KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord Viru Maakohus Kaire Pullerits 14. oktoober 2022, Jõh

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1831,20 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud J. T. kanda.
2. Välja mõista J. T.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulu (riigilõiv) summas 50 eurot.
3. Välja mõista J. T.lt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks menetluskuludelt 50 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Asjaolud 1. Avalduses toodud asjaolude kohaselt 06.08.2019 toimus Ida-Virumaal Kohtla-Järvel xxx tn xx korteris nr xx (edaspidi Vara 1) ja korteris nr xx (edaspidi Vara 2) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr xx toimunud tulekahju, mille tagajärjel sai Vara 1 ja Vara 2 siseviimistlus kahjustada. Asja materjalidest nähtub, et kahju Varale 1 ja Varale 2 on tekkinud puudutatud isikule kuuluvas korteris toimunud tulekahju tagajärjel. Päästeameti kinnitusel toimus 06.08.2019 kell 10:27 tulekahju aadressil Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve 1

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (lisa 14).

Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 27.08.2021 teatise kohtumenetlusest, milles tuletas meelde, et puudutatud isikul on avaldaja poolt esitatud tagasinõue summas 1 831,20 eurot tasumata. Lisaks märkis avaldaja, et loeb tagasinõude kohtueelse menetluse lõpetatuks ning esitab avalduse kohtusse TsÜS §-s 150 sätestatud aegumistähtaega silmas pidades esimesel võimalusel (lisa 15). Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 1 831,20 eurot. Varale 1 ja Varale 2 tekkinud kahju põhjuseks oli puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumine. Puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist tekkis kahju kolmandatele isikutele, seda, et puudutatud isik ei ole täitnud oma korrashoiukohustust nõuete päraselt. Puudutatud isiku korrashoiukohustuse rikkumine ning Varale 1 ja Varale 2 kahju tekitamine on kausaalses seoses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 1831,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus (põhinõudelt 1831,20 eurolt) 132,05 eurot (periood 28.08.2021 2

§ 113

lg 1 määras, viivitatud päevad 329), edasiulatuv viivis alates 23.07.2022 põhinõudelt 1831,20 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (dtl 59-63; avalduse ese dtl 59). Puudutatud isiku seisukoht

1. Puudutatud isik sai 25.07.2022 menetlusse võtmise kohtumääruse ja avalduse koos lisadega kätte AET-i vahendusel 31.07.
2. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 22.08.2022 puudutatud isik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused 3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-1224747/180, p 16). Riigikohus selgitab täiendavalt lahendi nr 2-19-19561 p-des 13 ja 14, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Praeguse asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ja mis lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga

§ 173

ja

§ 492lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. Vastavalt Ts

MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
2. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 mõttes, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri parandamise kulu summas 1831,20 eurot. Võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustusandja on nõude üleminekuga

§ 173

ja

§ 492

lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahend nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14). Kuna avaldaja on kindlustusandja, kes on kahjuhüvitise kindlustusvõtjale tasunud, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale ning avaldaja on omandanud kindlustusvõtja õigusliku positsiooni ja avaldajal on nõudeõigus puudutatud isiku vastu. 6. Toimikust nähtuvalt, kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS ja S. L. (vara omanik), kui kindlustusvõtja vahel on sõlmitud kindlustusleping ja 15.09.2018 on väljastatud kodukindlustuse poliis nr OT00077072 (periood 11.10.2018 kuni 10.10.2019), millega kindlustati korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ja kodune vara, kindlustusvõtja omavastutuseks oli 190 eurot (dtl 2-3). Kindlustusandja Swedbank P&C 3

§ 115lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-173-12, p 15, 3-2-1-107-15, p 11, 2-18-13649 p 13): teine korteriomanik on kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1,

§ 128

); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1, lg 3 ja lg 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 103

lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav, eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-69-06, p 15; 3-2-1-186-12, p 11; 3-2-1-103-13, p 10). Kahju hüvitamise nõude eeldusena peab seega avaldaja tõendama, et puudutatud isik on kohustust rikkunud, puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav, avaldajale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. 8. Kohus on seisukohal, et määruse punktis 6 toodud tõenditega on avaldaja nõue täielikult tõendatud. Kohus märgib, et kui korteris asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ei oleks tulekahju tekkinud, siis ei oleks korterid, mis asuvad xxx xx-xx ja xxx xx-xx, KohtlaJärve, Ida-Viru maakond kahjustada saanud (kahju ei oleks tekkinud). Seega on asjas tuvastatud põhjuslik seos puudutatud isiku käitumise (puudutatud isiku korteriomandist tekkinud tulekahju) ja kindlustatud korteriomanikel tekkinud kahju vahel. Kahjustatud korteri omanikele tekkinud kahju on hõlmatud selle kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. 9.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks endise olukorra taastamine.

§ 132

lg 3 reguleerib kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja 5

§-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis

§ 132mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15).

§ 489

lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus. Kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Suur Vanker OÜ tegi 23.08.2019 pakkumise nr 11405-1 (dtl 34; korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) summas 1590,86 eurot ning 14.08.2019 pakkumine nr 114291 (dtl 41; korter asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) summas 886,20 eurot. Avaldaja 26.08.2019 hüvitisotsusega hüvitati S. L.le kahjuhüvitis summas 1400,86 eurot (so 1590,86-190 omavastutus), mis on tõendatud pangakontoväljavõttes tooduga (dtl 35 hüvitisotsus ja dtl 43 pangakontoväljavõte, 27.08.2019 ülekanne). Avaldaja 28.08.2019 hüvitisotsusega (dtl 42) hüvitati A. K.le kahjuhüvitisena 430,34 eurot (dtl 44, pangakontoväljavõte, ülekanne on teostatud 29.08.2019). Avaldaja on kalkulatsioonis märgitud summadest maha arvestanud 30% (so kõik ettevõttele kohaldatavad maksud) ning lisaks eeltoodule on hüvitisest maha arvestatud omavastutus summas 190 eurot. Seega hüvitas avaldaja kannatanutele kahjuhüvitisena 1831,20 eurot. Avaldaja edastas puudutatud isikule 31.03.2021 tagasinõude (dtl 46-47), 01.07.2021 kohtuhoiatuse (dtl 48-49) ja 27.08.2021 meeldetuletuse (dtl 50), kuid puudutatud isik ei ole avaldajale kahjuhüvitist tasunud. Kohtu hinnangul tõendavad kohtule esitatud hinnapakkumised tulekahju tagajärgede likvideerimise kulu ja hinnapakkumistes sisalduvate tööde loetelud viitavad tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele. Puudutatud isik ei ole kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hinnapakkumistes näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning kohtul puudub alus kahelda esitatud tööde põhjendatuses, seejuures ei ole vajalik kahju hüvitamiseks kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd ka tegelikkuses tehti (

§ 132lg 3).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise summas 1831,20 eurot (1400,86+430,34 eurot). 10. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise (põhinõudelt 1831,20 eurolt) 132,05 eurot (periood 28.08.2021 kuni 22.07.2022,

§ 113

lg 1 määras, viivitatud päevad 329) ning edasiulatuva viivise alates 23.07.2022 põhinõudelt 1831,20 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (avalduse ese dtl 59). Vastavalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt

§ 82

lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 113

lg 2 kohaselt, kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 6

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1831,20 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. 11. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot (dtl 57; dtl 59). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 50 eurot (riigilõiv). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud (dtl 59) ja kohus määrab, et puudutatud isikul tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda ka TsMS § 177 lg 4 tulenevalt viivis. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 7