Obsah (4)

§ 654§ 652§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

§-i 436 lg-t 4, kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu menetluses hageja väidet, et kostja e-kirjas väite kirjutamine oli avaldamine VÕS §-i 1047 mõttes. Kostja ei nõustunud, et tema avaldatud faktiväide on ebaõige ning kostja hinnangul ei olnud tema väide hageja au ja väärikust teotav. Maakohus asus hageja ja kostja poolt esile toodud asjaolude pinnalt hindama, kas kostja avaldatud väide oli avaldamine või mitte ning leidis erinevalt hagejast ja kostjast, et 3 tegu ei ole avaldamisega. Kuigi kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega, ei tohi kohtulahend olla üllatuslik. Asja arutamisel pooltega oleks hageja saanud täpsustada, et üks kirja saaja sai KÜ liikmeks alles

1. juunil
2. Seega edastas kostja e-kirja laiemale isikute ringile. Kuivõrd maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust, jättis maakohus kontrollimata ülejäänud hagi rahuldamise eeldused ning nende suhtes seisukoha võtmata.
3. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus ei ole eksinud hagiavalduse nõuete eelduse kontrollimisel. Kostja on kogu menetluse väitel viidanud puudutud isikute ringi piiratusele ja n.ö. avalikkuse puudumisele. Õigusnormi sisu ning õigusliku väite tõlgendamine kuulub vaieldamatult kohtu pädevusse. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Edastatud kirjaga ei ole antud hagejale negatiivset kuvandit ning kiri oli saadetud piiratud isikute ringile. Korteriühistu liikmed ja ka korteriomanikud on õigustatud saama korteriühistu juhtimist puudutavat informatsiooni. Õige faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane ning see ei anna alust mitte ühelegi hageja poolt esitatud nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et isiklike õiguste väidetav rikkumine põhjustas talle hingelisi üleelamisi ja sellest tekkis tervisekahju. Hageja on kaebuses välja toonud uue asjaolu, et üks kirja adressaat ei ole KÜ liige
4. veebruari 2021 seisuga, ega omanud sel ajal ka korterit. K. Pajussaar on XXXXXXXXX korteris alaliselt elanud ja seda kasutanud aastast 2019 ning tema seotust ühistu ja teiste korteriomanikega tõendab ka tema KÜ juhatuse liikmeks valimine
5. aastal. Hageja poolt esitatud uus tõend, millega näidatakse, et K. Pajussaar on valitud
6. juunil 2021 KÜ juhatuse liikmeks, tuleb jätta tähelepanuta, kuna see tõendab ainult seda, millal on isik valitud juhatuse liikmeks, mitte asjaolu, et isik ei olnud kuidagi varem KÜ-ga seotud. Nimetatud tõend on hageja poolt esitatud hilinenult. Kui Ringkonnakohus aktsepteerib hageja uut väidet ja võtab tema tõendi vastu, siis taotleb kostja uute tõendite (kinnistusraamatu väljavõte ja
7. juuli 2020 e-kiri) vastuvõtmist. Kostja tõend lükkab ümber hageja väite, et K. Pajussaar oli korteriühistut puudutavates küsimustes asjasse mitte puutuvaks isikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§-i 657 lg 1 p-i 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

1. Asja materjalide kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt edastatud e-kiri sisaldas ebaõigeid andmeid, millega tekitati hagejale kahju ning kas e-kirja saatmist saab pidada avaldamiseks. Asjas puudub vaidlus e-kirja sisu ja selle adressaatide osas. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle vastu, et kostja väide e-kirjas „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“ on faktiväide, mida hageja peab ebaõigeks ja kostja õigeks faktiväiteks. Vaidlust ei ole ka selles, e-kirjas käsitleti üksnes korteriühistu tegevuse ja korteriomanike vaheliste suhetega seonduvat.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus eelmenetlust reguleerivaid norme ja ei arutanud asja ammendavalt.

§-i 5 lg-e 1 kohaselt on hagimenetluses asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata ja tõendada asjaolusid, mille põhjal teeb kohus otsuse. Kohus ei kogu hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult. Kohtu selgituskohustus on hagimenetluses piiratum, 4 kui menetlusosalisel on õigusteadmistega esindaja. Hagejal oli advokaadist esindaja hagi esitamisest alates. Maakohus on enne asja kirjaliku menetluse määramist andnud pooltele seisukohtade esitamiseks tähtajad ning võtnud asja juurde esitatud tõendid. Maakohus määras poolte nõusolekul asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kohus andis lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning selgitas, et viimastes seisukohtades ei saa pooled esitada uusi väiteid. Tulenevalt

§-i 436 lg-st 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kvalifitseerida hageja nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Maakohus on analüüsinud menetlusosaliste poolt esile toodud nõude aluseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude lahendamiseks tuli esmalt tuvastada VÕS § 1047 ja § 1046 kohaldamise eeldused ja see ei saanud olla hagejale üllatuslik.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (VÕS § 1046 ja § 1047), kui jõudis järeldusele, et kostja e-kirjas avaldatu ei olnud avaldamine viidatud sätete mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
2. veebruari 2021 e-kirja saatmist ei saa arvestades selle sisu pidada avaldamiseks VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses. Tegemist on kostja kui korteriühistu juhatuse liikme arvamusavaldusega teistele korteriühistu liikmetele/korteriomanikele korteriühistut puudutavas küsimuses. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamine kõrvalistele isikutele), ei pidanud maakohus kontrollima ka vaidlusaluse väite õigsust ja õigusvastasust.
3. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1).

Hageja poolt alles apellatsioonimenetluses esitatud väide, et üks

1. veebruari 2021 e-kirja saajatest (K. Pajussaar) ei olnud sel hetkel KÜ liige, tuleb jätta seetõttu tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et hageja uue väitega arvestamine ei mõjutaks maakohtu järelduste õigsust. K. Pajussaar elas kõnealuses kortermajas, seega saab teda pidada asjassepuutuvaks isikuks. Käesolevaks hetkeks on K. Pajussaar korteriühistu juhatuse liige.
2. Ringkonnakohus jätab

§ 652lõike 4 alusel rahuldamata poolte taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks.

Hageja esitatud korteriühistu registrikaart ja kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõte sisaldavad infot, mis on kohtule ja menetlusosalistele avalikult kättesaadavad. Hageja poolt esitatud 5. juuli 2020 e-kiri on esitatud hilinenult ja ei ole asja lahendamiseks vajalik. 12. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulud 4,05 h ulatuses hinnaga 140 eurot/h + km, kokku 686 eurot (koos käibemaksuga). Lisandub tõendi esitamise kulu (kinnistusraamatu väljavõte) 1 euro. Hageja leiab, et kohtul tuleb kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus õigusabikulud teiselt poolelt välja üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulud on põhjendatud osaliselt, hõlmates mh toiminguid, mille tulemusena kohtule ei ole vastuseid/seisukohti esitatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 4,05 h, tunnihinnaga 140 eurot (+ km), kokku 686 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ning asjaolu, et apellatsioonkaebuse vastus ei sisalda uusi väiteid, mida kostja ei ole varasemalt esitanud, on kostja põhjendatud ajakulu õigusabile 3 h, hinnaga 140 eurot/h (+ km), kokku 588 eurot (koos km-ga). Kuna ringkonnakohus jätab uue tõendi lisamise taotluse rahuldamata jääb tõendi 5 esitamisega seotud kulu 1 euro kostja enda kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 588 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks