1-16-6992/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus

1. jaanuar 2017, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-6992 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri 2016 otsus Kriminaalasi Z.F-i süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Apellandid süüdistatav ja kaitsja Z.F Süüdistatav isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX, XXX, emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.10.2015 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jäeti tingimisi 2aastase katseajaga täitmisele pööramata, ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks Kaitsja Nikolai Pozdnjakov Prokurör Rainer Amur Kannatanu PTR Kannatanu esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsus muutmata. 1 Mõista Z.F-ilt kannatanu PTR kasuks välja kannatanu apellatsioonimenetluse kulud 132 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 01.11.2016 otsusega mõisteti Z.F süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus Z.F-i vangistust 1/3 võrra, s.o 10 kuuni. Kohus mõistis Z.F-ile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 13.10.2015 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus Z.F-ile 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus liitkaristuse täitmisele pööramata tingimusel, et Z.F ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisakohustuseks pani kohus Z.F-ile KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelu omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ühtlasi mõistis maakohus Z.F-ilt kannatanu PTR kasuks välja 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise. Hüvitisele lisandub kuni nõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot. Maakohus mõistis Z.F-i süüdi selles, et ta, juhtides 03.09.2015 kella 11.55 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 420 CDI (reg.nr XXX XXX), kaldus Kopli 39 juures vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tulnud sõiduautoga Opel Vectra. Kokkupõrke tagajärjel sai eluohtlikke tervisekahjustusi Opeli tagumisel istmel viibinud reisija PTR. Nimelt tuvastati PTR-l lülisamba
6. kaelalüli keha murd. Kannatanu kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju suurust põhjendades märkis kohus järgmist. Kaelalüli murd oli raske ja ohtlik, sellise lülisamba murru korral on väga suur oht seljaaju vigastustele, mis võivad kaasa tuua halvatuse. Rohkem kui 2 kuud kandis kannatanu kaelaortoosi. Maakohtu otsuse tegemise seisuga tema ravi kestab. Kannatanu ei ole senini saanud naasta oma senise elu juurde. Õnnetuse eelne olukord ei ole taastunud. Kannatanu ei saa pöörata oma pead külgedele ega üles-alla. Kael on sagedasti valus, igapäevaselt tuleb tarvitada valuvaigisteid, esinevad stressisümptomid. Kui varem tulid kannatanu ja tema abikaasa iseseisvalt toime, siis pärast õnnetust oli kannatanu sunnitud palkama kodusteks töödeks abilise. 2 Kohus pidas vajalikuks kohaldada viivist, märkides, et ilma viivisenõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. 2.1 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.F-i kaitsja Nikolai Pozdnjakov, kes palub tühistada maakohtu otsus Z.F-ilt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise, viivise ja kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Kaitsja palub mõista Z.F-ilt mittevaralise kahju hüvitis välja 1500 euro ulatuses, jätta viivis kohaldamata ning mõista kannatanu kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot. Kaitsja leiab, et kohtu hinnang kannatanu mittevaralise kahju suurusele on ühekülgne ja oletuslik. Tõendamata on kannatanu kannatused või tagajärjed, mis halvendavad tema tervist. Kohus tugines õiguslikele alustele, ekspertiisiaktile ja Riigikohtu lahenditele. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt näitab ainult kannatanul esinenud vigastust, kuid see ei näita selliste tagajärgede olemasolu, mis halvendaks kannatanu seisundit või oleks eluohtlikud. Riigikohtu praktika näitab ainult seda, millised hüvitised on teistes kohtuasjades välja mõistetud. Ka hagile lisatud Medicum Perearstikeskus AS-i tõend ei tõenda kannatanu tervisele tekitatud kahju suurust ja tema kannatuste ulatust. Kohus jättis tähelepanuta, et kannatanule on 1500 euro ulatuses mittevaraline kahju juba hüvitatud. Kannatanule makstud kindlustushüvitis näitab, et kindlustusandja hindas mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot. Kohus on jätnud nii mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel, kannatanu menetluskulude hüvitise väljamõistmisel kui viivise kohaldamisel tähelepanuta süüdistatava madala sissetuleku. Kannatanu õigusabikulud ei ole dokumentaalselt tõendatud. Hagi on pinnapealne, selle koostamine ei saanud olla keeruline. Hagis on märgitud üksnes õiguslikud alused ja toodud välja Riigikohtu lahendid. Hagile ei ole lisatud tõendeid mittevaralise kahju tõendamiseks. Viivise väljamõistmine süüdistatavalt ei ole süüdistatava madalat sissetulekut arvestades õiglane. 2.2 Apellatsioonina käsitab ringkonnakohus ka Z.F-i 14.12.2016 esitatud dokumenti, mis on pealkirjastatud Apellatsiooni täiendusena. Selles on kinnitatud, et süüdistatav toetab kaitsja esitatud apellatsiooni. Samas on süüdistatav esitanud taotluse, mida kaitsja apellatsioonis ei ole: süüdistatav taotleb, et kui kohus mõistab talt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise, võimaldataks tal seda tasuda 100-euroste kuumaksetena. Oma taotlust põhjendab süüdistatav raske majandusliku olukorraga. Süüdistatava apellatsioon on esitatud tähtaegselt, kuivõrd süüdistatav on saanud kohtuotsuse tõlke 01.12.
7. 3 3.1 Kannatanu esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi palub kannatanu esindaja jätta süüdistatava kanda nii maakohtumenetluse kui apellatsioonimenetluse kulud. Kannatanu esindaja leiab, et kannatanu on tõendanud talle tervisekahjustuse tekkimise. Kannatanu sai eluohtliku tervisekahjustuse ning ei ole käesoleva ajani täielikult paranenud. Tervisekahjustuse suurus ning kannatuste ulatus ei ole füüsikaliselt mõõdetav ning seetõttu ei saa mittevaralise kahju suuruse kohta esitada mingit vormikohast kalkulatsiooni. Hüvitise vähendamiseks puudub alus. Vastupidi: kannatanu hinnangul on maakohtu välja mõistetud hüvitis asjaolusid arvestades pigem väike. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid oma varalise seisu kohta, mistõttu sellel alusel hüvitise vähendamine ei ole võimalik. Süüdistatav ei ole mitte mingil viisil isegi püüdnud kannatanut abistada seoses tekitatud kahjuga. Kannatanu esindaja tunnitasu vastab õigusabiteenuse turul väljakujunenud hinnatasemele ning maakohus on hinnanud kannatanu esindaja töömahu vastavaks kriminaalasjas tehtud toimingute mahule. Viivise vähendamise taotlust ei ole süüdistatav maakohtu menetluses esitanud, seetõttu ei saanud kohus seda arutada. Viivis on sellises võlasuhtes kannatanu ainus õiguskaitsevahend ning süüdistatava motivaator kahju hüvitamiseks. Viivis on seadusjärgses määras. Süüdistatava kindlustusandja on hüvitanud kannatanule lisaks juba varem hüvitatud mittevaralise kahju hüvitisele 1500 eurot ka maakohtu kohtuotsusega mõistlikuks hüvitiseks loetud hüvitise, st kokku 10000 eurot. Samuti on kindlustusandja hüvitanud kannatanu poolt maakohtu menetluses kantud õigusabikulud. Sellest tulenevalt on ainetud ka apellandi väited, et ta ei ole suuteline hüvitist ja menetluskulusid tasuda. Kuivõrd hüvitis on kannatanule juba välja makstud, siis ei ole süüdistataval ka viivise tasumise kohustust. 3.2 Ka Z.F esitas täiendavad seisukohad, milles kinnitab, et toetab endiselt apellatsiooni. Süüdistatav kordab apellatsiooni seisukohta, et hagile ei ole esitatud meditsiinidokumente, mis tõendaks trauma kahjulikke tagajärgi kannatanu tervisele. Hagis ja kohtuotsuses esitatud väited kannatanu tervise halvenemise ja tema kannatuste kohta on alusetud. Kindlustusfirma on hinnanud kannatanu mittevaralise kahju 1500 euro suuruseks. Süüdistatav palub temalt väljamõistetavate summade kindlaksmääramisel võtta arvesse, et tal on keskmine puue ning tema sissetulek koosneb 223,11 euro suurusest pensionist ja 45,77 euro suurusest toetusest. Selle tõendamiseks on lisatud Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo
8. märtsi 2016 otsuse koopia ja Sotsiaalkindlustusameti
9. jaanuari 2017 tõendi koopia. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks ei ole alust. 4
11. Ilmselgelt on põhjendamatu kaebuse väide, nagu ei oleks kohus tuvastanud, milline on saadud vigastuse mõju kannatanu elukvaliteedile. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonivastuses märgituga, mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei olegi võimalik. Sama seisukohta on korduvalt kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium, kes on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.06.2013 otsus asjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul on kannatanu nõuetekohaselt tõendanud ära asjaolud, mis näitavad tekkinud kannatusi ja nende kestust. Kohtukolleegium ei nõustu väitega, et isiku ekspertiisiaktist nähtub ainult vigastuste olemasolu. Maakohus on viidanud mitmetele ekspertiisiaktis märgitud asjaoludele, mis ilmselgelt mõjutavad isiku elukvaliteeti. Kohus on toonud välja, et tervisekahjustuse paranemise kestus ületab 4 kuud. Seejuures rohkem kui 2 kuud kandis kannatanu kaelaortoosi. On ilmne, et kaelaortoosi kandmine tekitab ebamugavusi. Kuivõrd vigastuse paranemine kestis üle nelja kuu, oli vigastuse mõju pikaajaline. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus ka sellega, nagu oleks ekspertiisiakt ainus tõend kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ja sellest tulenevate kannatuste kohta. Kaitsja esitatud apellatsioonis endas on nimetatud ka perearstikeskuse väljastatud tõendit (tl. 108). Põhjendamatu on süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht, justkui oleks kannatanu liiklusõnnetuse tulemusel tekkinud terviseprobleeme ja kannatusi võimalik tõendada üksnes meditsiinidokumentidega. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et mingeid kindlaid asjaolusid oleks võimalik tõendada üksnes kindlat liiki tõenditega. Vastavalt KrMS § 61 lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid kogumis. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 kuuluvad kriminaalmenetluses lubatud tõendite hulka ka kannatanu ütlused. Seda, milliseid kannatusi saadud vigastused tekitasid, saavadki kõige paremini tõendada kannatanu enda ütlused. Kuigi maakohus ei ole otsuses kannatanu ütlusi tõendina välja toonud, on ilmne, et kohus on nendele tuginenud. Maakohus on põhjendustes selgitanud, milles seisnesid kannatanu vigastustest tingitud ebamugavused. Otsuses on märgitud, et kannatanu ei saa pöörata oma pead külgedele ega üles-alla. Kael on sagedasti valus, igapäevaselt tuleb tarvitada valuvaigisteid. PTR ei saanud liiklusõnnetuse tagajärjel mitme kuu vältel üldse tööd teha. Neid asjaolusid on kannatanu kirjeldanud oma ütlustes.
12. Asjakohatu on apellandi seisukoht, nagu oleks maakohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel pidanud lähtuma kindlustusandja makstud 1500-eurosest hüvitisest. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustamine on kohtu pädevuses. Hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel, lähtudes vastavalt VÕS § 134 lg-le 5 kahju hüvitise määramisel rikkumise raskusest ja ulatusest ning kahju tekitaja käitumisest ja suhtumisest kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus on otsuses selgitanud, miks ta peab põhjendatuks just 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. 5
13. Nii apellatsioonis kui süüdistatava seisukohtades on märgitud, et välja mõistetud hüvitis käib süüdistataval üle jõu. Süüdistatav on
14. jaanuaril 2017 esitatud seisukohtadele lisanud tõendid, millega soovib oma halba majanduslikku olukorda tõendada. Kuna süüdistatava taotlusel arutatakse kriminaalasja lühimenetluse korras, ei ole kohtumenetluse pooltel õigust uusi tõendeid esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus need tõendid tähelepanuta. Kannatanu esindaja on omakorda leidnud, et apellandi väited, et Z.F-ile käib hüvitise tasumine üle jõu, on ainetud, kuna kindlustusandja on juba maakohtu otsuses märgitud summa tasunud. Ringkonnakohus nendib, et kannatanu esindaja väide, et kindlustusandja on enne maakohtu otsuse jõustumist vabatahtlikult hüvitise tasunud, ei võta süüdistatavalt õigust maakohtu otsusega talt välja mõistetud hüvitist vaidlustada. Ka tuleb märkida, et ringkonnakohus ei saa tugineda argumendile, et hüvitis on vabatahtlikult tasutud, kuna kohtul ei ole seda kinnitavaid tõendeid. Ringkonnakohus märgib aga, et ei näe alust maakohtu otsuse muutmiseks Z.F-ilt välja mõistetud hüvitise osas. Maakohtu otsuse kohaselt on kohus ka süüdistatava majanduslikku seisundit arvesse võtnud. Seda, et kohus on seda tõesti teinud, näitab ringkonnakohtu hinnangul tõik, et kohus mõistis välja poole väiksema hüvitise kui seda taotles kannatanu. Samuti oli hüvitis väiksem enamikust hüvitistest, mille maakohus otsuses võrdluseks tõi. Ringkonnakohus ei näe õiguslikku alust, mõistmaks mittevaralise kahju hüvitist välja kuumaksetena nagu seda on taotlenud süüdistatav.
15. Apellatsioonis esitatud alusel viivise kohaldamise jätmist võlaõigusseadus ette ei näe. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda üksnes selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Sellest tuleneb ühtlasi, et kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud poole taotlusel. Ei kaitseaktist ega maakohtu istungi protokollist ei ole näha, et süüdistatav või tema kaitsja oleks maakohtus sellise taotluse esitanud. Seega ei olnud ka maakohtul alust viivist vähendada. Kuna ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada ainult juhul, kui maakohus on teinud mõne KrMS §-s 338 nimetatud vea, ei ole alust maakohtu otsust tühistada ka välja mõistetud viivise osas.
16. Ilmselgelt põhjendamatuks peab ringkonnakohus ka väidet, et kannatanu õigusabikulud ei ole dokumentaalselt tõendatud. Toimikus on õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestus, milles on detailselt välja toodud õigusabiteenuse osutamise raames tehtud toimingud koos ajaarvestusega (tl 124). Kuluarvestuse kohaselt oli tunnitasu suurus 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Tegemist on advokaadibüroode tavapärase õigusabiteenuse tunnitasuga. Tööde kogumaht oli kuluarvestuse kohaselt 9,8 tundi, hagi koostamine moodustas sellest 2,6 tundi. Seega ei ole alust väita, et kannatanu esindaja oleks hagi koostamise eest nõudnud selle mahtu ja lihtsust arvestades ülemäärast tasu.
17. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 6 Kannatanu esindaja on taotlenud apellatsioonimenetluse kulude süüdistatava kanda jätmist, s.t nende väljamõistmist süüdistatavalt. Esitatud arve kohaselt on kannatanu apellatsioonimenetluse kulud 222 eurot. Ringkonnakohus leiab, esitatud taotlus tuleb KrMS § 185 lg 2 ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt. Muude toimingute kõrval on kannatanu õigusabikulude arvel nimetatud kohtuotsuse selgitamist kannatanule. Ringkonnakohus ei pea seda apellatsioonimenetluse kuluks. Tegemist ei ole kuluga, mis oleks tingitud kaitsja esitatud apellatsioonist. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt kuulub kohtuotsuse selgitamine kliendile maakohtu menetluses osutatava õigusabi hulka ning vajadus selle järele ei sõltu sellest, kas keegi kohtumenetluse pooltest esitab apellatsiooni. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p-le 1 vastavaks õigusabi mahuks 1,1 tundi. Sellele vastav tasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks 22 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Julia Katškovskaja Urmas Reinola 7