← Eesti

1-16-852/61

Obsah (6)§ 76§ 199§ 64§ 201§ 328§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-852 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eris

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta G.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt G.O-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 146 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 122 eurot, ning käibemaks 24 eurot). Välja mõista G.O-lt kriminaalmenetluse kulud: 146eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. G.O tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700060872 ning selgitus „G.O 1-16-852 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(6)Kohtumääruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile, samuti kinnipidamisasutusse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. G.O tunnistati Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega nr 1-16-852 süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9, § 328 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg 2,

§ 64lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 7 kuud 17 päeva.

Otsus jõustus 05.11.

  1. Karistuse kandmise algus 01.01.2016 ja lõpp 18.08.
  2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.06.
  3. Kinnipidamisasutusest G.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud ametniku veega viskamise eest. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Korter on 3-toaline, heas korras ning kuulub isku vanaemale, kes hetkel elab korteris üksi. Korterimaksete eest võlgu ei ole. Süüdimõistetul on tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 02.03.
  4. Omab põhiharidust. Õppinud xxx 2 korda (3-5 kl. ja 6 kl.), xxx (5-6 kl.) ja vangistuse ajal – Jõhvi Gümnaasiumis (6-9 kl.), läbinud riigikeele A2 taseme kursused. 06.07.2011 alustas puutöö ku rsusel, kuid eemaldati sealt. Alates 08.10.2012 alustas vanglas õpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise erialal, kuid ei lõpetanud. 13.01.2014 alustas riigikeele B1 taseme kursust. Soovib edasi õppida mingit eriala. Ametlikult pole töötanud lähtuvalt oma vanusest. Isiku majanduslikuks sissetulekuks enne vangistust oli vanaema pension ja ema ametliku töö sissetulek. Kinnipeetav ei oska oma tuludega ja kuludega toime tulema. Vanglas toetab teda majanduslikult vanaema. Toimpandud kuriteod on olnud varavastased (peamiselt vargused). K-raha andmetel on tasumata nõudeid 19 682,29 eurot. Vabanedes ei ole G.O kindlat töökohta, töökogemused on vähesed. Lähedastest on G.O ema, vanaema ning võõrasisa. Ema ja vanaema sõnul on G.O peresisesed suhted head ja toetavad. Vanaema ootab oma lapselast koju. Süüdimõistetu kuritegeliku käitumise põhjuseks on kuritegelike sõprade/tuttavate mõju ning sõltuvusainete tarvitamine. Riskiv elustiil nähtub kuritegude iseloomust. Isik tunnistab, et on tarvitanud narkootikume alates
  5. eluaastast. Korduvalt karistatud NPALS rikkumise eest väärteo korras. Kinnipeeturegistri andmetel on 2009 ja
  6. kinnipeetava suusõnalise ütluse järgi diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, oma süüd tunnistab. Isiku sõnul väärtustab kindla töökoha olemasolu ja häid peresuhteid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Lähtuvalt eeltoodust, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.O lähedasteks vanaema, ema (kriminaalkorras karistatud) ja võõrasisa (kriminaalkorras karistatud). Suhted sugulastega on 2

(6)head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb süüdimõistetu oma sugulastega lühiajaliste kokkusaamiste, telefoni- ja kirjavahetuse teel. Vestluses kinnipeetava vanaemaga ilmnes, et G.O on koju oodatud ning vanaema on valmis lapselast igati toetama. G.O on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxx, oma vanaema juurde, kes on ka nimetatud kolmetoalise korteri omanik. Kinnipeetav omab sissekirjutust nimetatud aadressil. Selles korteris elab vanaema üksinda, on pensionär ning teenib lisa töötades baaris xxx xxx. Kinnipeetava vanaema sõnade kohaselt G.O omandas põhihariduse vangistuse ajal. Politsei huviorbiiti sattus 9-aastasena, kuna ei täitnud koolikohustust, tegeles hulkurlusega. Õppinud on xxx ja xxx. Vabanemisel puudub G.O töökoht. Ametlikult töötanud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava kodakondsus määratlemata, isik omab kehtivat Elamisloakaarti kehtivusega kuni 02.03.2017. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Kuriteo toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. G.O oli määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei täitnud käitumiskontrollnõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Vaatamata varasemale karistusele G.O paranemise teele ei asunud, jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud ka katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Negatiivne asjaolu on seegi, et G.O on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda isik ettenähtud korrale alluda. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et on nõus G.O kohta Viru Vangla poolt 17.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla G.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. G.O tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.08.2015 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 201

lg 2 p 1 ja

§ 328järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 2 aastani.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka G.O eelvangistuses viibitud aja 4 kuud ja 13 päeva ning luges karistuse kandmise aja alguseks 01.01.2016. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11 korda, vangistust kannab viiendat korda. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav G.O üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametnikku veega viskamise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et G.O on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel G.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist 3

(6)kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on G.O ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning võib toime panna varavastaseid süütegusid. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist või tal on raske majanduslik olukord ning paneb materiaalse kasu saamise eesmärgil toime uue kuriteo. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 66% ja 30%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. G.O vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav G.O puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust, on prokuratuur G.O vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu G.O selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta soovib õppida keevitajaks ja asuda tööle. Kaitsja selgitas, et süüdimõistetu puhul on kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Isikule on tagatud elukoht. Samuti on ta motiveeritud õppimisele ja tööle. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta , leiab, et G.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.O on põhiharidus. Õppinud on xxx 2 korda (3-5 kl. ja 6 kl.), xxx (5-6 kl.) ja vangistuse ajal – Jõhvi Gümnaasiumis (6-9 kl.), läbinud riigikeele A2 taseme kursused. 06.07.2011 alustas puutöö kursusel, kuid eemaldati sealt. Alates 08.10.2012 alustas vanglas õpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise erialal, kuid ei lõpetanud. 13.01.2014 alustas riigikeele B1 taseme kursust. Ametlikult pole töötanud lähtuvalt oma vanusest. Isiku majanduslikuks sissetulekuks enne vangistust oli vanaema pension ja ema ametliku töö sissetulek. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. 4

(6)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 11 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab
  1. korda. Varem on teda karistatud varguste eest, võimuesindaja solvamise eest, omastamise eest, omavolilise sissetungi eest ja kelmuse eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse, omastamise ja vahi alt põgenemise eest. 1 Kehtivaid väärteokaristusi on G.O 3: NPALS § 15 lg 1 alusel
  2. korral (Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), LS § 201 lg 1 alusel
  3. korral (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Täiendav ri sk on isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamine, mille eest on ta karistatud väärteokorras. Kinnipeetav omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 02.03.
  4. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Korter on 3-toaline, heas korras ning kuulub isku vanaemale, kes hetkel elab korteris üksi. Korterimaksete eest võlgu ei ole. Vanaema on nõus lapselast vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Lähedastest on kinnipeetaval lisaks vanaemale ema ja võõrasisa, suhted on head ja toetavad, oma sugulastega suhtleb süüdimõistetu lühiajaliste kokkusaamiste, telefoni- ja kirjavahetuse teel. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul G.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks sõltuvusained. Vähetähtis pole seegi, et Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid ligikaudu 19 682,29 euro ulatuses. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (G.O on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu 5
(6)hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et G.O tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.08.2017, ärakandmiseni on 6 kuud aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet u pingutusi (lähedase toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.O temale Harju Maakohtu 31.08.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.