-
lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 29.03.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3277 kuulutati välja M. V. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. 28.07.2022.a esitas M. V. (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Väljaandes ametlikud Teadaanded ilmus M. V. pankroti väljakuulutamise teade 29.03.2022.a.
lg 1 kohaselt olid võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul. Seega, tähtaegsete nõuete esitamise tähtaeg oli 29.03.2022 – 30.05.2022. Haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja
lg 2 kohaselt ja esitas sellega tutvumise kohta teate
Haldur määras võlausaldajate nimekirjaga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks tähtaja 11.07.2022.a. Tähtajaks võlausaldajad ega võlgnik haldurile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas vastuväite kohtutäitur Mati Kadak nõudele summas 273,60 eurot, kohtutäituri kogunõue moodustas 378 eurot. Võlausaldajale esitas haldur vastuväite seisukoha esitamiseks 11.07.2022 ning määras seisukoha esitamise tähtajaks 27.07.2022.a. Võlausaldaja vastuväitele seisukohta ei esitanud. Kõik nõuded on tunnustatud
lg 1 p 2 kohaselt: muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, kõikide võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata. Haldurile ei ole esitatud avaldust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks
Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 23.08.2022 määrusega. 09.10.2022 esitas pankrotihaldur kohtule 27.09.2022 aruande, mille kohaselt palus lõpetada M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
27.09.2022 aruande kohaselt: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule kuulunud korteriomand oli enne pankroti väljakuulutamist võõrandatud täitemenetluses. Võlgniku nimele on registris registreeritud sõidukid: Opel Ascona (tegelikult lammutatud, tõend puudub); Peugeot Expert; Ford Fiesta Mõlemad sõidukid ei ole sõidukorras ning nende remont või transport lammutusse oleks kulukam kui vara väärtus. Autode soetusmaksumus jäi alla 500 euro. Võlgnik on invaliid, mistõttu on hädavajalik liiklusvahendi olemasolu. Halduri nõusolekul vahetas võlgnik talle kuulunud vara uue liiklusvahendi vastu, millega oleks tagatud minimaalne liikumisvõimalus. Lähtudes eeltoodust, realiseeritav vara puudus. Võlgnikul puudub töine sissetulek. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule laekunud töövõimetustoetus ja sotsiaaltoetus, mis ei ole ühelgi kuul ületanud seaduse alusel võlgnikule kasutamiseks rahaliste vahendite limiiti. Rahaliste vahendite jääk pangakontol: 0,00 eurot Pankrotivara seisuga 27.09.2022 – puudub. 3 2.Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad Ajutise halduri tasu välja makstud riigi vahenditest. Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna
Haldur taotleb halduritasu määramist summas 1386,00 eurot (s.h. käibemaks). Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. 3.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. 4.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
mõttes. Haldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetlus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning puudub vajadus pankrotimenetluses täiendavate kulude tekkimisele. Tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, millega koos esitati avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamisel lahendab kohus võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 09.06.2020, seega kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab 5 kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et M. V. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse primaarse põhjusena saab võlgniku suutmatuse täita oma kohustusi. Võlgnik on töövõimetu, mistõttu püsiva sissetuleku teenimine töötasuna on piiratud. Samuti elas võlgnik paar aastat tagasi üle suure isikliku tragöödia, poja surm, mis põhjustas lisaks füüsilisele võimetusele ka vaimseid pingeid. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. M. V. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud PlusPlus Capital AS nõue summas 2 184,78 eurot; PlusPlus Capital AS nõue summas 514,22 eurot; Humala tn 5 KÜ nõue summas 5 033,91 eurot; kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 104,40 eurot; Holm Bank AS nõue summas 115,79 eurot; Telia Eesti AS nõue summas 609,27 eurot; Bigbank AS nõue summas 212,19 eurot; Alexela Energia Teenused AS nõue summas 156,27 eurot ja Bondora AS nõue summas 4 237,11 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud, et tema suhtes kohaldataks võlgadest vabastamise menetlust. Tal ei ole usaldusisiku kandidaati ning ta täidab ise usaldusisiku kohustusi ning sellest tulenevalt tehakse kohtule ettepanek jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ka 01. juulist 2022 kehtima hakanud FiMS kohaselt ei pea isikul olema usladusikut, kui kohus leiab, usaldusiku funktsioone saab võlgnik täita esitades kohtule aruandeid maksetest võlausaldajatele. Kohus asub seisukohale, et juhindudes kuni 30.06.2022 kehtinud
§-st 171, tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 04.03.2022 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
6 lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku M. V. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus nõustub taotlusega algatada M. V. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad M. V. suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku M. V. usaldusisikuks M. V. ise, kuna kohus on veendunud, et M. V. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad nõustusid M. V. usaldusisikuks määramisega. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu kinnitamine
Haldur taotleb tasu määramist
lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks 1 386 eurot (sh käibemaks) ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 1 386 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt on halduril kulunud M. V. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 18 tundi 45 minuti, maksumusega 33 eurot 0,5 tundi. Kokku moodustab halduri tasu 1 155 eurot (lisandub käibemaks 231 eurot), kokku 1 386 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab M. V.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 13 86 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ CiviLex kontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.