lg 2 p 2 alusel ja karistati teda 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrati, et mõistetud karistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.02.2019. a.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks reaalselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
Kohtuotsus jõustus 11.06.
lg 4 alusel täitmisele Vjatšeslav Zamjatinile Harju Maakohtu 21.02.2019.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus.
lg 4 alusel määrati Vjatšeslav Zamjatinile Harju Maakohtu 21.02.2019.a kohtuotsusega määratud katseajaks
lg 2 p 2 sätestatud lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi.
lg 4 alusel määrati Vjatšeslav Zamjatinile Harju Maakohtu 21.02.2019.a kohtuotsusega määratud katseajaks
lg 2 p 8 sätestatud lisakohustus – osaleda sotsiaalprogrammis, mis on seotud alkoholisõltuvusega. Kohtumäärus jõustus 02.10.2020. a. Harju Maakohtu 26.11.2020. a kohtumäärusega nr 1-18-10314 pöörati
a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Kohustati Vjatšeslav Zamjatinit ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval. Karistuse kandmise algus oli 24.04.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Vjatšeslav Zamjatini puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine. Kuid ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. V. Zamjatin soovib vabanemisjärgselt minna elama ühiselamusse Jõhvi, kus asub rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskus „Uus Põlvkond“. Antud elukoht ei oleks aga väga sobilik kriminaalhooldusel olemiseks, kuna majas elab teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid. Tema vabanemisjärgse elukoha puhul oleks tegemist sisuliselt ühiselamuga, kus Vjatšeslav Zamjatin asuks ennetähtaegse vabanemise korral elama koos teiste täisealiste isikutega. Rehabilitatsioonikeskuses on omad reeglid ja käitumisviisid ning kui V. Zamjatin ei pruugi neid täita või rikub neid, siis on ta sunnitud keskusest lahkuma. Samuti võib V. Zamjatin lahkuda rehabilitatsioonikeskusest ka omavoliliselt. Muu kindel elukoht tal puuduks, kuna tema eelmise elukoha omanik müüs korteri maha. Kriminaalhooldusel ei ole aga võimalik olla ilma kindla elukohata. Vjatšeslav Zamjatin viibis varasemalt selles kriminaalasjas kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohus 3. erakorralise ettekande menetlemisel pööras tema karistuse täitmisele. V. Zamjatin tarvitas kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi ning ta toimetati politsei poolt kainestusmajja. Isik ilmus isegi registreerimisele alkoholijoobes. V. Zamjatin pidi kohtumääruse jõustumisel asuma ise vabatahtlikult karistuse kandmisele, mida ta aga ei teinud ning Harju Maakohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Seega ei ole kohtu hinnangul kriminaalhooldus kui mõjutusliik Vjatšeslav Zamjatinile praegu piisav, et edaspidi hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on kinnipeetava Vjatšeslav Zamjatini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ka ennatlik, sest kohtu hinnangul ei ole kinnipeetav muutusteks valmis. Tema vägivaldsed kuriteod on ohtlikud teistele isikutele. Kohus leiab, et Vjatšeslav Zamjatini ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Vjatšeslav Zamjatini uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta V. 3 Zamjatin tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör ja Tallinna Vangla küll toetavad V. Zamjatini tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Vjatšeslav Zamjatin asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.