Menetlusdokumendid toimetati kostjale I kätte 25.03.2022 ning kostjale II 17.03.
lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud kirjalikult. Hagejal on
lg-st 1 lähtuvalt õigus hagi ka osaliselt tagasi võtta kostja II nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on hagi osaline tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hageja esitatud hagi osaliselt summas 200 eurot jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2. Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus leiab, et hagi kostja II vastu tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja II on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (
) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi kostja II vastu on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja II on hagi suuliselt kohtuistungil õigeks võtnud ning see on protokollitud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 11 217,15 eurot. Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kahjuhüvitise summalt 11 217,15 eurolt alates hagi esitamisest 22.02.2022 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus 1. Hagi osalise läbivaatamata jätmisega seotud menetluskulud Kohus jättis kostja II suhtes hagi läbi vaatamata 2% ulatuses, sest hageja võttis nõude osaliselt tagasi 200 euro osas (11 417,15 eurost). Hageja ei võtnud hagi tagasi seetõttu, et kostja II oleks rahuldanud nõude.
lg 4 alusel peab hageja tagasi võetud nõudega tekkinud kostja II menetluskulud kandma, samuti enda kulud. Kohus ei määra kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks, sest kostjal II ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja menetluskulud jäävad seega 2% ulatuses tema enda kanda. 2. Ülejäänud menetluskulud 3 2-22-2755
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kirjalikult ja istungil esitanud menetluskulude nimekirja. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda, siis kostja menetluskulusid kohus ei määra kindlaks. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud summas 450 eurot ja päringute tegemise kulud 16 eurot, samuti istungi ettevalmistuskulu 60 eurot ja istungil osalemise tasu 120€/h vastavalt istungi kestusele. Kohus on küll vabastanud hageja riigilõivu tasumisest, kuid riigilõiv on endiselt menetluskulu, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel.
lg 3 lause 1 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja pidanuks kostja II vastu esitatud nõudelt tasuma riigilõivu 840 eurot. Kuna kohus rahuldas kostja II vastu esitatud nõude, siis mõistab kohus
Kohus märgib, et nõudest osaline tagasivõtt ei mõjuta riigilõivu suurust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 466 eurot, millest 450 eurot on õigusabikulud ja 16 eurot päringute teostamise kulud. Päringute teostamise kulud on
p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulud – dokumentaalse tõendi saamise kulud ning need on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 5h tasumääraga 90€/h (sh km). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, teostatud toiminguid ja asja keerukust ning menetluse kestust, on tasumäär ning õigusabile kulunud aeg mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on 466 eurot. Hageja palus kostjalt II välja mõista menetluskulud pooles ulatuses. Kohus leiab, et see on mõistlik, arvestades, et hagejal on kostjate vastu eraldiseisvad nõuded ning kostjad osalevad menetluses iseseisvalt (
Hageja palus välja mõista ka istungi ettevalmistuse tasu 60 eurot ja istungil osalemise tasu, mis on 48 eurot (24 min x 120€/h). Kohus leiab, et nimetatud kulud on samuti põhjendatud. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 341 eurot (233+60+48). Kuna kohus jättis tagasi võetud nõudega (2%) tekkinud menetluskulud hageja kanda, siis peab kostja II hageja põhjendatud menetluskuludest kandma 98%, s.o 334,18 eurot. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks menetluskulud kokku summas 334,18 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt II hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.