Obsah (8)

§ 424§ 215§ 64§ 68§ 74§ 75§ 751§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10502 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis V

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 215

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega ning

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti R.

Otile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 02.01.2018-03.01.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning R. Otil jäi kanda 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel pöörati kohtuotsuse jõustumisel täitmisele 15 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti R. Oti vanglasse saabumise aeg.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel jäeti ülejäänud vangistus 1 aasta 11 kuud 13 päeva tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud. Katseajaks allutati R. Ott käitumiskontrollile ja kohustati teda käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Vene tn 12-4, Rakvere linn, Lääne-Virumaa.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati R.

Otti käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751lg 3 alusel kohustati R.

Otti käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud, mille tähtaeg hakkab

§ 751

lg 4 kohaselt kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. 1.

1. R. Otti kohustati ilmuma vanglasse hiljemalt 29.07.2019, kuid süüdimõistetu vabatahtlikult vangistust kandma ei läinud, mistõttu kohaldati tema suhtes sundtoomist ning ta peeti kinni 06.08.
2. 1.
3. 27.09.2019 registreeriti Viru Maakohtus erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles pikendada R. Oti elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra, kuna isik rikkus elektroonilise valve ajakava, kuid tunnistab eksimusi. Viru Maakohtu 04.10.2019 määrusega, mis jõustus 24.10.2019, rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati R. Otile määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 22.11.
4. 1.
5. 02.10.2020 registreeriti Viru Maakohtus teine erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles pikendada R. Otti käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.01.2022, kuna isik rikkus registreerimiskohustust, kuid on edaspidi motiveeritud nõuetekohaselt käituma. Viru Maakohtu 05.10.2020 määrusega, mis jõustus 23.10.2020, rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati R. Otile määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.01.
6. 1.
7. 01.04.2021 registreeriti Viru Maakohtus kolmas erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles pikendada R. Oti katseaega veel 1 kuu võrra, s.o kuni 04.01.
8. Süüdimõistetu ei ilmunud registreerimisele, kuid lubas edaspidi nõudeid kohusetundlikult täitma. Viru Maakohtu 08.04.2021 määrusega, mis jõustus 29.04.2021, rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati R. Oti katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.02.
9. 1.
10. 23.08.2021 registreeriti Viru Maakohtus neljas erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles pöörata täitmisele R. Otile mõistetud tingimisi vangistus. Viru Maakohtu 15.09.2021 määrusega, mis jõustus 01.10.2021, rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele R. Otile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 13 päeva vangistust. Süüdimõistetul tuli asuda vangistust kandma hiljemalt 01.11.2021, kuid R. Ott karistust kandma ei läinud, mistõttu kohaldati tema suhtes sundtoomist. Süüdimõistetu peeti kinni 08.11.
11. 1.
12. Karistuse kandmise aja algus 08.11.2021 ja lõpp 21.10.
14. Viru Maakohtu 20.09.2022 määrusega jäeti R. Ott vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud (sh elektroonilise valve kohaldamise nõuded). Maakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. Kuna süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, isiku tingimisi vangistus on ebaõnnestunud, kuna ta tarvitas alkoholi ja ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile, tegemist ei olnud üksikute rikkumistega, siis ei uskunud maakohus kriminaalhoolduse õnnestumisse. Maakohus tunnustas süüdimõistetut individuaalse täitmiskava läbimise ning distsiplinaarkaristuste puudumiste eest, kuid arvestas kõiki

§ 76lg 4 asjaolusid kogumis.

R. Ott asuks elama vanaema juurde, kes lubas talle igati toeks olla. Samas on isiku tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud, mis suurendab uue kuriteo riske. Lisaks on R. Otil mitmed sõltuvusdiagnoosid. Süüdimõistetule on garanteeritud küll töökoht, kuid vabanemisfondis on 60 eurot ja 4000 euro ulatuses nõudeid. Maakohus ei arvestanud vangla poolt välja toodud riskiprotsente ning ei arvestanud prokuröri põhistamata seisukohaga. R. Oti poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt antud. Käesoleval hetkel ei ole kinnipeetava retsidiivsusrisk piisaval määral taandunud ja on kahtlus, kas R. Ott suudab pelgalt vanaema toel iseseisvalt hakkama saada. Kuigi kinnipidamisasutuses ei ole 2 alkoholi tarvitamine võimalik ja pea aastapikkuse pausi järel võib ajukeemias ilmselt mõningaid muutusi täheldada, on kaheldav, kas kinnipeetav suudaks ka vabaduses edaspidi kainet joont hoida. Seda enam, et kriminaalhooldaja hinnangul peab kinnipeetav kuritegude toimepanemist mingites olukordades lausa vältimatuks.

1. Viru Maakohtu 20.09.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Ott, kes palub kehtetuks tunnistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegsest vangistusest elektroonilise valve alla. Maakohus on hinnanud asjaolusid nõrgalt või valesti, jättes arvesse võtmata kõik positiivsed asjaolud. Kokkuvõtlikult on määruskaebuses märgitud, et süüdimõistetu on läbinud individuaalse täitmiskava ja praegu on läbimas sotsiaalsete oskuste treeningut, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta omandab eriala. R. Ott on valmis alluma elektroonilise valvele pikemalt, kui on välja pakkunud kriminaalhooldusametnik. Maakohus on jätnud kogumis arvestamata jalavõru paigaldamise positiivsed eeldused. Kõik vastupidised asjaolud on otsitud ja vaieldavad. Kui prokuröri seisukoht ei ole adekvaatne, siis seda tuleb tõlgendada, et see on vabastamist pooldav. R. Ott toob välja, et tal on kantud juba 48% karistusest ning ta on motiveeritud kandma karistust vabaduses. R. Ott ei ole rikkumisi toime pannud ning tema kuriteod on muutunud kergemaks. Kriminaalhooldusel olles toime pandud rikkumised ei ole rasked ning ei omanud kriminaalset alatooni. Vabaduses olles oleks ta tööga hõivatud, aga vangistuses maksumaksja raha eest ning madala töötasu tõttu ei ole võimalik võlgnevusi tasuda. R. Ott märgib, et ta ei ole kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamiseks, on tööl käinud ja makse maksnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Ingeri Tamm