Obsah (5)

§ 56§ 12§ 15§ 16§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2422 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Kristen Suviste vä

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohtu või kohtuvälise menetleja poolt arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ta on aru saanud oma teo keelatusest ja seda kahetsenud ja kahetseb siiani. Ta lubab, et enam ta rikkumisi toime ei pane. Menetlusalune isik palub tema kaebus rahuldada ja karistust kergendada. Ta on oma teost järeldused teinud. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2, 133 p 7 palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsus 16.06.2022 ja teha uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust, vähendades oluliselt rahatrahvi.

1. 12.08.2022 kohtule saabunud vastuskirjas Kristen Suviste kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et on käesolevas väärteoasjas 16.06.2022 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja enne otsuse koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Isik pani ajal, mil omandas autokoolis juhtimisõigust, teadlikult ja tahtlikult toime liiklussüüteo, juhtides mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellisest käitumisest saab järeldada vaid seda, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada ja talle ei lähe korda liikluskord. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Isik küll tunnistas süüd ja avaldas kahetsust toimepandu osas, kuid tema õigusvastane liikluskäitumine ajal, mil autokoolis eksamiteks valmistus, kaalub üles asjas kergendavad asjaolud, sest oma tegudega isik näitab, et tema kahetsus ei ole siiras, pigem kahetseb, et politseile vahele jäi. Mitte ükski seadus ei toimi, kui me ise ei hooli. Õiguskaitseorgani, sh politsei kohus on sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Liiklusseaduse täitmine on kõigile liiklusesse astujatele kohustuslik, selleks et tagada kõigi liiklejate ohutus ja turvalisus. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lisaks ei või keegi oma tegevuse või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Mootorsõiduki juhile on vastavalt liiklusseadusele kohaldatud kohustused, mille täitmine mootorsõiduki juhi poolt on liiklusesse asudes kohustuslik ning neist eeskirjadest tulenevad mootorsõiduki juhile hoolsuskohustus ning mitte ohustada teisi liiklejaid. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus ja hoolsuskohustus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-11-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. 3 Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Tuginedes eeltoodule, palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2590,22,001662 muutmata ja Kristen Suviste kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
5. Liiklusseaduse (LS) 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Kristen Suvistele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II vanemväärteomenetleja A. U. 16.06.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,001662 LS § 201 lg 2 alusel karistus määratud selle eest, et ta 4 24.05.2022 kell 20.42 juhtis xxxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetu alates 05.11.
7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Kristen Suviste poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Kristen Suviste poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata isikuna, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Menetlusaluse isiku Kristen Suviste ütlustest (tl 25) nähtub, et 24.05.2022 juhtis ta mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx xxxx. Alustas sõitu Tõrmast ja soovis sõita kodusele aadressile xxxx. Kell 20.41 peatas teda politsei xxxx maja juures. Tal puudub juhtimisõigus ja sõitis autoga, kuna soovis auto viia Tõrmast koju. Temal antud hetkel juhtimisõigus puudub ja juhtimisõigus on kehtetu alates 2015. aastast. Antud hetkel käib Maanteeametis ja teostab eksameid, et juhtimisõigust uuesti omandada. Sõiduki ostis 4 kuud tagasi K. K. ja ei ole sõidukit oma nimele kirjutanud. Ostu-müügilepingut tal alles ei ole, see on kadunud kuhugile. Tal on olemas sõiduki tehniline pass. Ta kahetseb oma tegu. Tunnistaja G. K. ütlustest (tl 23-24) nähtub, et 24.05.2022 oli ta teenistuses M.W. M.. Nad teostasid liiklusjärelevalvet Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt-l, kui ta märkas Tõrma ringilt neile vastassuunaliselt vastu sõitmas sõidukit xxxx reg nr xxxx. Läbi auto akna oli kuulda, et sõidukil on all naastrehvid ja nad otsustasid sõidukile järgneda. Sõiduk keeras Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt-lt xxxx tänavale. Antud peatumismärguanne sinise ja punase märguandetulega, sõiduk peatus xxxx maja juures. Sõidukis oli üks isik ja isikuks osutus Kristen Suviste. Läbi andmebaasi kontrollimisel selgus, et isikul on aastast 2015 juhtimisõigus kehtetuks tunnistatud. Isik tunnistas süüd, oli rahulik ja koostööaldis. Sõiduk kuulub K. K.le ja isiku sõnade kohaselt on ta sõiduki ostnud 4 kuud tagasi ja ei ole enda nimele kirjutanud. Ostu-müügilepingut isikul ei olnud esitada, aga tal oli tehniline pass kaasas. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusest (tl 22) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik M.-W. M., arvesse võttes, et Kristen Suviste (ik 39111160222, elukoht xxxx) juhtis 24.05.2022 sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et isikul puudub juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada Kristen Suviste sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 24.05.2022 kell 20.42 kuni aluse äralangemiseni. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et menetlusalune isik Kristen Suviste rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik tunnistas ka ise rikkumise toimepanemist.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo 5 toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Kristen Suviste toime otsese tahtlusega, sest tema ütlustest nähtub, et 24.05.2022 ei olnud tal juhtimisõigust ning juhtimisõigus on kehtetu alates 2015. aastast. Juhtimisõigus oli alles uuesti omandamisel ning ta käis eksameid teostamas. Seega menetlusalune isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Kristen Suviste teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Kristen Suviste.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Kristen Suviste puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega peaks Kristen Suvistele LS § 201 lg 2 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on LS § 201 lg 2 alusel määranud Kristen Suvistele karistuseks rahatrahvi 181 trahviühiku ulatuses, s.o 724 eurot, milline karistus on keskmisest määrast suuremas määras. Arvestades seda, et Kristen Suviste pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus tema süüd väikeseks pidada. Ehkki karistamise alus on isiku süü, peab karistuse mõistmisel arvestama ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada lisaks süü tunnistamisele ka puhtsüdamlikku kahetsust,

§s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri 14.07.2022 väljatrükist (tl 27) nähtub, et Kristen Suvistel puudub kehtiv karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 181 trahviühiku ulatuses, s.o 724 eurot, ei ole kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd ei võta arvesse karistust kergendavate asjaolude esinemist ning seda, et isikul puudub kehtiv karistus. Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 rikkumise eest on menetlusaluse isiku süüga proportsionaalne karistus rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mis on tunduvalt väiksem keskmisest määrast. 6 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 2, § 133-134 rahuldab kohus Kristen Suviste kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II vanemväärteomenetleja A. U. 16.06.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2590,22,001662 osaliselt, s.o Kristen Suvistele LS § 201 lg 2 alusel määratud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7