KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2022 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-10502 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2022 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Raino OTI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Raino OTT sünd. 12.05.1983, isikukood 38305125210, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Karistuse kandmise algus 08.11.2021 ja lõpp 21.10.2023 Jätta Raino OTT elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Raino OTILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 108 (ükssada kaheksa) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 36 €, süüdimõistetu nõustamine 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, käibemaks 18 €). Välja mõista Raino OTILT kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 108 (ükssada kaheksa) eurot. Kaitsjatasu tuleb Raino OTIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 1 99919700029632 ning selgitus „Raino OTT 1-1810502 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Raino Oti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Raino Ott on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.06.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.1, §424 lg.2 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva. KarS §74 lg.2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 15 päeva vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 11 kuud 13 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Katseajal oli Raino Ott kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 15.09.2021 määrusega pöörati Raino Otile Viru Maakohtu 04.06.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 13 päeva vangistust täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, neist 4 karistust on kehtivad. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav töötab käesoleval hetkel vangistuses xxxna, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud vestlustes kuritegelikest hoiakutest, kuritegude toimepanemisest ja ühiskonnaliikmeks olemisest. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda xxxle kuuluvasse 3-toalisesse korterisse aadressil xxx, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava xxx on nõus tema korterisse elama asumisega ning soovib teda materiaalselt ja moraalselt toetada. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx ametikohal. Seisuga 11.07.2022 on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 3986,44 € ja vabanemisfondis on 57,44 €. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja isa, kellega suhtleb harva ning xxx, kellega on head ja toetavad suhted. Kinnipeetaval on enda sõnul alaealine tütar, kelle kasvatamises ei ole ta osalenud ning andmed selle kohta Rahvastikuregistris puuduvad. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kakskolm isikut, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on diagnoositud erinevad sõltuvused. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav omab hoiakut, et kuritegude toimepanemine on teatud ajahetkedel (häda)vajalik. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Kinnipeetav on kõrgohtlik ametnikele, konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2 Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 21.10.2023, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 2 kuud. Abiprokurör Natalja Firsova maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Raino Ott juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et tema probleemiks on vaid alkohol ja vangistuses on ta sellest aru saanud. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et ta on vangistuses peale töötamise asunud õppima abikokaks. Kinnipeetav märkis, et ta on nõus ennetähtaegse vabanemise korral täitma kõiki erinevaid lisakohustusi. Kinnipeetav teatas, et ta on võrreldes varasemaga rohkem motiveeritud, sest suhted perekonnaga on paranenud. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis, et kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad piisavad alused ning juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist on teise astme kuriteoga, millest on pool ära kantud. Kaitsja heitis Viru Vangla iseloomustusele ette, et käesoleval hetkel ei saa rääkida 4-st kehtivast karistusest ning ka 2014 tehtud otsus rahalise karistuse täitmise osas on aegunud. Kaitsja märkis, et kinnipeetava käitumine vangistuses on positiivne ja sellele ei saa midagi ette heita. Kaitsja leidis, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on põhimõtteliselt täidetud. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetava mõttemaailmas on toimunud positiivsed muutused ning tema elamistingimused vabaduses on head. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt KarS §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks reaalselt 3 ära kandnud 11 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vastavalt kaitsja tähelepanekutele maakohtu istungil tuvastas maakohus Karistusregistri väljavõtte abil, et kinnipeetaval on käesoleva määruse tegemise hetkeks tõepoolest vaid 2 kehtivat karistust – Viru Maakohtu 04.06.2019 otsusega mõistetud karistus ning Viru Maakohtu 18.08.2014 otsusega mõistetud (rahaline) karistus. Kuigi kaitsja viitas asjaolule, et rahalise karistuse täitmine kinnipeetava suhtes on aegunud, lähtub maakohus siiski Karistusregistri seaduse §5 lg.1, mille kohaselt on registrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega ei saa väita, et kinnipeetava puhul oleks tegemist varasemalt karistamata isikuga. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti Viru Maakohtu 04.06.2019 otsusega karistuseks vangistus tingimisi katseajaga ühes tema käitumiskontrollile allutamisega. Raino Ott ei suutnud katseajal talle seatud tingimustest kinni pidada, tarvitas alkoholi ning ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile ja seega pöörati tema karistus täitmisele. Niisiis suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest selline võimalus oli talle juba eelnevalt antud. Pealegi nähtub Viru Maakohtu 15.09.2021 määrusest, et tegemist ei olnud vaid üksiku rikkumisega ning kriminaalhooldaja oli teda eelnevalt nii kirjalikult korduvalt hoiatanud kui ka mitu erakorralist ettekannet esitanud. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav 4 ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab vangistuses xxxna, on läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud mitmetes vestlustes. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et ta on lisaks asunud ka abikoka eriala omandama. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest, kuid peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 toodud asjaolusid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx juurde xxx asuvasse korterisse ning xxx on lubanud talle igati toeks olla. Kinnipeetaval on lähedastest ka ema ja isa, kuid nendega suhtleb ta harva. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on vabanemise korral kindel elukoht ja teatav lähedaste toetus, kuid võtab arvesse ka asjaolu, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kriminaalsete tutvuste omamine aga suurendab kindlasti uue kuriteo toimepanemise ohtu. Sealjuures vajavad märkimist ka kinnipeetava mitmed sõltuvusdiagnoosid, mis vabaduses halva seltskonna mõjul aktiveeruda võivad. Kinnipeetavale on ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxx ametikohal ning tal on vabanemisfondi kogunenud ligemale 60 €. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ja tema vabanemisfondi on kogunenud teatav rahasumma. Kuid ka siinkohal peab maakohus möönma, et nimetatud positiivseid asjaolusid pisendavad oluliselt pea nelja tuhande suurused võlanõuded. Summa ei ole iseenesest küll ületamatult suur, ent kahandavad kindlasti parajal määral toimetulekuvõimalusi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik ametnikele, konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 68% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Eeltoodut kogumis hinnates leiab maakohus, et Raino Oti poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt antud. Kui ühel korral ei suutnud kinnipeetav talle antud usaldust pidada, siis vabastamine sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt teistkordselt ei ole kuidagi mõistlik ega põhjendatud. Kuigi kaitsja leidis, et kinnipeetava mõttemaailmas on toimunud positiivsed muutused ning tema elamistingimused vabaduses on head, leiab maakohus, et eeltoodu ei pruugi käesoleval hetkel olla piisav, et tagada kinnipeetava edasine seadusekuulekas elu. Niisiis on maakohus veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole kinnipeetava retsidiivsusrisk piisaval määral taandunud ja kahtleb, kas ta suudab pelgalt xxx toel iseseisvalt hakkama saada. Lisaks märgib maakohus, et kuigi kinnipidamisasutuses ei ole alkoholi tarvitamine võimalik ja pea aastapikkuse pausi järel võib ajukeemias ilmselt mõningaid muutusi täheldada, on kaheldav, kas 5 kinnipeetav suudaks ka vabaduses edaspidi kainet joont hoida. Seda enam, et kriminaalhooldaja hinnangul peab kinnipeetav kuritegude toimepanemist mingites olukordades lausa vältimatuks ja tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Pealekauba suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski ka tasumata võlanõuded. Niisiis oleks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ennatlik. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 108 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6