1-17-4278/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4278 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.S , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.01.2016 ja lõpp 01.11.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta K.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja K.S-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati K.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liitis 1 kohus mõistetud karistusele Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust mõistes K.S-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla K.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist kui selline võimalus juba kord on antud. Selgitas, et vabanedes tahab minna Töötukassa kaudu keevitajate kursustele ja nii leida endale sobiv töökoht, elama hakkab koos vanaemaga. Võlgu tasuda praegu ei saa, sest elu on vaja ennem korda saada. Distsiplinaarkaristust ei õigustanud, kuid märkis, et vanglas on sage konfliktiolukord, kuna õhkkond on pingeline. Kinnitas, et tal on suur soov muutuda, alustada oma elu, luua perekond, minna tööle. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta K.S-i ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega K.S-i kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.S-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega on oluline tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tegemist on peamiselt varavastaste kuritegudega ja kelmustega, kuid isikut on karistatud ka vanglast põgenemise eest. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja sissetuleku puudumine ning eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama vanaema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on vanaemale kuuluva 3-toalise korteriga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 2 Kinnipeetava lähedasteks on ema, ema abikaasa (kasuisa) ja vanaema, kellega suhted on head ning toetavad ja K.S on lähedaste poolt koju oodatud. Vanaema on nõus kinnipeetavat vabanemisel igati abistama, seega on isikul olemas lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalse taustaga on ka kinnipeetava ema ja kasuisa. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isiku kuritegeliku käitumise seniseks üheks põhjuseks on olnud kuritegelike sõprade mõju. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus, puudub eriala, aga samuti puudub tal ka töölkäimise kogemus ja harjumus, kuna ametlikult ta töötanud pole, elas vanaema pensionist ja ema sissetulekust. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vanglas alustas puutöö kursustel, kuid eemaldati sealt, kuna keeldus täitmast õpetaja antud ülesandeid. Alustas ka õpinguid IVKHK puidupingitöölise erialal, kuid ei lõpetanud ning riigikeele B1 taseme õpingu katkestas ise. Isik ei oska end majandada ning oma kulude-tuludega toime tulla. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 20 388,92 eurot. K.S on diagnoositud narkosõltuvus. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Sõltuvust on varasemalt püütud ravida. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrgenenud enesehinnang, väidab, et saab oma vigadest aru, kuid kuriteod on sooritatud korduvat mustrit järgides, seega juhuse saabudes on isik võimeline kordama tehtud vigu. Kuriteo toimepanemist õigustab ega ole valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama, süüd tunnistab osaliselt, kuna püüab end mitmesuguste asjaoludega vabandada ja püüab ilustada kuriteoga kaasnevat. Lootuses pääseda karistuse kandmisest on põgenenud vanglast, kusjuures tabamisel tuvastati isikul nii alko- kui ka narkojoove. Süstemaatilised seaduserikkumised viitavad väljakujunenud kuritegelikule eluviisile ning raha hankimisele kuritegelikul teel, käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu, sest ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Röövimise toimepanemine näitab, et oma tahtmise saamiseks kasutab vägivalda, oma probleeme küll teadvustab, kuid väldib nendega tegelemist tarvitades narkootilisi aineid, mis tekitab probleeme juurde. Kinnipeetava oskus mõista teisi inimesi on puudulik, kuna tegude tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 35%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, narkootikumide tarvitamine ning impulsiivne käitumine. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole K.S-ile positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud 3 juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 10-päevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 18.09.2017 kohtumäärus 1-17-4278 jõustus
6. novembril
7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4