Obsah (5)

§ 91§ 97§ 84§ 101§ 108

2-21-15148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.september 2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15148 Tsiviilasi XX`u

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni 17.06.2022, mil hageja lõpetas kooli. Vastuhagi Kuigi kostja kooselu QQ lõppes juba ca x aastat tagasi ning kostjal on olnud võimalus kohtuda hagejaga harva, pidas ta hagejat kogu aeg oma x ja täitis ülalpidamiskohustust elatise tasumise kaudu. Septembris 2021 said kostjale ootamatult teatavaks asjaolud, millest võib järeldada, et kostja ei olegi suure tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Eeltoodust lähtudes palub YY

§ 91lg 1 alusel tuvastada, et XX ei põlvne YYust.

Vastuväited hagile Isegi kui kostja on hageja bioloogiline isa leiab kostja, et hagi tuleks jätta rahuldamata või tuleks väljamõistetavat elatist vähendada. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-15 (p 10), mille järgi tuleb eeldada, et täisealine hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Hageja ei ole tõendanud, et kutsehariduse omandamine võiks temal kui täisealisel isikul takistada töökäimist ja ise endale eluks vajalike vahendeid kas täielikult või osaliselt teenimast. Kostja hinnangul, arvestades seejuures, et kool kestab hagejal umbes kella 14.00-ni, ei takista õppimine hagejal töötamast kooli kõrvalt vähemalt osalise tööajaga. Lisaks lõpetas hageja samas õppeasutuses 2021 kevadel juba y eriala. Kostja hinnangul on hagejal objektiivselt võimalik juba omandatud erialal tööd leida. Ka kulutused, mida hageja nimetab, on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja hinnangul ei saa hageja mõistlikud vajadused kokku olla rohkem kui ca 430 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise osas tasus kostja hagejale 15.08.2021 ette elatist summas 292 eurot, seega on kostja tagasiulatuva elatise või hüvitise nõue igal juhul alusetu. 2 2-21-15148 05.09.2022 esitas kostja lõpliku seisukoha. Koolist kontrollimisel on selgunud, et hageja enam x erialal ei õpi, vaid lõpetas üksnes y eriala 16.06.2022. Seega puudub vähemalt alates juulist 2022 igasugune eeldus

§ 97lg 2 alusel edasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

Ka perioodi eest alates hagi esitamisest tuleb jätta elatisenõue rahuldamata. Kostja jääb selle juurde, et x x õppimine ei takistanud hagejal töötada vähemalt osalise tööajaga. Kooli tõendist nähtub, et hageja õppis x erialal juba alates

1. Selle õppekava nominaalaeg on kooli kodulehe andmetel 1 aasta. Samuti oli õpilastel võimalik huvi korral jätkata õpinguid x tehniku erialal. Kostjale teadaolevalt oli hageja 2021 suveks juba nimetatud õppekava läbinud ning kasutaski võimalust jätkata õpinguid x erialal, kuid sai siiski 2022 juunis üksnes y kutse. Eelnev näitab, et viimasel õppeaastal hageja koolis õppimisega sisuliselt ei tegelnud ning seega oli tal piisavalt aega ja võimalust tööl käia. Isegi kui hageja oleks 2021-2022 õppetööst osavõtnud, oleks tal olnud võimalus kooli kõrvalt tööl käia ja vähemalt suuremas osas enda vajalikud kulutused ise katta. Ka ei nõustu kostja kulude arvestusega. Esitades kontoväljavõtte kuupõhised kuluarvestused, oleks pidanud hageja lisama ka eraldi vastava arvestuse, kuna kohus ja vastaspool ei pea asjaolusid tõenditest otsima, see ülesanne on hagejal. Isegi olukorras, kus hageja oleks oma koolikohustust täitnud, peab kostja hageja igakuiseks põhjendatud ja tõendatud kulutusteks kokku maksimaalselt 471,45 eurot. Nimetatud summast tuleks maha arvata tema võimalik töötasu töötamisel töö kõrvalt kostja poolt arvestatuna vähemalt 12 tunni ulatuses nädalas arvestades keskmiselt ca 319,92 eurot. Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et septembrikuu 2021 eest on kostjal tasumata, kuna elatis makstakse järgmise kalendrikuu eest ette. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Vastupidiselt kostja arvamusele ei ole hagejal võimalik tööle asuda, kuna hageja tunnid lõpevad esmaspäevast neljapäevani kell 15.45 ja reedel kell 13.
2. Samuti on hagejal kohustus teha koolivälisel ajal kodutöid ning testideks ja eksamiteks õppida. Hageja leiab, et nõutud elatis vastab tema vajadustele. Hageja eluaseme kulud (emaga koos) on rohkem kui 50 eurot kuus, kulutused koos side- ja elektrikuludega 518,10 eurot, lisaks muud väiksemad kulutused, hageja autokooli arve 905 eurot, koolitööks vajalik arvuti 708 eurot. Kostja väide, et ta tasus elatist septembrikuu eest, ei ole õige, kuna elatis kanti üle augustikuus, mitte septembris. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
3. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
4. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täiealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. YY on vaidlustanud isaduse, taotledes tuvastada, et XX ei põlvne YY`ust ja tunnistada XX`u sünniaktis isa YY`u kohtu tehtud kanne ebaõigeks. Ekspert on ekspertiisiakti nr x alusel tuvastanud, et YY saab 99,99999% tõenäosusega olla XX`u bioloogiline isa (tl 81-82). Kostja ei ole nimetatud eksperdi arvamust vaidlustanud ning on sisuliselt tunnistanud, et on hageja 3 2-21-15148 bioloogiline isa.

§ 84lg 1 esimene lause sätestab, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Seega leiab kohus, et arvestades eeltoodut on kostja hageja isa ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele, kes vastab

§ 97p-le 2, laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.

3. Hageja on esitanud tõendi, et ta õppis 2021/2022 õppeaastal x x öppekaval „x“ statsionaarses õppes 3.kursusel (tl 21). Kostja hinnangul on olnud hagejal võimalik asuda osalise tööajaga tööle ning ise endale eluks vajalikke rahalisi vahendeid kas täielikult või osaliselt teenida. Kostja on esitanud kooli tõendi, mille järgi õppis hageja y erialal juba alates 2019 (tl 110-111) ning kuna ta 2021/2022 õppeaastal siiski lisaerialana x kutset ei saanud, ei tegelenud ta piisavalt õppetööga, mis pidi talle jätma aega endale sissetulekut teenida. Paraku tõendab hageja poolt esitatud tõend, aga ka x x 22.08.2022 tõend (tl 111), et kostja perioodil, mille aja eest ta elatist nõuab, õppis. Hageja on esitanud ka oma tunniplaani (tl 50), millest nähtuvalt lõppesid tunnid kõigil päevadel peale reede alles kell 15.45 ning usutav on hageja põhjendus, et leida tuli aeg ka muude kooliga seotud ja koolivälisteks tegevusteks. Seega leiab kohus, et kostja väited selle kohta nagu oleks hagejal olnud võimalik õppimise kõrvalt ka endale vajalikud rahalised vahendid leida oletuslik. Seetõttu jätab kohus ka tähelepanuta kostja arvestused töötasu kohta juhuks, kui hageja oleks koolivälisel ajal töötanud vähemalt 12 tundi nädalas. 4.

§ 101

lg-1 sätestatud elatise suurus kohaldub ainult alaealistele lastele, seega ei saa hageja nõuda täpsustavas avalduses elatist

§ 101lg-s 1 sätestatud määras automaatselt.

Kohtupraktikas on märgitud, et täisealise isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealisel isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajadusi oma e rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 10).

Kuna hageja on täisealine, siis tuleb ülalpidamisnõude esitamisel märkida kindel summa, mis suuruses elatist kostjalt soovitakse ning selleks summaks on hagiavalduse kohaselt 217,50 eurot.

1. Hageja on märkinud oma kuludeks 550 eurot. Kostja on leidnud, et nimetatud suuruses ei ole kulud tõendatud ega ka põhjendatud. Kostja arvates on hageja igakuisteks põhjendatud ja tõendatud kuludeks maksimaalselt 471,45 eurot (tl 106 pöördel). Kostja peaks ülalpidamiskuludena tasuma pooled hageja kulud, kuid kuna hageja nõutud igakuise elatise suurus on vähem kui pool kuludest, mida kostja aktsepteerib, kohus hageja igakuiseid kulutuste vajadust eraldi ei analüüsi ega hinda. Seega kohus leiab, et hageja poolt nõutud elatise suurus vastab hageja vajadustele ega ole ülemäära suur.
2. Hageja nõuab kostjalt elatist kuni õpingute lõpuni, täpsustavalt on see 17.07.
3. 13.09.2022 esitatud avalduse täienduses nõuab hageja elatist kuni 17.06.
4. Seega nõuab hageja põhjendatult elatist vastavalt x x tõendile (tl 111), millega õppeasutus tõendab, et hageja õppetöö kestis sõidukite y õppekaval kuni 16.06.
5. 7.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hageja on seda õigust kasutanud, nõudes elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 01.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.09.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 4 2-21-15148 poolt 15.08.2021 tasutud elatis tuleb arvestada septembrikuu elatise katteks või mitte. Vastavalt Pärnu Maakohtu 11.07.2017 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-17-7481 leppisid pooled kokku elatise maksmiseks igakuuliselt 15.kuupäevaks kuni lapse täisealiseks saamiseni 31.08.
2. Seega on eluliselt usutav, et olukorras, kus kostja ei aktsepteerinud täisealise lapse ülalpidamisvajadust, ei tasunud ta elatist täisealiseks saanud lapsele septembrikuu elatise katteks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud eeltoodud põhjendustel ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja nõue kuulub põhilises osas rahuldamisele ning kostja vastuhagi jääb rahuldamata, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja lepingulise esindaja menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hageja õigusabitasu 6 tunni ulatuses 1173,38 eurot, lisaks käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kantud kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu ning vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kostja on viidanud menetluskulude kindlaksmääramisel kohtu kohustusele kontrollida menetluskulude põhjendatust ja kontrollitavust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik ning vastab tsiviilasja mahule ja keerukusele ning on võrreldav kostja enda õigusabikuludega. Kuna kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda, siis kohus neid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 5