaitsja toetab menetluskulude ositi tasumist, kuid kui kohus saadab V. Hirvesoo vanglasse, jääb ta ilma töökohast ja sissetulekust ning tal pole võimalik menetluskulusid isegi ositi tasuda. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 5.

Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt täitis ta 26.09.2021 xxxxx abipolitseinikuna oma töökohustusi ja oli koos politseiniku J. H. patrullis. Umbes kella 03:30 ajal said politseinikud väljakutse xxxxxxxxxxxxxx ja kui nad olid väljakutse ära teenindanud, teostasid nad liiklusjärelevalvet xxxxxxx-xxxxxx mnt-l suunaga xxxxxx poole. Maantee

1. km-l märkasid politseinikud, et xxxxxxxxxxx hoovist on välja keeranud sõiduk xxxxxxxx-x, ja otsustasid juhti kontrollida, sest kellaaeg oli varajane, piirkonnas liiguvad ringi joobes juhid ning politseinikud soovisid veenduda, et liikluses osalevad juhid oleksid kained. Politseinikud andsid juhile peatumismärguande ning juht jõudiski taluhoovist vaid 20-30 meetri kaugusele. Seejärel kontrollis xxxxxxxxxx indikaatorvahendiga juhi joovet, mis oli üle 1 promilli (tunnistaja ei mäletanud, kui palju täpselt), ning edasi fikseeris xxxxxxxxxx joobe tõendusliku alkomeetriga. Samuti tajus xxxxxxxxxxx, et juhi suust tuli alkoholi lõhna, tema silmad punetasid ja reaktsioon oli aeglane. Juht tegi kohapeal politseinikega koostööd ja tunnistas, et tarvitas alkoholi. Nähtuvalt 26.09.
2. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati V. Hirvesoo samal kuupäeval kell xx:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxx tee
3. km-l sõiduki xxxxxxxx-x registreerimismärgiga xxxxxxx juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on alkoholijoobes. Ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi oli 26.09.2021 kell 04:07 V. Hirvesoo ühes liitris väljahingatavas õhus 1,25 mg alkoholi.
4. V. Hirvesoo tunnistas end kohtuistungil süüdi ja selgitas, et vahetas 25.09.2021 autol tuled ära, jõi samal õhtul saunas üksi umbes 3-4 purki õlut ja 26.09.2021 enne kella 04:00 hommikul jõi veel umbes 3-4 pitsi viina. Vahetult pärast viinajoomist läks V. Hirvesoo proovima, kas autotuled näitavad õigesti. Mõte tulesid proovida tekkis äkki, V. Hirvesoo oli alkoholijoobes ega mõelnud sellele, et ta on alkoholi tarvitanud. V. Hirvesoo sõitis taluhoovist välja ja jõudis sõita umbes 20-30 meetrit, kui politseinikud ta praktiliselt sealsamas kinni pidasid. V. Hirvesoo puhus kohapeal alkomeetrisse ja tunnistas, et tarvitas alkoholi, misjärel ta viidi arestimajja.
5. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Kokkuvõtlikult nähtub neist tõenditest, et xxxxx maakonnas liiklusjärelevalvet teostanud politseinikud märkasid 26.09.2021 veidi enne kella 04:00 hommikul, et xxxxxxxxx külas xxxxxxx-xxxxxx tee
6. km-l pööras xxxxxxxxxxx hoovist välja sõiduk xxxxxxxx-x, otsustasid kontrollida juhi joovet ja peatasid sõiduki. Selgus, et sõidukit juhtis V. Hirvesoo, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus 1,25 mg alkoholi. Sõiduki registreerimismärk oli xxxxxxx ja V. Hirvesoo jõudis enne peatamist sõita taluhoovist umbes 20-30 meetri kaugusele. 4
7. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna ülal käsitletud tõenditest nähtuvalt oli V. Hirvesoo ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg alkoholi, oli ta järelikult mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes.
8. V. Hirvesoo karistusregistri väljavõtte ja kriminaalasjas nr 1-19-7151 tehtud kohtulahendite kohaselt tunnistati V. Hirvesoo viimati süüdi Tartu Maakohtu 10.09.
9. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulga ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millest V. Hirvesoo kandis kohe ära 1 kuu ja 28 päeva. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust jäeti

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

V. Hirvesoo kandis šokivangistust 15.11.2019-10.01.

1. Kuigi esialgu pidi V. Hirvesoo katseaeg lõppema 10.03.2022, pikendati Tartu Maakohtu 04.01.
2. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel katseaega 2 kuu võrra (s.o kuni 10.05.2022), sest V. Hirvesoo rikkus
3. a detsembris korduvalt registreerimiskohustust. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui alla 5-aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud 5 aastat. Pidades silmas, et V. Hirvesoo ca 2-kuulise šokivangistuse ärakandmisest (s.o 10.01.2020) pole praeguse kohtuotsuse tegemise ajaks veel 5 aastat möödunud, on nimetatud karistus endiselt kehtiv ning ta pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

10. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et V. Hirvesoo ütluste järgi asus ta mootorsõidukit juhtima vahetult pärast seda, kui ta oli ära joonud 3-4 pitsi viina, teadis ta järelikult, et on alkoholijoobes. Kuna V. Hirvesoo asus vaatamata eelnevale autot juhtima, möönis ta, et paneb toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses V. Hirvesoo otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

11. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning V. Hirvesoo on süüvõimeline. Järelikult tuleb ta

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 12.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna

§ 424lg 2 näeb karistusena ette üksnes vangistuse, tuleb V.

Hirvesood karistada vangistusega.

§ 424

lg 2 sätestab karistusena kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Samuti kohaldatakse

§ 424

lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 järgi kohaldab kohus karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani.

1. Asudes analüüsima V. Hirvesoo süü suurust, märgib kohus, et V. Hirvesoo ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg alkoholi, mis ületab märkimisväärselt seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l). Samuti olid tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt V. Hirvesool väliselt tajutavad joobe tunnused, sealhulgas oli tema reaktsioon aeglane. Kuna aeglase reaktsiooni tõttu on juhil oluliselt raskem reageerida õigeaegselt ja adekvaatselt liikluses ettetulevatele olukordadele, polnud V. Hirvesoo ka väliselt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ning kuigi V. Hirvesoo jõudis sõita oma koduhoovist vaid 5 20-30 meetri kaugusele, leiab kohus erinevalt kaitsjast, et see asjaolu ei vähenda kuidagi V. Hirvesoo süü suurust. V. Hirvesoo ei lõpetanud sõitu enda tahtel, vaid tema tegevuse katkestasid politseinikud, kes ta kinni pidasid. Järelikult soovis V. Hirvesoo alkoholijoobes olles sõita kodust kaugemale ja oleks toime pannud oluliselt ohtlikuma teo, kuid see ebaõnnestus üksnes tänu politseinike sekkumisele. Pidades silmas, et üldteadaolevalt liigub kella 04:00 ajal hommikul liikluses suhteliselt vähe inimesi, ei ohustanud V. Hirvesoo samas väga paljude inimeste elu ja tervist ning see asjaolu vähendab mõnevõrra tema süüd suurust, kuid kokkuvõttes on süü suurus siiski üle keskmise.
2. Karistust raskendavasid asjaolusid pole. Kuna V. Hirvesoo kahetses kohtus kuritegude toimepanemist ja kohtul pole alust kahelda kahetsuse siiruses, arvestab kohus seda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

1. Edasi peab kohus silmas, et V. Hirvesool oli 26.09.
2. a teo toimepanemise ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures mõlemal korral karistati teda

§ 424järgi.

Esimest korda tunnistati V. Hirvesoo

§ 424järgi süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2016.

a otsusega nr 1-16-6821 (s.o ca 5 aastat ja 7 kuud tagasi) ning teda karistati 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, millest V. Hirvesoo kandis kohe ära 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 1 aasta ja 3 kuulise katseajaga täitmisele pööramata.

V. Hirvesoo kandis esimest šokivangistust 03.01.-03.02.2017 (s.o enam kui 5 aastat tagasi) ja tema katseaeg lõppes 21.02.

1. Seejärel pani V. Hirvesoo 03.06.2019 (s.o ca 1 aasta ja 4 kuud pärast esimese katseaja lõppu ning veidi vähem kui 3 aastat pärast eelmist joobes juhtimist) toime uue samalaadse kuriteo, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 10.09.
2. a otsusega nr 1-19-7151 (s.o ca 2 aastat ja 9 kuud tagasi)

§ 424

lg 2 järgi süüdi ning teda karistati 2-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulga ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millest V. Hirvesoo kandis kohe ära 1 kuu ja 28 päeva. Ülejäänud karistus 1 aasta ja 10 kuud vangistust jäeti taas

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

V. Hirvesoo kandis teist korda šokivangistust 15.11.2019-10.01.2020 (s.o ca 2 aastat ja 5 kuud tagasi). Samuti pandi katseajaks V. Hirvesoole mitmeid lisakohustusi, et ta tegeleks oma alkoholiprobleemiga ̶ ta pidi registreerima end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“, läbima selle programmi raames esmase hindamise teenuse ning tegema kriminaalhoolduse ajal alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse, mis pidid näitama, et V. Hirvesoo ei liigtarvita alkoholi. V. Hirvesoo katseaeg pidi lõppema 10.03.

2. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et V. Hirvesoo juhtis 26.09.2021 (s.o ca 2 aastat pärast teise katseaja algust ning veidi enam kui 2 aastat pärast eelmist samalaadset kuritegu) taas alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Samuti nähtub Tartu Maakohtu 14.01.
3. a määrusest nr 1-19-7151, et V. Hirvesoo rikkus
4. a lõpupoole ka 2 korda registreerimiskohustust, mistõttu pikendati esialgset katseaega 2 kuu võrra (s.o kuni 03.05.2022). Järelikult ei järginud V. Hirvesoo lisaks katseajal uue samalaadse kuriteo toimepanemisele ka teisi kriminaalhoolduse nõudeid.
5. V. Hirvesoo selgitas ise kohtuistungil, et tal on olnud alkoholiga probleeme vaheldumisi paarkümmend aastat, mil ta vahel ei tarvitanud üldse, kuid siis hakkas uuesti tarvitama. Teda on mitu korda alkoholijoobes juhtimise eest karistatud ja ta on joobes juhtimiste tõttu ka korduvalt vanglas viibinud. V. Hirvesoo tegi viimasest 2-kuulisest vangistusest järelduse, et alkoholist tuleb loobuda, kuid 26.09.2021 nagu unustas. Ta pole enne ega pärast 26.09.2021 joobes juhtimist ise alkoholi tarvitamisega seoses abi otsinud, kuid lubas 01.01.2022 endale, et 6 ei tarvita enam kanget alkoholi, ning on seda lubadust täitnud. Varem (sh eelmisel aastal) on V. Hirvesool olnud alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid praegu enam mitte.
6. Arvestades ülal toodut, märgib kohus, et V. Hirvesool on olnud mitmekümne aasta vältel alkoholiga probleeme, kusjuures alkoholi tarvitamiste perioodid on korduvalt vaheldunud alkoholist mittetarvitamisega. Samuti on alkoholi tarvitamine viinud korduvalt kuritegude toimepanemiseni ja V. Hirvesood on varemgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimiste eest karistatud. Viimase peaaegu 6 aasta jooksul (s.o alates Tartu Maakohtu 21.11.
7. a otsuse tegemisest) on püütud V. Hirvesood 2 korda mõnekuuliste šokivangistustega korrale kutsuda ja teda on 2 korda allutatud aastatepikkusele kriminaalhooldusele, lisaks suunati V. Hirvesood viimase kriminaalhoolduse ajal mitme lisakohustuse abil oma alkoholiprobleemile tähelepanu pöörama ja sellega tegelema. Vaatamata eelnevale, asus V. Hirvesoo 26.09.2021 uuesti mootorsõidukit juhtima vahetult pärast viinajoomist, teades, et ta on alkoholijoobes, ning pani seega teadlikult ja tahtlikult taas toime uue samalaadse kuriteo. Järelikult pole V. Hirvesoo varasematest meetmetest mingeid järeldusi teinud ega oma alkoholitarvitamist ja suhtumist muutnud.
8. Kohtul ei tekkinud ka istungil V. Hirvesoo vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et ta on tõsimeeli valmis oma aastakümnete pikkuse alkoholiprobleemiga tegelema. Nimelt selgitas V. Hirvesoo, et ta pole ka pärast 26.09.2021 joobes juhtimist alkoholiprobleemiga seoses abi otsinud, vaid lubas üksnes 01.01.2022 endale, et ei tarvita enam kanget alkoholi. Kuigi V. Hirvesoo ütles, et ta on kuni kohtuistungini (s.o 16.05.2022) seda lubadust täitnud, selgitas ta samas, et ta on varemgi alkoholiga pause pidanud, kuid seejärel on tulnud ette, et ta hakkab taas alkoholi tarvitama. Pidades silmas viimati märgitut, ei veena järjekordne mõnekuuline paus alkoholi tarvitamisest kohut, et V. Hirvesoo on just nüüd lõplikult muutnud oma aastakümnete pikkust alkoholi tarvitamise harjumust. Vastupidi ̶ kuna V. Hirvesoo on varemgi taolisi pase pidanud, pole ta kuidagi oma käitumist muutnud. Arvestades eelnevat, ei piisa V. Hirvesoo puhul uute kuritegude ärahoimidseks leebest karistusest.
9. Kuigi V. Hirvesoo palus end mitte vanglasse saata ja ka kaitsja palus kaaluda üldkasuliku töö määramist, pole see kohtu hinnangul võimalik. Alkoholijoobes juhtimised pole V. Hirvesoo jaoks harvad või ühekordsed eksimused, vaid on tingitud tema märkimisväärselt pikast alkoholiprobleemist ning vastutustundetust suhtumisest enda ja kaasliiklejate elusse ja tervisesse. Pidades silmas, et V. Hirvesoo pani praeguses asjas arutluse all oleva joobes juhtimise toime

§ 74

alusel määratud katseajal, ei piisanud tema puhul uute kuritegude ärahoidmiseks ka kriminaalhooldusametniku ca 2-aastasest järjepidevast järelevalvest ega võimalusest, et katseajal uue kuriteo toimepanemise korral võidakse V. Hirvesoo saata aastateks reaalselt vanglasse. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et üldkasulik töö või mistahes muu vangistusest leebem abinõu on edaspidi tõhusam. Ning viimaks tuleneb ka V. Hirvesoo kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest, et ametniku hinnangul on V. Hirvesoo näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes pole vaatamata varasematele korduvatele kriminaalhooldustele ega šokivangistustele oma käitumismustrit muutnud. Kriminaalhooldusametnik teeb samuti ettepaneku karistada V. Hirvesood reaalse vangistusega. 21. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused V. Hirvesoole kuigi leebet karistust mõista. Joobes juhtimine on Eestis üks enim levinud kuritegu, millega seatakse igapäevaselt ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Seetõttu tuleb sellised kuriteod (eriti nende aastatepikkune järjepidev toimepanemine) otsustavalt hukka mõista. 7 22. Arvestades kõike eelnevat kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et V. Hirvesoole tuleb mõista

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

See ületab

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmist määra vaid 2 kuu võrra.

Pidades silmas, et V. Hirvesoo pani praeguses asjas arutluse all oleva kuriteo toime

§ 74

alusel määratud katseajal, tuleb

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.09.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 10 kuu vangistuse võrra ning V. Hirvesoo liitkaristuseks tuleb mõista 4 aastat ja 2 kuud vangistust. V. Hirvesoo kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta

§ 424

lg 2 järgi kahtlustatavana kinni 26.27.09.2021 (s.o 2 päeva).

§ 68lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, mistõttu peab V.

Hirvesoo ära kandma veel 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aluseks tuleb lugeda aeg, mil V. Hirvesoo saabub vanglasse karistust kandma. 23.

§ 424lg 4 p 2 alusel tuleb V.

Hirvesoolt lisakaristusena vältimatult ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades V. Hirvesoo kuritegu ja isikut, põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust ning asjaolu, et eelmise süüdimõistva kohtuotsusega võeti V. Hirvesoolt juba juhtimisõigus ära 1 aastaks, leiab kohus, et praeguses asjas tuleb V. Hirvesoolt võtta juhtimisõigus ära 1 aastaks ja 2 kuuks.

1. Kohtu arvates ei lükka eeltoodud kaalutlusi ümber ka asjaolud, et V. Hirvesoo peab ülal 2 alaealist last ja aitab eakat ema. V. Hirvesool olid lapsed ja abivajav ema juba praeguse kuriteo toimepanemise ajal, kuid neistki ei piisanud, et V. Hirvesoo väärtustaks oma vabadust ja lähedasi ning hoiduks uue kuriteo toimepanemisest. Kriminaalmenetluse kulud
2. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
3. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna V. Hirvesoo tunnistati süüdi teise astme kuriteos, on sundraha suurus 981 eurot (1,5 x 654 = 981). Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 119,40 eurot. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 524,40 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 643,80 eurot (119,40+524,40=643,80). Kriminaalmenetluse kulud on 1624,80 eurot (981+643,80=1624,80)
4. Kohtuistungil leidis prokurör, et menetluskulude tasumine on võimalik määrata ositi 12 kuu jooksul, kuid kaitsja märkis, et kui V. Hirvesoo saadetakse vanglasse, kaotab ta töö ja tal pole võimalik menetluskulusid isegi ositi tasuda. Kohtu arvates tuleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda ja ülejäänud osa võimaldada V. Hirvesool tasuda ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V. Hirvesoo selgitas kohtuistungil, et ta töötab FriPuit OÜ-s puidutöölisena ja peab ülal kaht 15-aastast last. Nähtuvalt teatisest V. Hirvesoo keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli
5. aastal tema aastanetosissetulek 2940 eurot (s.o 245,50 eurot kuus) ja kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on V. Hirvesool 19.10.
6. a seisuga tasumata nõudeid 1200 eurot. 8
7. Arvestades V. Hirvesoo varalist olukorda, möönab kohus, et 1624,80 euro suuruse rahalise nõude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu tuleb jätta riigi kanda 1/3 kaitsjatasust (s.o 214,60 eurot) ja 1/3 sundrahast (s.o 327 eurot). V. Hirvesoolt tuleb välja mõista 2/3 kaitsjatasust (s.o 429,20) eurot ja 2/3 sundrahast (s.o 654 eurot), s.o menetluskulud kokku 1083,20 eurot. V. Hirvesool tuleb tasuda see summa ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 9