← Eesti

4-20-4075/17

Obsah (5)§ 69§ 50§ 16§ 56§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19.10.2020. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4075 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merili

§ 69alusel 12 tunni ÜKT-ga.

Toomas Metsma Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja Taivo Rosi LÕPPOSA Juhindudes Karistusseadustiku (

) §-st 48 ja Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 111, 113, kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada V.N liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.
  2. Kohtuotsus pöörata täitmisele VTMS § 203 lõigetes 3, 4 sätestatud korras koheselt pärast otsuse jõustumist.
  3. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-le 2, on V.N kohustatud ilmuma Lõuna prefektuuri Tartu Arestikambrisse talle karistuseks mõistetud aresti kandma kohtu määratud ajal, millise määrab kohus peale otsuse jõustumist. 4.

§ 50

lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena V.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

  1. Saata kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning V.N-ile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates 19.11.
  2. a kell 10.
  3. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis kohtuotsust tervikuna ei koostata. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
  4. PPA Lõuna prefektuuri 31.08.2020 koostatud väärteoprotokolli nr 20200831458501 kohaselt juhtis V.N 31.08.2020 kell 01.05 Tartu maakonnas xxxx vallas xxx alevikus xxx mootorsõidukit Mazda6 reg nr XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,4mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,45mg/l+0,05mg/l. Oma tegevusega rikkus V.N liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  5. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi 19.10.2020 kohtuistungil väärteoprotokollis toodu juurde ja leidis, et menetlusalune isik V.N on süüdi talle väärteoprotokollis ette heidetud mootorsõiduki juhtimises. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ole varasemad pehmemad meetmed V.N-ile mingisugust soovitud mõju avaldanud ning seega, arvestades tema karistatust, taotles ta V.N-ile karistuseks mõista arest 15 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Lisakaristuse taotlemist sellises määras põhjendas kohtuvälise menetleja esindaja sellega, et V.N on väga selge meditsiiniline probleem alkoholi liigtarvitamisega ja sellised isikud ei tohiks mitte kunagi liikluses osaleda. Ühtlasi taotleb lisakaristuse kohaldamist sellises määras asjaolu, et V.N on korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ja temalt on ka varem juhtimisõigus ära võetud.
  6. Menetlusalune isik V.N avaldas, et väärteoprotokoll on talle arusaadav, ta ei tunnista ennast süüdi. Tema ei ole autot joobes juhtinud: ta tegi tööd, värvis garaažis ühte autot, ja siis läks autosse, et oodata kuni saab veenduda, kas auto sai korralikult lakitud. Kuna oli külm, 2

(8)siis pani auto käima, aga auto hakkas ise liikuma. Tema teda ei liigutanud. Enne seda oli ta joonud ühe pitsi viina. Kui kohus leiab, et ta juhtis joobes, võiks tema karistus olla äkki üldkasulik töö. Ta on nõus loovutama juhiloa, kuid sooviks, et seoses tööga jääks C-kategooria alles, sest ta peab tööd tegema kuidagi ja raha teenima. Arest ei tee kuidagi asja paremaks, kui tõesti on hädavajalik, võib ta võõrutusravile tagasi minna.
  1. Menetlusaluse isiku kaitsja leidis, et V.N istus autoroolis, kuid otseselt ta autot ei juhtinud, kuigi tähelepanematusest auto ikkagi liikus, mistõttu oli ta ikkagi vastutav auto liikumise eest. Kohtuvälise menetleja poolt taotletud 15-päevane arest on, arvestades 31.08.2020 juhtumit ja ka eelnevaid käitumisi, äärmiselt range. V.N võiks karistada arestiga, kuid asendada selle üldkasuliku tööga. Aresti määraks võiks seejuures olla 5 päeva. Lisakaristusena 1 aastaks juhtimisõiguse äravõtmine on ka natukene karm. See võiks olla 3 kuud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. V.N-ile pannakse süüks, nagu eelnevast nähtus, LS § 69 lg 3 nõuete rikkumist ja sellega LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, so mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.
  3. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
  4. Vaidlust ei ole, et 31.08.2020 kell 01.05 asus V.N Tartu maakonnas xxx alevikus xxx tänaval xxxx ja xxxx tänavate vahel sõidukis Mazda 6 reg.nr. XXX. Vaidlus puudub selleski, et nimetatud sõiduki mootor töötas, see oli enne politsei poolt peatamist liikunud, ja et V.N oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Vaidlusalune on, kas sõiduk Mazda 6 töötas, nagu V.N ütlustes avaldas, sooja saamise eesmärgil, hakates ise liikuma või siis sõitis V.N nimetatud sõidukiga.
  5. Menetlusalune isik V.N selgitas kohtuistungil, et 30.08.2020 õhtul hakkas ta garaažis tööd tegema, värvis autot ja kuna värvikambris polnud võimalik enam olla, läks ta välja autosse sooja. See võis olla pärast keskööd, kui lõpetas. Ta tuli garaažist välja, pani auto sooja ja istus autos lihtsalt, vaatas telefoni. Ta ei läinud koju, mis on 200-300 meetri kaugusel garaažide juurest, kuna tahtis 15-30 minuti möödumisel veenduda, et lakk jooksma ei läheks. Ta võttis sel õhtul, kui sõber külas käis, ühe pitsi viina. Pits oli 2 või 4 cl-i. See, et joove oli 0,4 mg/l võib õige olla. Tal oli külm, kuna ta oli õhtu otsa olnud T-särgi peal ja sees ta kütta poleks saanud, kuna oleks tolmu täis läinud. Auto hakkas liikuma sellest võib-olla, et ta võttis käigu välja ja käsipiduri ka automaatselt maha. Ta ei pannud ise auto liikumist tähele. Ta sai paar minutit autos olla, kui vilkurid juba käisid. Ta ei saanud aru, et auto liikus, ta oli telefonis. Politseiauto tuli vasakult ja siis, kui auto juba liikus, ta nägi, kuidas vilkurid käisid ja pani pidurit. Ta siis saigi aru, et auto liigub, enne ei saanud, kuna oli telefonis ja mängis. Auto liikus sõidutee suunas. Sõiduk liikus ise, tema seda ei liigutanud. Ta ei mäleta, kas ta lülitas mootori välja või mitte, kui politsei tuli ja ta auto peatas. Kui ta autosse sooja läks, lukustas ta garaažil ka ukse, kuna seal on paar korda vargad käinud. Ta ei saanud täpselt aru, et need vilkurid on talle mõeldud.
  6. Seda, et V.N juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit, kui ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus üle 0,10 mg, tõendavad lisaks tema enda ütlustele kohtu hinnangul nii tunnistaja P.S. ütlused, tõendusliku alkomeetri väljatrükk kui ka sõiduki juhtimiselt kirjeldamise otsus. 3
(8)Nii nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetriga Dräger Alcotest 7110
  1. EST seeria number ARDM-0076 tehti 31.08.2020 kell 01.34 kuni 01.38 Tartus Riia 132 kaks mõõtmist. Mõõtmiste tulemusena tuvastati V.N, ik XXX, väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,45 mg/l kohta, millest võeti maha laiendmääramatus 0,05 mg/l kohta ja saadi lõplikuks mõõtetulemuseks 0,40 mg/l kohta. Väljatrükil on olemas V.N-i allkiri mõõtetulemusega tutvumise kohta. Lisaks on toimikus olemas ka väljatrükk, millest nähtuvalt on V.N-ile selgitatud KorS § 38 lg-s 2 sätestatud õigusi ja selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki ning V.N on joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuna andnud selle kohta enda allkirja (tl 4).
  2. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6) nähtuvalt kõrvaldati V.N 31.08.2020 kell 01.05 Tartu maakonnas xxx alevikus xxx sõiduki Mazda 6 reg.nr. XXX juhtimiselt kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
  3. Eelnevaga haakuvad ka tunnistaja P.S. ütlused, mille kohaselt teostas ta 31.08.2020 kell 01.05 koos patrullpolitseinik T.T. liiklusjärelevalvet. Kui õigesti mäletab, oli see Ringtee 3 lõik, kus nad nägid, et nende vaate suunast paremalt poolt, külje pealt, hakkas liikuma sõiduauto Mazda, mis nende peatumismärguande peale koheselt pidurdas. Nende (patrulli) auto liikus mööda sõiduteed ja Mazda liikus nende eest risti. Sõiduki reg.nr. oli XXX, selle sõiduki mootor töötas. Mazda liikus kuskil 2-3 meetrit, mitte rohkem. Ta nägi seda sõidukit ka enne seda, kui see liikuma hakkas. See oli nii tema, kui ka juhi (T. T) vaateväljas. Esmalt ei olnud näha, kes sõidukis olid, aga kui nad sinna lähemale jõudsid, oli näha, et hr V.N on rooli taga ja teisi polnud. Mazda peatus kohe. Nad läksid koos T. T.ga juhi ukse juurde ja kuna oli tunda alkoholilõhna, kontrollisid nad indikaatorvahendiga. Tulemus oli, kui õigesti mäletab, 0,42 mg/l kohta. 31.
  4. oli kuiv, ilma sademeta ilm ja ta ei ütleks, et oli külm, kuna ta ise oli T-särgi väel tööl. V.N ei olnud väidet, miks ta rooli taga oli. V.N-i jutt, et ta sõiduk hakkas liikuma, et tema istus seal telefonis ja siis ta vajutas pidurit ning et ta pani auto käima, sest tal oli väidetavalt külm, ei tundnud talle usutav. See jutt ei tundnud usutav, kuna alati on võimalus olla ka näiteks kõrvalistmel, käivitada see sõiduk ja olla seal soojas. Selleks ei pea istuma sinna rooli taha. Garaažid jäid V.N-i autole kohe selja taha. V.N jäi parklaalale.
  5. Siinkohal märgib kohus, et ei V.N-i enda ega ka tunnistaja P. S. ütlustest nähtuv ei kinnita tegelikult V.N-i ütlusi, et ta pani väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas sõiduki käima sooja saamise eesmärgil. Nimelt nähtub V.N-i enda ütlustest, et ta lukustas autosse minnes garaažiukse, kuigi enda sõnul plaanis ta sinna tagasi minna. Lisaks sellele ei ole jutt auto käivitamisest sooja saamise eesmärgil kohtu hinnangul usutav, kuivõrd tunnistajana üle kuulatud P. Sepa ütluste kohaselt oli ilm kuiv ning ei olnud külm – tunnistaja ise oli tööl T-särgi väel. Pealegi ei ole V.N-i kirjeldatud käitumine – et ta võttis auto käivitamiseks nii käigu välja kui ka käsipiduri maha – selline, mida tavapäraselt lihtsalt auto kohapeale käima panemiseks tehakse. Veelgi enam ei ole usutav, et V.N ei tundnud, kui tõepoolest tema ütlusi usaldusväärseteks pidada, mida kohus tõendite valguses ei tee, et auto hakkas liikuma, liikudes seejuures tervelt 2-3 meetri võrra, enne kui V.N seda patrulli tõttu märkas. Eelkirjeldatud asjaolude valguses on eluliselt usutav, et V.N, lõpetanud töö, lukustas garaaži ukse, istus autosse ning käivitas sõiduki ja hakkas sellega liikuma (asus seda juhtima), et garaažide juurest lahkuda. Ehk siis on kohus seisukohal, et varasemalt korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest väärteokorras karistatud V.N-i ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest.
  6. Käesolevas otsuses juba punktis 10 käsitletud tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt mõõtis V.N-i joovet T. T. kasutades alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARDM-0076 tunnistuse nr.-ga XXX. Toimikus olev 29.09.2020.a teatis (tl 13) tõendab, et mõõtmise teostanud patrullpolitseinik T.T. on pädevaks mõõtjaks, kuivõrd ta on läbinud 4
(8)tõendusliiku alkomeetri kasutamise mõõtealase koolituse 15.12.
  1. Kasutatud tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 taatlustunnistus nr XXX tõendab, et 31.08.2020 kell 01.34-01.38 V.N-i joobe kontrollimiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldi 09.04.
  2. Arvestades, et majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa kohaselt on riiklikus järelevalves kasutatavate tõenduslike alkomeetrite taatluskehtivusaeg 0,5 aastat, on tõendatud, et V.N-i joobe kontrollimiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter oli taatluskohustuse läbinud, omades kehtivat taatlustunnistust.
  3. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et V.N juhtis 31.08.2020 kell 01.05 Tartu maakonnas xxx vallas xxx alevikus xxx juures mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,4 mg. Seega rikkus V.N LS § 69 lg-s 3 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  4. Menetlusalune isik V.N pani LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, so vähemalt otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.1 V.N oli autorooli istudes teadlik, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Lisaks on temal tuvastatud joobeaste 0,40 mg/l kohta kohtu hinnangul selline, millise puhul peab isik juba aru saama, et ta ei ole kaine ega seega sobilikus seisundis mootorsõiduki juhtimiseks. Seda enam, et tunnistaja P. S. selgitas ütlustes, et V.N-i auto juurde minnes oli tunda alkoholilõhna, mistõttu otsustatigi joovet kontrollida. Sellest hoolimata otsustas aga V.N siiski asuda joobeseisundis mootorsõidukit juhtima.

  1. Kohus ei tuvastanud V.N-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
  2. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
  3. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. 20.

§ 50

lg 1 p 2 kohaselt võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu poolt seaduses sätestatud juhtudel.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. 21. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14 5

(8)Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19).2

  1. Käesolevas asjas ei esine V.N-i puhul karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kuigi V.N avaldas viimases sõnas, et kahetseb siiralt tehtut, ei saa seda kohtu hinnangul kui kergendavat asjaolu arvestada, sest V.N ei ole mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tunnistanud, vaid on andnud ennast õigustavaid ütlusi, milles on selle välistanud.
  2. V.N-i väljahingatavas õhus oli alkoholi pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 0,40 mg/l kohta. Ta istus sellises seisundis autorooli ja asus seda juhtima öisel ajal. Politsei sekkumise tõttu sai ta sõidukiga liikuda aga vaid 2-3 meetrit ning seega jäi ta parkla-alale ega saanud sõiduteele liikuda. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, siis arvestades V.N-i väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisaldust, pidi ta mootorsõiduki rooli istudes ja seda juhtima asudes saama aru, et ta võib olla seisundis, millises ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida.
  3. V.N on enne käesolevat rikkumist karistusregistri teatise (tl 8-9) kohaselt korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas on teda korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, so 01.08.2019, 13.03.2020, 28.04.2020 ja 05.08.2020 otsustega). Teda on karistatud põhikaristusena nii rahatrahvide, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kui ka arestiga. Viimati märgitud arest mõisteti talle Tartu Maakohtu 05.08.
  4. a otsusega LS § 224 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumiste toimepanemise eest. Samas ei pidanud kohus vajalikuks, et V.N kannaks nimetatud aresti ära reaalselt arestimajas viibides, vaid andis talle võimaluse kanda mõistetud 12-päevane arest ära vabaduses, tehes 12 tundi üldkasulikku tööd.
  5. Kohtu hinnangul on käesolevaks ajaks selge, et V.N ei ole teinud varasemalt mõistetud karistusest, so ka viimati Tartu Maakohtu 05.08.
  6. a otsusega mõistetud karistusest õigeid järeldusi ega asunud sellest lähtuvalt õiguskuulekale teele, st hoidunud uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Vastupidi, käesolevast asjast nähtub, et olles augustikuu alguses karistatud arestiga ja saanud võimaluse kanda karistust vabaduses üldkasulikku tööd tehes, asus V.N uuesti alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõidukit juhtima. Veelgi enam, iseloomustava materjalina saab kohtu hinnangul arvestada sedagi, et pärast käesolevalt menetletava rikkumise toimepanemist on V.N oma käitumisega andnud põhjust tema kahtlustatavana kinnipidamiseks 17.10.2020 seoses

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega (so kriminaalvastutust ettenägevas joobes mootorsõiduki juhtimine; tl 26-27). Vaadates eeltoodut, so eelkõige V.N-i karistatust LS § 224 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest, nende rikkumiste vahelist aega, on kohus seisukohal, et V.N-i puhul ei ole enam tegemist juhusliku rikkujaga, vaid isikuga, kellele on ühiskonnas kehtivate normide, so liiklusreeglite rikkumine tavapäraseks tegevuseks.

  1. Tulenevalt rikkumise toimepanemise asjaoludest (otsuse punkt 23) on kohus seisukohal, et V.N-i süü suurust saab hinnata keskmisest suuremaks. Ühtlasi on kohus seisukohal, arvestades V.N-i poolt toimepandud väärtegu, tema süü suurust ning et ta ei ole varasematest karistusest, sh viimati mõistetud arestikaristusest, mis küll asendati üldkasuliku tööga, õigeid järeldusi teinud, et V.N ei ole võimalik rikkumiste eest karistada rahatrahviga. Nimelt puudub põhjendatud alus eeldada, et isik, kes ei ole arestikaristusest õigeid järeldusi teinud, seaduskuulekale teele asunud, teeks seda nüüd, kui kohus karistaks teda kergemaliigilise karistusega. Ühtlasi ei pea kohus neil motiividel põhjendatuks ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Seega, lähtudes eeltoodust ning õiguskorra kaitsmise 2 Riigikohtu 03.04.
  2. a otsus nr 1-18-2232, p 71 6

(8)huvidest, samuti võimalusest mõjutada V.N edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, leiab kohus, et V.N tuleb karistada tema vabadust piirava karistuse ehk arestiga. Kuigi V.N avaldas, et talle võiks käesoleva rikkumise eest kohaldada üldkasulikku tööd, ei ole kohtu hinnangul mõistetud aresti siiski võimalik üldkasuliku tööga asendada, sest kohtul puudub igasugune veendumus, et taaskordne asenduskaristuse kohaldamine oleks selline meede, mis paneks V.N enda käitumises korrektiive tegema ja seaduskuulekale teele asuma. Viimati see V.N-ile sellist mõju ei avaldanud.
  1. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seda enam, et ka kained ja pikaajalist sõidukogemust omavad juhid võivad sattuda liiklusõnnetusse. Seega tuleb sellisele nii ennast kui ka teisi ohustavale tegevusele reageerida karistusega, mis saadaks nii rikkujale endale kui ka üldsusele signaali, et sellist käitumist ei tolereerita.
  2. Viimati mõistis kohus V.N-ile mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks 12 päeva aresti ja kohtu hinnangul on loogiline, et olukorras, kus kohaldatud karistus ei pane isikut oma käitumises korrektiive tegema ja õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma, vaid ta jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, peaks iga järgnev karistus olema eelmisest rangem. Samas arvestab kohus siinjuures, et antud 12 päeva aresti mõisteti V.N-ile karistuseks kahe väärteokoosseisu realiseerimise eest, mistõttu leiab, et käesolevalt on V.N-ile võimalik mõista väiksem karistus (liikus parklaalal ning tegemist on ühe väärteokoosseisuga), kui seda oli viimati mõistetud 12 päeva. Seejuures võtab kohus arvesse sedagi, et koos arestiga kohaldab kohus V.N-ile tema õiguskuulekusele mõjutamiseks ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol ning ka seda, et karistusregistri andmete kohaselt pole V.N varasemalt pidanud aresti reaalselt arestimajas ära kandma. Seetõttu mõistab kohus menetlusalusele isikule V.N-ile põhikaristuseks aresti 10 päeva.
  3. Riigikohus on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.3 Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb kohtul näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta loeb tuvastatuks ohu, et isik võib jätkata samalaadsete rikkumiste toimepanemist, olemasolu. Korduva rikkumise toime pannud isiku puhul on sellise ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist.4 Joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.5
  4. Riigikohtu praktikale tuginedes ja arvestades V.N-i poolt toimepandud väärteo üldohtlikkust, selle võimalikke tagajärgi ning V.N-i süüd iseloomustavaid asjaolusid ja tema varasemat korduvat karistatust erilaadsete karistustega samalaadsete rikkumiste eest, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on lisaks põhikaristusele põhjendatud kohaldada V.N-ile 3 Riigikohtu 16.05.
  5. a otsus nr 3-1-1-18-17, p 13 4 Riigikohtu 13.12.
  6. a otsus nr 3-1-1-122-13, p 11 5 Riigikohtu 27.06.2005.a lahend nr 3-4-1-2-05, p 58 7
(8)lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Eriti arvestades, et tema tegevus ohustab lisaks V.N-ile endale ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara ning seda, et V.N-ile ei ole varasemalt talle mõistetud karistused ja talle antud võimalustest – kanda karistust vabaduses – soovitud mõju avaldanud ega teda samalaadsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma pannud. Seega tuleb asuda seisukohale, et V.N on vaja täiendavalt mõjutada rikkumiste toimepanemisest hoiduma läbi lisakaristuse kohaldamise.
  1. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et sellega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste jaoks ebamõistlikult rasked ega ebaproportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Käesoleval juhul kohus selles osas mingeid takistusi tuvastanud ei ole. Kuivõrd V.N on varasemalt korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest karistatud eriliigiliste karistustega, sh põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega käesoleva aasta aprillikuus, pidi ta aru saama, et samalaadsete rikkumiste toimepanemisega jätkamisel omab see tagajärgi ka juhtimisõiguse osas. Seega võttis V.N, istudes taaskord alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki rooli, teadliku ristki, et ta võib juhtimisõigusest ilma jääda. Selline võimalus teda siiski mootorsõiduki rooli istumisest hoiduma ei pannud. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on V.N-i suhtes proportsionaalne meede, et suunata teda õiguskuulekale teele, maandada tema ohtlikkust kui ka temale endale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kuivõrd viimati oli V.N-ilt juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks ning käesolevas asjas võtab kohus temalt juhtimisõiguse ära lisa-, mitte põhikaristusena, siis ei pea see kohtu hinnangul olema maksimaalses määras. Seda enam, et vastasel juhul ei vastaks V.N-ile mõistetud põhi- ja lisakaristus nende kogumis enam V.N-i süü suurusele. Eelnevat arvesse võttes (karistatust, süüd ja isikut iseloomustavaid andmeid) tuleb V.N-i õiguskuulekusele mõjutamiseks võtta temalt lisaks mõistetud põhikaristusele lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks.
  2. Kokkuvõtlikult tuleb V.N süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 päeva aresti.

§ 50lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel tuleb V.N-ilt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Marju Persidskaja kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.