← Eesti

4-22-2701/32

Obsah (9)§ 218§ 87§ 12§ 16§ 199§ 44§ 25§ 251§ 56

Väärteoasi 4-22-2701 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Vää

) § 218 lg 1 – § 251 järgi Menetlusalune isik KXXXX SXXXX TXXXX isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: 7 klassi; õppeasutus:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Linnavalitsus (eestkostja), esindaja: Kristel Taal asukoht: Raekoja plats 3, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; e-post: sto@tartu.ee Seaduslik esindaja Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa e-post: reinnapa@gmail.com Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur, esindaja: Gabriel Kisar asukoht: Riia 132, Tartu linn,Tartu linn, Tartu maakond; epost: louna@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja §-dest 107, 108, 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kxxxx Sxxxx Txxxx AS § 71 ja

§ 218lg 1 – § 251 järgi.

2. Kohaldada

§ 87

lg 2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit ning paigutada Kxxxx Sxxxx Txxxx kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot 20 senti riigi kanda.
  2. Kohtuotsus anda kätte Kxxxx Sxxxx Txxxxele ja edastada tema seaduslikule esindajale, kaitsjale, SA-le Tartu Perekodu Käopesa, PPA Lõuna prefektuurile, Sotsiaalkindlustusametile ning täitmiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on maakohtu otsuse peale õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtumenetluse pool võib VTMS § 113 lg 3 p 2 alusel loobuda apellatsiooniõigusest kohe kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Apellatsiooniõigusest loobumisel ei saa kohtuotsuse peale kaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. 14.07.
  4. a koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,22,006836 väärteoprotokolli selle kohta, et alaealine Kxxxx Sxxxx Txxxx oli 13.07.
  5. a kella 23.39 ajal Tartu linnas xxxxxxxxxxxxxxxelnevalt tarvitanud alkohoolseid jooke. Kxxxx Sxxxx Txxxxel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, s.o 0,30 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Sellega rikkus Kxxxx Sxxxx Txxxx AS § 46 ning pani toime sama seaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  6. 23.07.
  7. a koostas PPA Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,22,007544 Kxxxx Sxxxx Txxxxe osas teisegi väärteoprotokolli (28.08.
  8. a vormistati selle parandatud versioon). Selle kohaselt pani Kxxxx Sxxxx Txxxx 20.07.
  9. a kella 19.45 ajal xxxxxxxxxxxxxxx asuvas kaupluses xxxxxxxoma seljakotti ühe pudeli rummi Bumbu XO maksumusega 35,90 eurot, kaks pudelit viskit Jim Beam kogumaksumusega 50,58 eurot ning kaks energiajooki Red Bull kogumaksumusega 2,98 eurot, seega kaupa kokku 89,46 euro eest. Pannud nimetatud asjad kotti, möödus Kxxxx Sxxxx Txxxx kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuna kaup on kauplusele rikkumatult tagastatud, siis pani Kxxxx Sxxxx Txxxx toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 – § 251 järgi.

3. Mõlema väärteoasja materjalid edastati arutamiseks ning Kxxxx Sxxxx Txxxxele

§ 87lg 2 p 8 järgse mõjutusvajendi kohaldamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

  1. Tartu Maakohtu 30.08.
  2. a määrusega ühendati need väärteoasjad samasse menetlusse ning loeti selle numbriks 4-22-
  4. Kohtuistung väärteoasjade arutamiseks toimus 22.09.
  5. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. KOHTU SEISUKOHT
  6. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja, eestkostja esindaja ja kohtuvälise menetleja ametniku ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab alljärgnevat. Rikkumine AS § 71 järgi
  7. AS § 46 kohaselt on alaealisel alkohoolse joogi tarbimine keelatud, AS § 71 järgi karistatakse selle keelu rikkumise eest väärteokorras kuni 10 euro suuruse rahatrahviga.
  8. Vaidlust ei ole selles, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on alaealine. Menetlusalune isik esitas kohtus enda tuvastamiseks ID-kaardi, mille andmetel on ta sündinud 05.10.
  9. a. Seega oli Kxxxx Sxxxx Txxxx väärteoprotokollis nimetatud ajal ning on ka kohtuotsuse tegemise ajal jätkuvalt 14-aastane.
  10. Tõendatud on ka alkohoolsete jookide tarvitamine Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas.
  11. Nimelt indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt andis mõõtmisel kasutatud indikaatorvahend Alcoguant 6020 Kxxxx Sxxxx Txxxxe kontrollimisel positiivse reaktsiooni – indikaatorvahendi näit oli 0,30 mg/l. Samast protokollist nähtuvalt tuvastati Kxxxx Sxxxx Txxxxe juures ka võimalikule joobeseisundile viitavaid tunnuseid, näiteks nagu silmade punetus ja alkoholilõhn suust.
  12. Lisaks on menetlusalune isik ka ise kohtus tunnistanud, et ta jõi 13.07.
  13. a kella 17.00 paiku koos teiste poistega rummi. Kui algul teda sunniti, siis hiljem, metsas, tegi ta seda vabatahtlikult.
  14. Kõike eelnevat arvesse võttes on kahtlusteta selge, et Kxxxx Sxxxx Txxxx rikkus AS § 46 nõudeid ja täitis AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.
  15. Selleks, et jaatada süüteokoosseisu olemasolu, peavad lisaks objektiivsetele tunnustele olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

Kxxxx Sxxxx Txxxx on pannud väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kxxxx Sxxxx Txxxx oli ilmselgelt teadlik oma vanusest ehk siis sellest, et ta on alaealine, samuti sellest, et jook (rumm), mida ta koos teiste poistega joob, sisaldab alkoholi. On ju rummi näol tegu üldlevinud ja -tuntud kange alkohoolse joogiga, samuti on alkohol ilmeksimatult äratuntav selle maitsest. Ka Kxxxx Sxxxx Txxxxel tuvastatud joobe tugevus – 0,30 mg alkoholi 1 liitri õhu kohta –, võimaldab väita, et ta ei joonud alkoholi ekslikult, vaid teadis hästi, mida ta teeb, ja ilmselgelt ta ka soovis või vähemalt möönis seda. 14. Õigusvastasust ja süüvõimet välistavad asjaolud puuduvad. Kxxxx Sxxxx Txxxx on 14aastane, seega vanuse mõttes süüvõimeline. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, sh eksimus teo keelatuses. On üldteada, et alaealised ei tohi alkoholi juua ning et selle keelu rikkumisel on võimalik neid karistada. Kahtlusteta teadis seda ka Kxxxx Sxxxx Txxxx, eriti kui arvestada seda, et teda on varem samasuguste tegude eest juba allutatud väärteomenetlusele ning et see lõppes

§ 87

lg 2 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendi, s.o 11 tunni üldkasuliku töö kohaldamisega (vt Tartu Maakohtu 06.06.2022. a otsus väärteoasjas nr 4-22-1491). Järelikult sai Kxxxx Sxxxx Txxxx tegu toime pannes aru selle keelatusest ning eelduslikult oli tal võimalus valida ka õiguskuulekas käitumine, st alkoholi mitte tarvitada. Rikkumine

§ 218

lg 1 – § 25 lg 2 ja § 251 järgi 15.

§ 199

lg 1 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil karistatakse kriminaalkorras rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega. Samas tuleneb

§ 218

lg-st 1, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse väärteokorras rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures sätestab

§ 218

lg 4, et

§ 218

lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44lg 2 kohaselt on rahalise karistuse miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot.

  1. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe OÜ akti nr 126 kohaselt märkas xxxxxxxxxxxa kaupluse turvatöötaja 23.07.
  2. a kella 19.45 ajal turvakaamerast nelja poissi, kelle käes oli kolm alkoholipudelit. Poisid läksid meesteriiete osakonda. Seal andis poistest vanim alkoholi noorema kätte, kes pani selle enda seljakotti. Poistest kolm peeti kinni, üks jooksis ära. Esemeteks, mida püüti varastada, olid rumm Bumbu XO, kaks pudelit viskit Jim Beam ning kaks energiajooki Red Bull. Esemete kaubanduslik seisukord oli korras.
  3. Eelnevat kinnitavad xxxxxxxxxxxxxxxxt AS-i avaldus politseile ja arve, millelt nähtuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe OÜ aktis nr 126 märgitud kaupade hinnad. Nende kohaselt tabati 23.07.
  4. a kella 19.45 paikuxxxxxxxxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxxxx õigusrikkuja, kelle juurest avastati xxxxxxxxxxxxxxxxx AS-ile kuuluvad rumm Bumbu XO maksumusega 35,90 eurot, kaks pudelit viskit Jim Beam kogumaksumusega 50,58 eurot ning kaks energiajooki Red Bull kogumaksumusega 2,98 eurot, seega kaupa kokku 89,46 euro väärtuses. Kõnealune õigusrikkuja anti üle politseile ning paluti ta võtta vastutusele.
  5. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt selgitas politsei välja, et isik, kesxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas kaupluses läbis kassa, ilma et oleks kauba eest tasunud, oli Kxxxx Sxxxx Txxxx.
  6. Kxxxx Sxxxx Txxxx tunnistas kohtuistungil ka ise end selles teos süüdi, ehkki teo kohta täpsemate ütluste andmisest ta keeldus.
  7. Sellega loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et 23.07.
  8. a kella 19.45 võttis Kxxxx Sxxxx Txxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxAS-ile kuuluvast müügisaalist 89,46 euro väärtuses alkoholi ja energiajooki, pani selle endale seljakotti ning läbis kassad kauba eest tasumata. Tõendatud on seegi, et enne, kui Kxxxx Sxxxx Txxxx sai kauplusest lahkuda, pidas kaupluse turvatöötaja ta kinni ning kõik esemed tagastati kauplusele rikkumata kujul.
  9. Süüteo objektiks olevate jookide näol oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt tegu vallasasjadega. Teoplaani kohaselt pidi Kxxxx Sxxxx Txxxx alkoholi ja energiajoogid oma seljakotti panema ning kauplusest lahkuma kassas nende eest tasumata. Plaan oli kauba kotti paneku ning seejärel kauplusest lahkumisega jätta poepidaja ilma tegelikust võimust, s.o valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi, ning kehtestada sellele enda valdus. Seega plaanis Kxxxx Sxxxx Txxxx rummi, viski ja energiajoogi poepidajalt ära võtta. Kuna nimetatud kaupade omand kuulus AÕS § 68 lg 1 mõttesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxile, mitte aga temale, siis oli need tema jaoks võõrad. Seega oli Kxxxx Sxxxx Txxxxe käitumine suunatud

§ 199

lg-s 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu realiseerimisele – võõra vallasasja äravõtmisele. See teadmine, et alkohol ja energiajook ei kuulu temale või temaga koos olnud poistele, vaid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxile, oli Kxxxx Sxxxx Txxxxele ilmselgelt olemas. Seega oli tal ka sel korral koosseisu asjaolude suhtes otsene tahtlus

§ 16lg 3 järgi.

Teo asjaoludest saab järeldada, et lisaks oli tal soov kauplusepidaja kestvalt nimetatud jookidest ilma jätta ning luua endale omanikule sarnane seisund. Seega tegutses Kxxxx Sxxxx Txxxx viina omastamise eesmärgiga (kavatsetus

§ 16

lg 2 järgi), ja järelikult oli tema käitumises olemas kõik

§ 199lg-s 1 sätestatud teo subjektiivse külje elemendid.

Enne, kui Kxxxx Sxxxx Txxxx sai oma teoplaani aga lõplikult teostada, sekkus kaupluse turvatöötaja, kes pidas ta enne kauplusest lahkumist kinni ning võttis temalt joogid ära. Järelikult jäi vargus lõpule viimata ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe tegu tuleb kvalifitseerida katsena

§ 25lg 2 järgi.

22. Kuna Kxxxx Sxxxx Txxxxe tegu oli suunatud kauba äravõtmisele, mille rahaline koguväärtus ei ületanud 200 eurot (20 x

§ 44

lg-s 2 märgitud miinimumpäevamäär 10 eurot), siis ei pannud ta toime kuritegu, vaid väärteo. Kui üldreeglina ei ole väärteokatse karistatav, siis

§ 251ja § 218 lg 3 kohaselt väheväärtusliku asja varguse katse seda siiski on.

23. Õigusvastasust ja süüvõimet välistavad asjaolud puuduvad selgi juhul. Nagu eelnevalt märgitud, on Kxxxx Sxxxx Txxxx vanuse mõttes süüvõimeline. Pole ka süüd välistava asjaoluna eksimust teo keelatusest – on üldteada, et võõraid asju ei tohi endale võtta ning kui seda siiski teha, on selline tegu karistatav. Kahtlusteta teadis seda ka Kxxxx Sxxxx Txxxx. Järelikult sai Kxxxx Sxxxx Txxxx tegu toime pannes selle keelatusest ning eelduslikult oli tal siingi võimalus valida õiguskuulekas käitumine. Mõjutusvahend 24.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 3 sätestab, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 25. Seega on karistamine alaealise puhul erandiks, esimeses järjekorras tuleks kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on ette nähtud

§ 87lg-s 2.

Kui kasvõi üks neist omaks alaealisele tema edasise käitumise mõjutamiseks tugevamat mõju kui väärteo eest ettenähtav karistus, siis tuleb kohaldada seda. Riigikohus on leidnud, et alaealise puhul tuleb püüda ära hoida uut kuritegu, tasakaalustada nn pedagoogilist defitsiiti ning pidada silmas tema sotsiaalset järeleaitamist ja integratsiooni (vt nt RKKK 3-1-1-43-06, p 13). Ehkki viimane on öeldud kriminaalasja kontekstis, kehtib see samavõrd reageerimisel väärtegude toimepanemisele. 26. Kohtuväline menetleja on taotlenud kohaldada Kxxxx Sxxxx Txxxxele

§ 87lg 2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit, st paigutada ta kinnisesse lasteasutusse.

Kohus nõustub sellega ning põhjendab seda järgnevalt. 27. Nagu eespool märgitud, on Kxxxx Sxxxx Txxxx juba varemgi pannud toime AS §-s 71 sätestatud väärteo – ta tarvitas korduvalt alkohoolset jooki. Ka toona ei pidanud kohus otstarbekaks teda karistada, vaid kohaldas mõjustusvahendit –

§ 87lg 2 p 6 järgset üldkasulikku tööd.

Tartu Maakohtu 06.06.

  1. a otsuse kohaselt pidi Kxxxx Sxxxx Txxxx alates kohtuotsuse jõustumisest 2 kuu jooksul tegema 11 tundi üldkasulikku tööd. Pooled loobusid apellatsiooniõigusest ning kohtuotsus jõustus 06.06.
  2. a.
  3. Praegu tuleb tõdeda, et 06.06.
  4. a määratud mõjutusvahend ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxxe puhul täitnud oma eesmärki. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole noorukile kohtu poolt loodetud mõju avaldanud. Kxxxx Sxxxx Txxxx ei ole oma käitumist muutnud, vaid jätkanud samasuguste süütegude toimepanekut, ning seda kõigest poolteist kuud pärast kohtulahendi tegemist. Lisaks on ta pannud toime veel teistlaadsegi õigusrikkumise – püüdis varastada kauplusest alkoholi ja energiajooki.
  5. Veel enam – ehkki 06.06.
  6. a kohtuistungil, kus arutati väärteoasja nr 4-22-1491, väljendas Kxxxx Sxxxx Txxxx valmisolekut ning nõustus tegema üldkasulikku tööd, siis tegelikkus on kujunenud selliseks, et 11 üldkasuliku töö tunnist tegi ta ettenähtud ajaks ära kõigest kaks tundi. Kohtute infosüsteemis on registreeritud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtuvalt ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxx olnud üldkasulikuks tööks motiveeritud. Töötunnid pidi ta ära tegema 22.-26.07.
  7. a. Esimesel päeval töötas ta 2 tundi. Seejärel ta kadus ega ilmunud kohale ka järgmisel tööpäeval, öeldes, et ei soovi üldkasulikku tööd teha ja ei kavatse seda teha ka tulevikus. Pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik temaga telefoni teel vestles, avaldas Kxxxx Sxxxx Txxxx siiski soovi minna tööle ja teha tegemata tunnid ära. Ametnik otsis võimalusi, kuidas Kxxxx Sxxxx Txxxx saaks üldkasuliku töö ära teha, ning pidi temaga kohtuma 03.08.
  8. a. Kohtumist aga ei toimunud, kuna 03.08.
  9. a öösel lahkus Kxxxx Sxxxx Txxxx perekodust ega olnud kohtumise ajaks veel tagasi tulnud. 04.08.
  10. a esitas kriminaalhooldaja Tartu Maakohtule Kxxxx Sxxxx Txxxxe suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga muuta Tartu Maakohtu 06.06.
  11. a otsusega kohaldatud mõjutusvahendi liiki. Kohus, tõsi küll, seda ei teinud, vaid pikendas Kxxxx Sxxxx Txxxxele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega (vt Tartu Maakohtu 25.08.
  12. a määrus).
  13. Ometi peab kohus vajalikuks ka praeguses väärteomenetluses kohaldada Kxxxx Sxxxx Txxxxele karistuse asemel mõjutusvahendit. Tegu on alles 14-aastase noorukiga, kes on vaimselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja sotsiaalselt veel ebaküps, samas juba aga negatiivselt mõjutatud oma bioloogilises peres esinenud väärkohtlemisest, hooletusse jätmisest ja ebasobivast keskkonnast. Lisaks on ta oma perekondlikust taustast tulenevalt tõsiste käitumisprobleemidega. Seega vajab ta mitte niivõrd karistamist kui järelevalvet koos süsteemse suunamise ja abistamisega.
  14. Samas ei pea kohus otsuse p-s 28-29 toodud põhjustel võimalikuks määrata Kxxxx Sxxxx Txxxxele uuesti üldkasulikku tööd. Väärteoasjas nr 4-22-1491 koostatud erakorralises ettekandes kirjeldatu ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe jätkuva õigusvastase käitumise tõttu puudub kohtul veendumus, et üldkasuliku töö tegemine praeguselgi juhul, isegi kui määrata see maksimaalses määras, Kxxxx Sxxxx Txxxxe õiguskuulekusele suunavat mõju avaldaks. Tuleb leida teistsugused vahendid, mis avaldaks Kxxxx Sxxxx Txxxxele ka tegelikku mõju ning aitaks samal ajal tegeleda ka õigusrikkumistele viinud põhjustega. 32.

§ 87

lg 2 p 8 sätestab, et vähemalt 14-, kuid alla 18-aastaselt väärteo toime pannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, võib kohus mõjutusvahendina kohaldada muu hulgas kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kusjuures seda tehes tuleb järgida sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Sama seaduse § 1301 lg 2 järgi on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

  1. Kohus on seisukohal, et väärteorikkumised on Kxxxx Sxxxx Txxxxe puhul aga n-ö jäämäe tipp. Tema probleemid on sügavamad, avaldudes erinevates valdkondades.
  2. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond on koostanud ja kohtule esitanud iseloomustuse Kxxxx Sxxxx Txxxxe kohta. Sellest selgub, et bioloogilises peres esinenud minetuste (väärkohtlemine, hooletusse jätmine jne) tõttu on Kxxxx Sxxxx Txxxx lastekaitse vaateväljas juba alates
  3. a.
  4. a-st viibib ta asendushooldusteenusel SA-s xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Perekodus olemise ajal on Kxxxx Sxxxx Txxxxel avaldunud sügavamat laadi käitumisprobleemid. Lisaks on tal diagnoositud raske puue koos aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, samuti enurees ja enkoprees. Kxxxx Sxxxx Txxxx võtab keskendumist toetavaid ravimeid. Ravimitele täiendavalt käib ta regulaarselt psühhiaatri juures.
  5. Iseloomustuse kohaselt on ravimite tarvitamisele ja psühhiaatri juures käimisele vaatamata Kxxxx Sxxxx Txxxxe emotsionaalset seisundit ja käitumist (agressiivsushooge) raske kontrollida. Ravimid aitavad üksnes hommikusel perioodil, õhtusel ajal kodukeskkonnas ravimi mõju nõrgeneb ning Kxxxx Sxxxx Txxxxe enesekontrolli ja -juhtimise võime kaob taas. Eriti raske on tal oma emotsioone ja käitumist suunata olukordades, kus talle seatakse piiranguid või ta ei saa soovitut. Siis on ta konfliktne ega arvesta sotsiaalse suhtlemise reeglitega. Ta sõimab, kasutades sh ebatsensuurseid sõnu, manipuleerib ning ähvardab teisi lapsi ja täiskasvanuid (kasvatajaid ja õpetajaid), lubades ära tappa inimesed, kes temale mingil põhjusel ei sobi. Tema rahustamine on keeruline ning perekodu teiste laste ja töötajate heaolu ning ohutuse tagamine raske. Näiteks 13.06.
  6. a oli Kxxxx Sxxxx Txxxx perekodus teise lapse suhtes agressiivne, mistõttu tuli ta toimetada politsei poolt psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibis 15.06.
  7. a-ni. 02.07.
  8. a ei soovinud Kxxxx Sxxxx Txxxx minna perekodu psühholoogi vastuvõtule, kus ta peaks käima kolm korda nädalas, ning ründas viimast perekodus. Kxxxx Sxxxx Txxxx lõi psühholoogi kõva terava otsaga esemega, põhjustades talle sellega verejooksu ja verevalumid. Perekodu lapsed kardavad Kxxxx Sxxxx Txxxxe, kasvatajad-õpetajad on pidevas pingeseisundis, kuna peavad olema valmis ootamatusteks Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt.
  9. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on Kxxxx Sxxxx Txxxxe kohta koostatud iseloomustuses toonud teiste murettekitavate ilmingute kõrval välja Kxxxx Sxxxx Txxxxe agressiivsuse, märkides, et viimasel õppeaastal toimus Kxxxx Sxxxx Txxxxel oma kaasõpilastega füüsiline konflikt kolmel korral. Neist kahel korral eelnes konfliktile see, et kaasõpilased filmisid Kxxxx Sxxxx Txxxxe ja/või tema sõpru, lootuses salvestada nende ebasobivat käitumist (nt suitsetamist).
  10. Iseloomustustes toodut kinnitab väärteoasja materjalide juurde võetud väljavõte politsei andmebaasis leiduvatest juhtumikirjeldustest. Selle kohaselt on politseile xxxxxxx perekodust ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt tehtud väljakutseid põhjusel, et Kxxxx Sxxxx Txxxx märatseb, lõhub või vägivallatseb. Nähtuvad mitmed väljakutsed füüsilise väärkohtlemise kohta kas perekodu töötajate (kasvataja, sotsiaalpedagoogi) või teiste laste (sh koolikaaslaste) suhtes. Ilmneb, et osade nende juhtumite kohta on algatatud kriminaalmenetlused. Viimane väljakutse sellelt pinnalt toimus alles 07.07.
  11. a, kuna Kxxxx Sxxxx Txxxx läks Kõrveküla järve ääres kallale väiksemale lapsele ja tahtis teda uputada. Kasvatajate sekkumisel Kxxxx Sxxxx Txxxx märatses ja peksis rusikatega. Kaks täiskasvanut pidid teda kinni hoidma ega julgenud lahti lasta, kuna hindasid ta teistele ohtlikuks. Selle juhtumi osas, tõsi, ei nähtu, et oleks kriminaalmenetlust alustatud.
  12. Kxxxx Sxxxx Txxxxe rünnaku alla ei ole sattunud ainult inimesed ja nende tervis, vaid ka perekodu vara (töötajate autod, eluruumi seinad jms). Politsei andmebaasi väljavõte kinnitab ka vara lõhkumist Kxxxx Sxxxx Txxxxe poolt. Sealt nähtub näiteks sissekanne 24.01.
  13. a väljakutse kohta perekodusse xxxxxxxxxxxxxtänaval. Teatatakse, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on agressiivne ja lõhub asju (tagus parklas sõidukeid ja viskas lumekuule vastu autoaknaid, lõhkudes nii ka ühe kasvataja auto). Teo intensiivsuse kohta saab aimu asjaolust, et helistajaks oli perekodu turvamees, kes seega ei saanud ise olukorra ohjeldamisega hakkama, vaid palus abi politseilt. Järgmine väljakutse Jaama tänavale Kxxxx Sxxxx Txxxxega seoses oli juba järgmisel päeval. Siis helistas xxxxxxxxxxxxxxxx kasvataja ja andis teada, et Kxxxx Sxxxx Txxxx lõhub asenduskodu vara, kusjuures ta teeb seda alates 01.11.
  14. a kuni väljakutse päevani korduvalt. Andmebaasi väljavõttest nähtuvalt jätkusid lõhkumised edaspidigi. Neist üht, st 29.03.
  15. a aset leidnud vara lõhkumise episoodi arutati ka kohtus väärteoasja nr 422-1491 raames ning see päädis Kxxxx Sxxxx Txxxxele mõjutusvahendi kohaldamisega (vt eespoolt).
  16. Kxxxx Sxxxx Txxxxe vanusega on lisandunud riskikäitumisena mitte üksnes alkoholi, vaid ka tubaka pruukimine (sigaretid, mokatubakas). Sellegi kohta on viiteid politsei juhtumikirjeldustes. Esmalt on vastavast väärkäitumisest Kxxxx Sxxxx Txxxxega vesteldud ja seda arutatud. See ei ole andnud aga püsivat tulemust, mistõttu rikkumiste kordumisel on tulnud algatada väärteomenetlused, mis eespoolt nähtuvana on jõudnud ka kohtusse. Riskikäitumisena on lisandunud veel ka hulkumine. Tartu Linnavalitsuse koostatud iseloomustuses juhitakse tähelepanu sellele, et Kxxxx Sxxxx Txxxx viibib öisel ajal perekodust väljas ning magab tänaval või on koos noortega, kellega koos pannakse toime õigusrikkumisi. Hulkumise kohta on arvukaid viiteid ka väärteomaterjali juurde lisatud politsei juhtumikirjelduste väljavõttest. Selle kohaselt on Kxxxx Sxxxx Txxxxe hulkumised saanud alguse juba
  17. a lõpust ning jätkuvad üha intensiivsemalt kuni viimase ajani. Perekodust lahkumised või kokkulepitud ajaks naasmata jäämised on Kxxxx Sxxxx Txxxxel muutunud pea igapäevaseks. Iseloomulik on, et eelmärgitud tubaka ja alkoholi pruukimine on aset leidnud valdavalt just selliste äraolekute ajal. Ka arutatav väärteorikkumine alkoholi tarvitamise osas toimus ajal (kell 22.34), mil Kxxxx Sxxxx Txxxx oleks ilmselt pidanud viibima perekodus.
  18. Kõigele lisaks on Kxxxx Sxxxx Txxxxel raskusi koolikohustuse täitmisega. Tartu Linnavalitsuse ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi esitatud iseloomustuste kohaselt on Kxxxx Sxxxx Txxxxel tundeelu- ja käitumishäirete tõttu hariduslikud erivajadused. Seetõttu õpib ta alates
  19. axxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxli väikearvulises klassis individuaalse õppekava alusel. Tema õpivõimed on head, kuid paraku on tema õpimotivatsioon alates
  20. aasta teisest poolest langenud. Ta on tihedalt puudunud, mistõttu on õppimisse tekkinud lüngad. Eelmise õppeaasta lõpus jäi Kxxxx Sxxxx Txxxx kolmes õppeaines suvetööle.
  21. Tartu Linnavalitsuse koostatud iseloomustuse kohaselt on kooli ja perekodu osavõtul korduvalt toimunud arutelusid Kxxxx Sxxxx Txxxxe aitamiseks. Talle on pakutud erinevaid toetavaid teenuseid, kuid need ei ole seni andnud soovitud tulemust. 24.05.
  22. a toimus esimene võrgutiku supervisioon ning lepiti kokku last toetavad tegevused. Selle järgi pidi Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi sotsiaalpedagoog ja perekodu kasvataja andma Kevin Sanderile ülevaate õpitulemustest, et jõustada teda läbi varasema positiivse kogemuse. Perekodu psühholoog pidi käivitama ja motiveerima xxxxxxxxxxxxx karjäärinõustamise teemal, tuleviku kujundamisel ja visualiseerimisel. Psühholoog ja kasvatajad pidid vahetama infot, et tuua juurde õppimise tähtsus. Igas päevas püüti leida üks positiivne asi, et last tunnustada. 09.06.
  23. a kohtusid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi sotsiaalpedagoog, perekodu kasvataja ning Kxxxx Sxxxx Txxxx. Kohtumise ajal tutvustati lapsele tema hetkeseisu ja aineid, milles on vajalik teha suvetöö. Kokkuleppeks jäi, et kasvataja abistab xxxxxxxxxxxxx kolme õppeaine lisaülesannetega ja lapse vastutuseks jäi tuua koolist vajalike ainete õpikud. Ehkki kõigile osapooltele kokkulepe sobis, keeldus Kxxxx Sxxxx Txxxx sellele vaatama 10.06.
  24. a kooli minemast. Esialgu oli ta seisukohal, et kui kasvatajad talle ei too õpikuid, siis ta suvetööd ei teegi, hiljem lubas ta, et teeb suvetöö ära augustis.
  25. Tartu Linnavalitsus on Kxxxx Sxxxx Txxxxe iseloomustades märkinud, et perekodus pööratakse igapäevaselt tähelepanu sellele, et seal kasvavaid lapsi tunnustatakse positiivselt ning et nad saaksid eduelamust. Nii toimub see ka Kxxxx Sxxxx Txxxxe puhul. Talle võimaldatakse igapäevaselt tegelemist ehitamise ja meisterdamisega, milles on ta väga tugev. Kasvatajad leiavad aja, et pakkuda sealjuures lapsele individuaalaega, ning võimaluse aidata teda nõu ja jõuga. Samuti julgustavad nad teda oma loomingut jagama teiste laste ja töötajatega. Lisaks pööratakse tähelepanu üldisele käitumisele ja toimetulekule ning kiidetakse isegi väikeste positiivsete asjade eest. Sellisele kohtlemisele vaatamata suhtub Kxxxx Sxxxx Txxxx kasvatajatesse ja õpetajatesse äärmiselt üleolevalt ja halvustavalt, ka keeldub ta viimasel ajal psühholoogilisest abist. Tartu Linnavalitsuse esindaja märkis kohtuistungil sedagi, et kuigi Kxxxx Sxxxx Txxxxele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, ei ole nooruk nõus sellega ettenähtud teenustele alluma.
  26. Neile andmetele tuginedes leiab kohus, et Kxxxx Sxxxx Txxxx on praeguseks seadnud oma käitumisega ohtu nii enda arengu kui ka tervise. Ta seab ohtu ka teiste isikute tervise. Noormehel on suuri probleeme hulkumise, tubakatoodete ja alkoholi tarvitamisega. Viimase saamiseks ei pea ta paljuks isegi varastada.
  27. Ehkki Kxxxx Sxxxx Txxxx elab praegu perekodus, mis tema koduse kasvukeskkonnaga võrreldes on stabiilsem ja turvalisem ning kus teda ümbritsevad vastava väljaõppe saanud kasvatajad, psühholoogid ning pedagoogid, näib, et see ei ole Kxxxx Sxxxx Txxxxe harmooniliseks ning ennast ja teisi säästavaks arenguks siiski piisav. Tema destruktiivne käitumine ei ole leevenenud, vaid süvenenud, seda eriti viimase poole aasta lõikes. Ta vajab rangemaid reegleid ja tugevamat järelevalvet suletud territooriumil ning enam struktureeritud ja koordineeritud päeva- ja tegevuskava ühes toetava õpikeskkonna ja spetsialistidega. Järelikult oleks kinnisesse lasteasutusse paigutamine praegu kõige otstarbekam meede, kuivõrd peaks kõike eelnevat võimaldama, olleski mõeldud ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega 14-16-aastaste alaealistele õigusrikkujate kasvatamiseks ja mõjutamiseks. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasvatajate ja tugispetsialistide ning lastekaitse spetsialisti hinnangul ei tule Kxxxx Sxxxx Txxxx tavakeskkonnas toime ilma enda või teiste elu ja tervist, samuti oma arengut kahjustava käitumiseta, vaid vajab kinnise lasteasutuse teenust. Eestkostja esindaja kinnitas ka kohtus, et Kxxxx Sxxxx Txxxx vajaks intensiivsemat abi, kui talle seni – ja seda paljuski Kxxxx Sxxxx Txxxxe enda vastuseisu tõttu – on õnnestunud pakkuda.
  28. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Kxxxx Sxxxx Txxxxe suhtes kohaldada

§ 87

lg 2 p-s 8 sätestatud mõjutusvahendit ning paigutada ta kinnisesse lasteasutusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks. See võimaldab toetada tema psühholoogilist ja hariduslikku arengut, koolikohustuse täitmist, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamist ning ennast ja teisi kahjustava käitumise vähendamist. Sotsiaalkindlustusameti on kinnitanud, et tagab seal Kxxxx Sxxxx Txxxxele kinnise lasteasutuse teenuse koha (vt Sotsiaalkindlustusameti 26.07.

  1. a vastust politseipäringule). KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS
  2. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot.
  3. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS 180 lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi
  4. lõikele vastavalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda.
  5. Kuna Kxxxx Sxxxx Txxxx on alaealine, kellel puudub sissetulek ning kes paigutatakse kinnisesse lasteasutusse, siis tuleb kohtu hinnangul menetlusaluse isiku menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing, kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.