) § 372 esimesest lõikest lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 7.
lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 8. Hageja nimel on kohtule dokumente esitanud isik, kes ei ole selgitanud ega tõendanud esindusõiguse olemasolu, vaatamata sellele, et kohus palus seda kaks korda teha. Kohus on 03.10.2022 määruses selgitanud, et isikut ei saa lugeda hageja lepinguliseks esindajaks ning juhtinud tähelepanu
§-le 218, mis kehtestab nõuded isikutele, kes võivad olla kohtus poole lepinguliseks esindajaks. Dokumente teistkordselt esitades on isik need küll digitaalselt allkirjastanud, kuid endiselt puuduvad selgitus ja tõendid isiku esindusõiguse kohta. Seega ei ole kohtule esitatud dokumendid allkirjastatud pädeva isiku poolt. 9. Kohus märgib, et hagiavaldus ei vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ka siis, kui isikul oleks õigus hagejat kohtus esindada. Kohtule on esitatud kohati arusaamatu dokument, kus on loetletud nõudesummad kostja vastu ning taotlus kanda võlg hageja arvelduskontole. Puudub selgitus nõuete aluste ja nende kujunemise korra kohta, esile ei ole toodud, mida ja millistel faktilistel asjaoludel nõutakse. Kohtule on esitatud tõenditena koopiad erinevatest dokumentidest, kuid puudub selgitus, milliseid faktilisi asjaolusid nendega tõendatakse. Seega ei vasta esitatu ka hagiavalduse olulistele vorminõuetele. 10.
lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 86,56 eurot, hagimenetluses 20 eurot, kokku seega 106,56 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasutakse hagilt hinnaga kuni 3000 eurot riigilõivu 385 eurot. Seega ei ole tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. 11.
lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus
lg 1 p 1 alusel esitada taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamiseks. Taotluse peab esitama isik, kellel on seadusest või lepingust tulenevalt õigus hagejat esindada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.