VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-9450 28. september 2022, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-22-9450 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.Viru Maakohtule

1. juunil 2022 esitatud hagiavalduses nõuab hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte abielu
2. juunil 2021 Narvas. Abikaasad elavad lahus ning abielu lahutamise põhjuseks on abikaasa agressiivsus. Pärast abielulahutust soovib hageja jätta perekonnanimi K.
3. Viru Maakohus
4. augusti
5. a määrusega (tl 8) võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagimaterjalid ja vastuse nõude isiklikult kätte
6. augustil 2022 (tl 12). Kostja vastust hagile ei esitanud. KOHTUISTUNG
7. Kostja
8. septembrile 2022 algusega kl 10.00 määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohus kostjale edastatud kohtukutses (tl 11) kohustas kostjat kohtuistungile isiklikuks ilmumiseks. Kohus hoiatas kostjat, et mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumisest tuleb õigeaegselt kohtule teatada. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte
9. augustil 2022 (tl 12). 2.Kohtuistungile ilmunud hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja selgitas, et kostja on korduvalt kehaliselt väärkohelnud teda. Politsei poole hageja ei pöördunud, kuna oli häbi. Kostja suitsetab narkootiliste ainete sisaldusega midagi. Abikaasadel ühiseid lapsi ei ole. Lähedasi ega omavahelisi majanduslikke suhteid abikaasadel ei ole alates
10. a maist, nad ei ela koos. Kui kostja töötas Narvas x, murdis ta truudust, käis teiste naistega läbi. Praeguseks on kostja elu- ja töökoht Tallinnas. Kostja teab kohtuistungi toimumisest, ent ütles hagejale, et kohtuistungile ei ilmu. Kostja hoidub abielulahutusest kõrvale, kuna ta on x Vabariigi kodanik ja tal on Eestis ajutine elamisluba. Kostja on hirmul, et talle ei väljastata alalist elamisluba siis, kui ta lahutab abielu. Tegelikku soovi abielu säilitada kostjal ei ole. Kostja võttis laenu 6500 eurot ja hageja ei teadnud seda, kostja talle ei rääkinud. Hetkel peab hageja maksma kostja eest laenumaksed välja. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik, leppimisajaga ei ole hageja nõus. 3.Kohus kuulas kostja selgitused
11. septembril 2022 telefoni teel ära. Kostja teatas kohtule, et ei ole abielulahutusega nõus. Paar päeva tagasi suhtles kostja hagejaga ja sai aru, et hageja on nõus abielu mitte lahutama. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, sest töötab Tallinnas. Miks ta ei ole hagile vastust esitanud ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumisest, ei osanud kostja sõnaselgelt selgitada. Kohus kostjale teada andis, et arutab asja ikka lõpuni ja saadab kostjale kohtuotsuse. Kostja teatas Tallinna elukoha aadressi ja e-posti aadressi. Kohtudokumendid palus kostja edastada e-posti aadressile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 3), et Narva Linnavalitsus sõlmis poolte abielu

1. juunil 2021, kanne nr xxx (tl 14). PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas abikaasa vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, elavad abikaasad lahus ja kostja käitus hageja suhtes vägivaldselt. Kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et kostja on teda korduvalt kehaliselt väärkohelnud, kuid politsei poole hageja ei pöördunud, sest oli häbi. Kostja suitsetab narkootiliste ainete sisaldusega midagi. Lähedasi ega omavahelisi majanduslikke suhteid ei ole abikaasadel alates
2. a maist, nad ei ela koos. Kui kostja töötas Narvas x, murdis ta truudust, käis teiste naistega läbi. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik, leppimisajaga ei ole hageja nõus. Kostja hagile ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile. Kohtu poolt telefoni teel ärakuulamisel teatas, et ei ole abielu lahutamisega nõus. Kohtul on järeldada, et poolte abielulised suhted lõppesid ja pooled ei ela koos
3. a maist. Hageja elab Narvas, aga kostja Tallinnas. 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4

§ 455

lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5