Obsah (6)

§ 563§ 172§ 663§ 667§ 662§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mai Grauberg, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12827 Kohtuasi X avaldu

) § 563 lg-le

2. 19.05.2021 ärakuulamisel avaldas lapse ema, et lapse isa võib olla lapsele ohtlik. Juulis 2020 oli lapse isa kohta registreeritud joobes auto juhtimine. Kohtumisi ei ole toimunud isa süül, isa ei tee emaga koostööd. Lapsele määratud esindaja avaldas ärakuulamisel, et isa ei ole lapsega suhelda saanud, kuna ema arvates on isa ohtlik. Emal on erinevaid põhjusi, miks ema ei lase isal lapsega kohtuda, põhjused on tõendamata. Õige ei ole, et ema on isa ja lapse kohtumiste juures. Praegu käib kinnine menetluses hooldusõiguse osas, kus käib ekspertiisimääruse täitmine mõlema vanema osas. See, et isa on lapsele ohtlik peaks olema tõendatud. Rae vald avaldas ärakuulamisel, et tehtud kohtumäärus kuulub täitmisele, laps on isast juba võõrdunud. Tallinna linn avaldas ärakuulamisel, et lapse ema ei ole lubanud last isa juurde põhjendades, et isa on vägivaldne, tarvitab alkoholi ja on vaimse tervise probleemidega. Lastekaitse on isaga vestelnud, külastanud tema kodu - ühtegi tõendit ja alust arvata, et see nii 3 2-19-12827 oleks, ei ole. Emal on alusetud hirmud, teadaolevad asjaolud ei ole põhjuseks, et isa ja laps ei saaks kohtuda. Kohtumäärust kindlasti tuleb täita, seal kajastuv on lapse huvides.
3. Lapse ema ei ole nõus kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorraga ja keeldub selle täitmisest. Lapse ema küll väidab, et isa ise ei ole olnud (talvel 2021) huvitatud lapsega kohtumisest, kuid edasi toob ise välja, et isa on ikkagi soovinud vastavalt suhtluskorrale lapsega kohtuda, aga et kohtumisi ei ole toimunud sisuliselt seetõttu, et isa keeldub allumast lapse ema poolt välja mõeldud tingimustele, mistõttu ei ole ema kohtumisi võimaldanud. Asjaolusid hinnates ilmneb, et lapse ema ei ole nõus jõustunud lahendiga ja nõuab isalt seda, et kohtumised toimuksid ema poolt ette antud tingimustel ja korras. 10.02.2020 määrusega otsustas kohus, et isa võib lapsega kohtuda ilma ema juuresolekuta, kuid ema sellega ei nõustu. Sisuliselt ignoreerib ema tsiviilasjas 2-19-12827 toimunud varasemat jõustunud lahendiga lõppenud menetlust suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Lisaks on emal veel tingimusi eelkõige hügieeni ja koroonaviirusega seoses. Seega on asjas tuvastatud, et lapse ema takistab teadlikult ja tahtlikult juba pikemat aega kindlaks määratud suhtluskorra täitmist.
4. Lapse ema leidis, et suhtluskorda tuleks täielikult muuta, kuna esinevad asjaolud, millest saab järeldada, et lapse isa võib lapsele ohtlik olla. Lapse ema esitas pärast ärakuulamist kohtule tõendina ka lapse isa õe kirjelduse sündmusest, kus lapse isa oli alkoholijoobes autoroolis olnud. Lapse isa esitas samuti pärast ärakuulamist kohtule e-kirja, milles märkis, et kuna ta töögraafik on veidi muutunud, saaks ta lapsega varem kohtuda ja palus muuta lapsega kohtumisaegade algused kella 18:00st 17:00ks.
5. Selleks, et vanema soovi korral muutunud asjaolude tõttu suhtluskorda muuta olukorras, kus teine vanem muudatusele vastu on, tuleks esitada kohtusse eraldi avaldus suhtluskorra muutmiseks. Lepitusmenetluses tehakse suhtluskorra muudatusi üksnes siis ja selleks, et vanemate vahel lepitust leida või kõrvaldada tõrge suhtluskorra täitmisel, st viiakse sisse suhtluskorra muudatusi, mis mõlemale vanemale sobivad ja lahendavad tekkinud tõrked suhtluskorra täitmisel. Antud juhul aga ärakuulamisel tuvastatud erimeelsustest lähtudes ei lahendaks kummagi vanema poolt soovitud suhtluskorra muutmine tekkinud konflikti/tõrkeid kindlaks määratud suhtluskorra täitmisel, st soovitud muudatused ei aitaks kaasa lepitusmenetluse eesmärgi täitmisele ning tekitaks uue sisulise vaidluse suhtluskorra üle. Lepitusmenetluse eesmärk on tagada kindlaks määratud ja kehtiva suhtluskorra täitmine.
6. Vastuseks lapse ema väidetele isa poolt lapse ohustamise kohta märgib kohus, et kolmanda isiku poolt (lapse isa õde) antud kirjalikus vormis ütlused asjaolu kohta, mida kolmas isik ise tegelikult ei näinud/kogenud (vaid sisuliselt arvab, et juhtus) ei ole kohased tõendid väidetud asjaolude (alkoholijoobes roolis olemine) tõendamiseks. Kohus ei näe väidetud asjaolude pinnalt vahetut ohtu lapsele. Lapse isa ei ole olnud alkoholijoobes roolis samal ajal, kui laps tema hoole all oleks olnud. Lapsega suhtluse ja ajaveetmise osas omab tähtsust see, kuidas vanem oma lapsega koos olles on. Lapse ema väidetud asjaolud ei oma lepitusmenetluse lahendamisega ka puutumust, vaid lapse emal tuleb soovi korral esitada kohtule eraldi avaldus suhtluskorra muutmiseks.
7. Kuivõrd lapse ema on teadlikult ja tahtlikult takistanud kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra täitmist vähemalt alates 26.10.2020 ning laps ja isa ei ole seetõttu juba ca 8 kuud füüsiliselt kohtunud, siis tuleb lapse ja isa suhtluse tagamiseks ja edasise võõrandumise vältimiseks kohaldada sunnivahendeid. Kohus määrab

§ 563

lg 7 p 1 alusel, et 10.02.2020 määratud suhtluskord on sundtäidetav TMS § 179 lg-s 2 ning §-s 183 sätestatud meetme rakendamiseks. Kui lapse ema takistab lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmist, võib lapse isa pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. 16.

§ 172

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. 4 2-19-12827 Määruskaebus

1. Lapse ema esitas 13.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega määrati, et Harju Maakohtu 10.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12827 kindlaks määratud suhtluskord on sundtäidetav. Lapse ema palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapse ema palub vaadata kaebuse läbi istungil.
2. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja selgitamiskohustust, tõendeid ebaõigesti hinnanud ning ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
3. Suhtluskorra lahendi sundtäitetavaks muutmine ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega eesmärgipärane ning võib seada ohtu lapse heaolu, turvalisuse ja parimad huvid. Lapse ema on olnud lapse ainuisikuline hooldaja 4,5 aastat. Lapse isa ei ole võimeline lapsega kahekesi pikemalt toime tulema. Viimast on kinnitanud ka lapse isa õde. Lapse isa ei ole koostööaldis ning solvab lapse ema, mis mõjutab väga tugevalt ka last. Lapse ema ei ole olnud nõus nii väikse lapse usaldamisega lapse isa kätte ilma ema juuresolekuta, samas ei ole lapse ema kunagi takistanud lapse ja isa regulaarseid kohtumisi lapse ema juuresolekul. Põhjuseks on lapse isa hooletu ja ebaadekvaatne käitumine lapse suhtes alates lapse sünnist ning verbaalne ja füüsiline vägivald lapse ema suhtes pärast lapse sündi. Hooletu käitumise all peab lapse ema silmas imiku sõidutamist purjus peaga, lapsega tee ületamist, kui läheneb suurel kiirusel auto, lapsevankri lohistamist trepist suurel kiirusel, imikut süles hoidva lapse ema tõukamist, lapse peaga põrandale kukkumise põhjustamist. Sel suvel lisandusid lapse viskamine merevette ilma ette hoiatamata nii, et laps vajus peaga vee alla, mis tekitas lapses tugevat hirmu. Nüüd on lapse isal pidev soov minna esimesel võimalusel oma vanavanemate keldrisse ja tulistada koos lapsega õhupüssist. Selliselt on lapse isa tekitanud korduvalt ohuolukordi.
4. Kohus ei ole arvestanud lapse ema poolt esitatud tõenditega lapse isa agressiivsuse ja ebaadekvaatse käitumise kohta. Lapse isa on olnud lapse ema suhtes nii füüsiliselt kui ka vaimselt vägivaldne ning manipuleeriv. Verbaalne vägivald kestab siiani. Lapse emal on kahtlusi ja tõendeid lapse isa kehva vaimse tervise kohta. Lapse emal puudub usaldus isa suhtes.
5. Lapse ema on nõus isa ja lapse suhtlusega, kui isa peab kinni elementaarsetest hügieenireeglitest, on viisakas ja sõbralik ning kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekul. Lapse ema ei pea mõistlikuks algatada täiendavaid menetlusi enne, kui on selgunud ekspertiisi tulemused. Lapse ema ei vaidlustanud 10.02.2020 lahendit, kuna oli tol perioodil pandud seoses käivate kriminaalasjadega absurdsesse olukorda ja lapse emal puudus igasugune võimalus, ajaline, materiaalne ning emotsionaalne ressurss edasi kaebamiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
7. Rae vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema on teadlikult ja tahtlikult takistanud kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist ja laps ning isa ei ole saanud ilma ema juuresolekuta kohtuda. Lapse ema toob välja erinevaid põhjuseid, mis näitavad, et lapsevanemate omavaheline suhe ja suhtlemine on halb ning eriti taunitav on see, et kõik vestlused toimuvad lapse juuresolekul ja lapse kuuldes. Väljatoodud asjaolud ei puuduta isa ja lapse suhet ega ka seda, et isa ei saaks lapsega hakkama või laps oleks kuidagi ohus, kui ta on isaga. Isa peab saama võimaluse eraldi lapsega koos olla ja hakata oma lapse eest vastutama, temaga regulaarselt tegelema jne.
8. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esindaja vestles 19.10.2021 lapse isaga ja isa kinnitas, et on lapsega mõned korrad kohtunud, kuid ema on viibinud kohtumiste juures ja takistanud isa ja lapse suhtlust. Tõendatud ei ole, et isa ei saaks lapsega hakkama või laps oleks kuidagi ohus, kui ta on isaga. Lapsega suhtluse ja ajaveetmise 5 2-19-12827 osas omab tähtsust see, kuidas vanem oma lapsega koos olles on, mitte see, mida ta teeb sel ajal kui last tema hoole all ei ole.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 26. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtule ei saa ette heita ka menetlusõiguslikke rikkumisi. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 27. Lepitusmenetluse eesmärgiks on eelkõige kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutumise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Olukorras aga, kus vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine (RKTKm nr 3-2-1-95-14, p 22). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et lapse ema ei ole täitnud kohtu poolt määratud ja kehtivat suhtlemiskorda (st ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda ilma ema juuresolekuta) ning vanemad ei saavutanud lepitusmenetluse jooksul suhtlemise korraldamises kokkulepet. Seega on maakohus põhjendatult tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määranud 10.02.2020 määruse täitmise tagamiseks sunnivahendid (

§ 563lg 7 p 1).

Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega ning maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire ületanud.

1. Lapse ema hinnangul ei ole sunnivahendite määramine proportsionaalne. Lapse ema leiab, et lapse isa ei ole võimeline lapsega kahekesi pikemalt toime tulema ning isa käitub lapse suhtes hooletult ja ebaadekvaatselt ning on lapsele ohtlik. Lapse ema ei ole nõus nii väikse lapse usaldamisega lapse isa kätte ilma ema juuresolekuta. Selliselt leiab lapse ema, et isa ja lapse kohtumised ilma tema juuresolekuta ei ole lapse huvides. Lapse ema on sarnaselt lepitusmenetlusega ka suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses leidnud, et kohtumised peaksid toimuma lapse ema juuresolekul, kuna isa on lapsele ohtlik.
2. Kolleegium märgib, et hinnang sellele, kas lapse ja isa kohtumised, mis toimuvad lapse ema juuresolekuta, on lapse huvides, on antud juba suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses, kus kohus ei tuvastanud, et isa oleks lapsele ohtlik või et suhtlus isaga kahjustaks lapse huve, ning määras sellest johtuvalt kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Lapse ema ei ole lepitusmenetluse raames välja toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid asuda vastupidisele seisukohale. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu ema poolt esitatud tõenditest, et isa oleks lapsele ohtlik või et lapse isal puuduksid oskused lapse turvalisuse tagamiseks. Eeltoodu ei nähtu ka ühestki määruskaebuses välja toodud intsidendist. Pigem leiab kinnitust vanemate vaheline keeruline suhtlus seoses lapse kasvatamisega ja selle tõttu konfliktiolukordade tekkimine. Ka lapsele määratud esindaja ega eestkosteasutused ei toeta ema väiteid isa ohtlikkuse kohta. Perekonnaseaduse § 143 lg 3 järgi oleks isa ja lapse suhtlusõiguse piiramine põhjendatud vaid juhul, kui tuvastatud asjaoludel ei oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Käesolevas tsiviilasjas kolleegium selliseid asjaolusid ei tuvastanud. 6 2-19-12827
3. Lapse huvides ei ole isa suhtlusõigust lapsega piirata ja lubada seda ainul teise lapsevanema juuresolekul. Lapse huvides on kohtuda ja veeta aega isaga ka ilma ema juureolekuta. Isaga vahetult suhtlemine vastab lapse arenguvajadusele ja heaolule ning arendab vanema ja lapse vahelist kiindumussuhet. Kolleegium jagab eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja seisukohta, mille järgi tuleb lapsele tagada võimalus tundma õppida isa ja isale võimalus tundma õppida lapse vajadusi ja harjumusi seeläbi, et isa saab lapsega koos olla ilma ema juuresolekuta ning lapse eest isiklikult hoolitseda. Arvestades vanemate konflikte ja tülisid, on lapse huvides see, et laps saab isaga vahetult eraldi suhelda, kuivõrd selliselt ei ole laps vanemate vaheliste konfliktide tunnistaja. Seega tagaksid asja materjalidelt nähtuvalt isa ja lapse isiklikud kohtumised ema juuresolekuta lapsele isaga kohtumiseks ka rahulikuma keskkonna.
4. Kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei saavuta. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm nr 32-1-64-10, p 34). Kuna vanemad ei jõudnud suhtlemise korraldamise osas kokkuleppele ning kindlaks määratud suhtlemiskord vastas maakohtu hinnangul lapse huvidele ning ema väited isa ohtlikkuse kohta on tõendamata, siis kohaldas maakohus õigesti

§ 563lg 7 p-s 1 sätestatud sunnimeetmeid.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist ebaproportsionaalsete meetmega. Maakohtu lahendist tulenevalt võib lapse isa pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 lg-s 2 ning §-s 183 sätestatud meetmete rakendamiseks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TMS § 179 lg-t 2 koosmõjus §-dega 183 ja 26¹ tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks (RKÜKm nr 3-2-1-4-13, p 69). 32. Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Lapse ema ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate ja teiste menetlusosaliste täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse. 33.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades, et lepitusmenetluses tehtav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud 7 2-19-12827 jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

Juhindudes

§ 173

lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8